8.1.09

Evelyn Sepp: Maripuu siiski valetas?!


tegemist on David Riley illustratsiooniga, mille originaalpealkiri on "Tired of the Old White Fat Cats".

Kas pole irooniline-allegooriline?

Sotsiaalminister Maret Maripuu vabandused on küll kenad, kuid jäänud ilmselt hiljaks ega kuku ka enam mitmel põhjusel viljakale pinnale. Inimesed keda rahaviivitused otseselt puudutavad on niigi meeleheitel. Neid, kes asja kõrvalt vaadanud, valdab samuti üllatunusest segatud masenduses. Isegi shokk. Mida ta küll mõtleb endast!? Töö kõik tegemata ja minister polegi süüdi!? jne. Ministri ja tema erakonna õigustused ja suhtumine võtab täna tuhanded nõutuks ja põhjusega.



Eesti Päevalehel näib siiski õigus olevat väites, et minister valetas. Kahtluse alla seatud väidet tunnistab ju Maripuu isegi üsna kummalise intervjuu lõpus.



Kuid mis saab edasi? Täna käib jutt peamiselt vaid puudega inimestest, enne seda oli suur segadus ja skandaal üle-üldse pensionide kättetoimetamise korraldamise ning selle maksuliseks muutmisega. Mäletatavasti jäid ka siis ministri kõrvad kurdiks.



Tallinnast paistab elu üle Eesti ehk ilus, kuid sellistes praktilistes küsimustes, nagu pangaautomaatide võrk, mis on Eestis hõre, või tõisasi, et pangaterminaaliga külapoode pole peaaegu olemaski, st. et poode endidki pole. Rääkimata siis sellest, et ühistransport on enamuses külade ja alevite vahel pehmelt öeldes puudulik. Sageli kättesaamatu nii hinna, kuid peamiselt põhjusel, et bussid lihtsalt ei käi ...


Lüidalt - poliitiline otsus a la minu käsul havi soovil lihtsalt ei tööta!



Praeguseks on avalikkuse tähelepanu ette kerkinud juba uus lohakus suhkruhaigete inimeste toetuste kättesaamise korraldamisega.

Kuid mida kõigi nende tegematajätmiste peale jägnenud ei ole, on ministri adekvaatne reaktsioon ning poliiitline soov olukord positiivselt lahendada. Kõik kuhjub nagu ka eneseõigustused.


Näib, et minister reageerib asjadele alles siis, kui probleem on ajalehe uudistesabast taas skandaaliks kasvanud, mitte aga siis kui on tegelikult aeg tööd teha.



Kaua võib? Jätke jama " Need vanad loosungid oleks täiesti adekvaatsed hüüatused ka tänaste koalitsioonikaaslaste Isamaaliidu ja sotsiaaldemokraatide poolt, kuid mida ei ole, seda pole.

On ainult tõsiselt kahjurõõmus nurrumine ja äärmisel juhul ka küünekeste näitamine. ei muud.


Seis Reformierkaonna sisepingete ja peata olekuga on ju tõesti poliitpartneritele ülimagus olukord. Ja mida halveb
Ansipil seda parem Laaril. Ka see on tänaseks üha selgemaks
saanud.



Ja ikkagi - mis saab edasi? Minister küll ehk tunnistab lõpuks, et ka temal on pisut süüd. Aga.

Olgem ausad - keegi meist pole kunagi arvanud, et näiteks Maripuu erakonnakaalsane Signe Kivi Kultuurkapitalist omal ajal ca 8 miljoni krooni varastas. Aga vaidlust selle ümber, et ta ilmnenud segaduse eest justkui ei vastutaks, ei tekkinud.


Samas oleks ju ka tema saanud tänasele analoogselet pareerida oma tagasi astumisest keeldumist sellega, et ta peab aitama selle kadunud raha üles leida. ..

Seega - kordan oma eelmist küsimust - Ansip - võta või jäta.?



Sest mõistagi on õhus veel hulgi poliitilisi küsimusi selle otsuse hinnast, mille Reformieraond kiirustades langetas. Kuid need pole veel tänase päeva mured, vähemalt mitte Reformierakonnast ülejäänute omad.



Enne aga tuleb viivitamatult tagada hädas inimestele lõpuks nende toetused ja mõistagi kompenseerida neile rahaliselt hinnatavana riigi poolt tekitatud kahjud!

SUBDMYZL

7.1.09

Evelyn Sepp: valel on lühikesed jalad


Fotograaf Terje Lepp, EPL jaoks. Pildil Meister koos õpilasega - Maripuu ja Nestor.


Eesti Päevalehe kolmapäevane paljastus siseringi kooskõlastusdokumendist Sotsiaalministeeriumis seab kogu senise korralageduse selles ministeeriumis täiesti uude valgusesse. Fakt on see, et minister teadis kogu eesootavat, kuid ei hoolinud sellest.


Senini ei paista ministri avaldustest ei häbi-
ega kahetsustunnet. Kuulda on vaid õigustusi ja teiste süüdistamist.

Samas teame me aga kõik, et ametnike motiveerimiseks on ministril ja kantsleril üksjagu instrumente, kuid enne avaliku skandaali puhkemist ei olnud toimuv poliitilises plaanis Reformierakonnas üldse kellegi mure. Lisaks veel see, et kõik tänaseks ministri eest häbiposti naelutatud ametnikud said ju veel ka eelmisel aastal nn preemiat tulemusliku ja hea töö eest.

Ei tea, kas minister peab kogu tänseks avalikkusele rulluva loo taustal Eesti avalikkust päris lolliks või sedavõrd tähelepanematuks, et see uudiskild kahe silma vahele jätta. Igatahes on tema ennastõigustav „lugu“ seda naeruväärsem. ja nõmedam.


Siiras silmavaade kaameras ja ülim küünilisus
mahuvad ministri sisse vabalt ära. Küll aga ei näi sinna mahtuvat enam
kompetents vajalike juhtimisotsuste tegemiseks ja arusaam sellest, et
valdkond , mida ta käsutama on asunud puudutab enamasti kõige nõrgemalt kaitstud või siis enim haavatavaid sotsiaalseid gruppe. Seega inimesi, kellega ei saa mängida ega kelle seljas liugu lasta.

Seega loodan, et peaminister Andurs Ansip saab ise aru, et poliitilise vastutuse võtmisel tuleb tal Maripuud abistada.


Tegemist on kogu Reformierakonna poliitilise
vastutusalaga ja kui ministril endal on tagasi astumiseks käed-jalad
liiga tööd täis või napib jõudu nii vastutusrikka otsuse tegemiseks
nagu seda on ministriportfellist loobumine, peab erakond teda
aitama.


Seega, härra peaminister – võta või jäta!
Umbusaldus ministrile on õhus, kuid sama kindel on ka see, et ministril tuleb oma tegemata jätmiste kohta selgitusi anda juba esmaspäeval Riigikogus arupärimistele vastates.