Evelyn Sepp: Türgi on popp!

Esmaspäevaõhtune Arvo Pärdi maailmaesiettekanne Istanbulis oli meeliülendav. Ca 1300-pealine kontserdipublik Hagia Erenes, mis on vanim kristlik pühakodas Istanbulis, ja täna muuseum-kontserdisaal, on välja müüdud. anomaalne torm ja rajuvihm enam kui 1600 aasta vanuste müüride taga, soe niiskus ja puupüsti täis saal. Uskumatult heatujuline ja energiline päevakangelane Arvo Pärt ise ning tohutu ootusärevus. Muidugi on kohal Istanbul 2010 ja Tallinn 2011 Kultuuripealinna inimesed, hulk poliitilist eliiti siit ja sealt ning Eesti ja Türgi Presidendid. Peetakse kõnesid.



Arvo Pärdile annab Istanbuli muusikafestivali elutööpreemia üle Türgi president isiklikult ja see kõik on oma kobaduses ja tõlkes nii liigutav. Pärdi ülimalt lihtsa ja kõneka tänukõne alguseks eksib kiriku kõrge kupli alla üksik tuvi, kes ei leia endale kohta või teed välja tormi kätte.

Sümbolism missugune ... Ja sellest kokku tekib täielik müsteerium. Adama Itk iidses maailmalinnas, pehmelt islamiseeruvas Türgis on ühtäkki saanud Istanbul 2010 kultuuripealinna aasta programmi tähtsüdnmuseks ja eestlaste suurima kultuuridessandi põhjuseks või ettekäändeks sellesse riiki.

Pärt tuli, nägi, võitis ja Türgi, eriti
see osa, mida ei esinda lihtsustatud kebabiputkadikultuur on ühtäkki uskumatult popp.

Igatahes minu süda hõiskab rinnus rõõmust, sest mäletan isegi kui paljudele uskumatuile siin, Eestis, olen ma sellest rääkinud, et piisab vaid tahta ja suur osa Türgist ongi selline: elitaarne, sügav, intellektuaalne - kultuuriliselt tohutult pakkuv seega.

Ma ei ole ammu enam nii palju liigutuspisaraid valanud, ehkki sisepoole, kui sel õhtul.
Minu jaoks on sellel sündmusel lihtsalt nii pikk taust ja mitu kihti ja ütleme, et see ei olnud lihtsalt üks ilus kontsert...

Tean paljusid inimesi nii siin, Türgis, kui kodueestis, kes selle päeva nmel aastaid tööd on teinud ja selgituseks veel fakt, et Eesti kultuuripäevade idee Türgis koos oma rosinaga ei pärine mitte Tallinna kontoritest, vaid siitsamast Istanbulist. Selle taga on TELLFA-inimesed, keda seob Eestiga enam kui 10 aastat erinevaid kultuuri- ja haridusrojekte ja muidugi palju sõpru. Pärast seda kui Istanbul sai kultuuripealinna korraldusõiguse ja kui Tallinn oma tiitlil kätte võitis, oli olemas ka reaalselt toimiv organisatsiooniline sild, et see mõte teoks saaks . Ja nii see kivi-kivilt, päev-päevalt tegelikkuseks saigi ...



Olen kõigile asjaga seotud inimestele selle töö eest südamest tänulik.Nii Vahurile, Märdile, Aivole, Sulele, pr Alpaslanile, kultuuri- ja välisministritele, Mikkole ja kõigile kultuuripealinna inimestele ja muidugi ka Eesti poliitilisele eliidile nii ülal- kui alllinnas, kes te seda kultuuridessanti toetasite. Mõistagi loojatele, kes suutsid pakkuda unustamtu elamuse, mis lummas.

See on ühelt poolt ehk selle aasta üks olulisemaid kultuurisündmusi mitte ainult Euroopas, vaid ehk ka märksa suuremal skaalal, kuid kindlasti on see parim diplomaatiline soft-power, mida Eesti üle pika aja, samuti ka Türgi, sellisest koostööst võitnud on. Ja olgem ausad - sellist suhete seisu nagu Eesti ja Türgi vahel praegu, pole meil kunagi varem olnud ehkki meie suhted on head olnud alates diplomaatiliste suhete sisseseadusmisest 1924.aastast.

Nüüd jääb üle vaid kasutada seda tasa ja targu ühiselt kogutud suhetekapitali ja viia kahe riigi koostöö lihtsalt järgmisele tasandile ja võimalikuks sammuks oleks tõesti Tallinn-Istanbuli otselennuliini avamine, mida lennukompaniid on plaaninud juba aastaid ...

Eesti Vabariigi Parlamendi Eesti-Türgi sõprusrühma esimehena olen ma kogu eelkirjeldatu üle igatahes siiralt õnnelik. Sellist Eesti inimeste tähelepanu, sh. poliitilist toetust, pole saanud nautida ehk ükski teine sõprusrühm ega algatus.

Kultuur avab uksi ja sillutab teed ja nii on see alati olnud, kui seda osatakse hinnata. Türgi oskab ja ma loodan, et ka Eesti evib tulevikuski seda tarkust, mida seni on omatud ...