17.12.11

Evelyn Sepp: veel natuke aasta parimate sportlaste valimisest


Parimate sportlaste valimisel on juba pikka aega juures mõru maitse. Nimelt kipuvad need valimised enne ära lõppema kui ujumise aasta üks 2 tähtsamast rahvusvahelisest tiitlivõistlusest saab alatagi. Istabuli eel sai valimine sisuliselt läbi enne meie võistluse algust. Eelmisel aastal praktiliselt koos lühiraja MM-i võisltusega, sel aastal toimus Eestile üliedukas EM u poole parimate valimise pealt.

Tüli on olnud sellisest asjade korraldusest juba pikemat aega, aga EOK kõrvad on ikka kurdiks jäänud. Nüüdki seati kandidaadid üles ja valimine ise oli juba poole peal kui kellegi jaoks pauk luuavarrest, kuid asjaomaste jaoks siiski pikalt oodatud edu Eesti õuele saabus.

Martti Aljand lisandus nominentide hulka lausa viimasel minutil, Triin, tõsi, oli seal juba varem, kuid ilma tiitlivõisltuse medaliteta ehk mitte just kõige säravama hooajaga.

Ühesõnaga ujumine peab vist pöörduma palvakirjadega pigem rahvusvaheliste alaiitude poole, et nood oma võistluskalendri varasemaks tõstaksid, sest EOK jaoks kipub aasta parimate valimise alustamine hiljem ehk ikka siis, kui kõigil aladel on tähtsad tiitlivõistlused lõppenud, ilmvõitmatu.

Ka 2.poolaasta parimate medaliomanike austamine toimus EOK juhtimisel ära juba detsembri alguses. Ühesõnaga kohatu, näotu ja ebaprofessionaalne.

Olgu öeldud, et ujumise rahvusvahelised tiitlivõistlused - üle aasta siis EM ja MM - jäävadki toimuma justnimelt umbkaudu detsembri keskpaigus. Ja ujumise kvalifikatsioonisüsteem eeldab kogu tipu kohalolekut, mitte vaid nn kutsetega väheste osavõttu. Võistlused toimuvad küll lühirajal, kuid nende väärtus on võrreldav pikaraja võistluste taseme ja konkrentsiga.

Võib ju öelda, et ega see austav nominatsioon ega ka tiitel pole mingi elu küsimus. Ega ole küll, aga tunnustus ja auvaldus tegijatele ikkagi.

Kui spordi enda mõte on vormida moodsa aja kangelasi ja meie kõigi innustavaid eeskujusid, pakkuda lisaks aktiivse eluhoiaku väärtustamist ning arusaama
ausa mängu väärtustest, ilust ja ülevusest, siis praegune ajastus pole seda päevakangelaste - sportlaste - endi seisukohalt ning ametnike mugavuse eelistamine siinkohal, apelleerimine traditsioonile, on endiselt seletamatu.

Spordiajakirjanikud on oma valiku juba avalikustanud. Parim mees Gerd Kaner, parim naine Triin Aljand. Nemad said startida kõige hiljem. Ülejäänud on aga enam kui poole ajast olukorras, kus isegi soovi korral püüda olla objektiivne, on alusinfo puudulik ja seega ebaaus ka Eesti spordi sõprade seisukohalt.

Teine ja alati ületamatuks jääv probleem on kriteeriumide valik. Sageli on spordialad väga raskesti võrreldavad, nii oma kandepinna, konkrentsitiheduse, harrastaja arvu jms poolest. Ometigi kuidagi me need võrdlusesse paneme. Paras ports subjektiivsust jääb aga alati.

Selle aasta vahest intrigeerivamad valikud tõusevad parima naissportlase ja mine tea, ehk ka parima meessprtlase puhul.

Aga räägime naistest. Räägime Kaia Kanepist ja Triin Aljandist, kuidagi peame me neid sel aastal võrdlema. Kaia kokkuvõte hooajast näeb välja nii: 34 koht WTA edetabelis. Hooaeg ise oli vaheldusrikas, kuid kahtlemata palju rõõmu pakkuv igale tennisesõbrale, minule endale sealhulgas.

Seetõttu räägiks ma siinkohal natuke hoopis Triinu selle aasta spordibiograafiast. Ehk aitab see pisut mõista selle ala spetsiifikat, konkurentsiolukorda ja Triinu saavuatut.

50 m ujulas peetud MM ei olnud kõige õnnestunum ja ilmselt aasta alguses pikalt kimbutanud tõsine õlavarre põletik jättis oma jälje, kuid 2 alal pääs poolfinaali ja lõpuks 50 liblikas 12 ning 50 vabalt 16. koht ei anna nurisemiks küll mingit põhjust. Lisaks 26.koht 100 liblikas.

25 m ujulas peetud EM oli juba palju säravam - hõbe 50 liblikas ning pronks 50 vabatujumises ja 17.koht 100 liblikas.

3 EM-i medalit ei ole sellel aastal ühelgi olümpiaalal vastu panna, lisaks arvukad poolfinaalid väga laia kandepinna ujujate poolt. Tipp-ujumise konkrents nii Europpa kui maailma kontekstis oleks ehk võrreldav selle hetkega kui Eesti mees jookseks MM-l 100 m finaalis.

Mina isiklikult ootan seda päeva pikkisilmi ja langetan mõttes pea kõigi nende sportlaste ees, kes selle hetke nimel töötavad ja jõuavad selel eduhetke ära oodata.

Kuid olgu siis korra ka pilt hooaja maailma edetabelitele:

lühikesel rajal hoiab Triin 2010-2011 hooajal maailma edetabelis 50 liblikas 4. ja 50 vabalt 10. kohta

Pärast hiljuti lõppenud Itaalia võidukat meistrivõistluste starti 50 meetrises ujulas on Triinu selle hooaja parim tulemus 50 vabalt distantsil maailma 23.

Kui seda tõlkida, siis eespool on 9 Austraalia ujujat, 5 USA ja 5 Hollandi sportlast ning siis veel 1 Jaapani, 1 Rootsi ja 1 Valgevene sportlane.

Olgu öeldud, et need read ei teki ei paremast ega halvemast tabeliseisust ja loosiõnnest, vaid on reaalajas võrreldavad kogu maailma selle hetke parimatega - see on absoluutedetabel.

Nii et parimate valimine on niigi väga raske, andkem siis nii valitavatele kui valijatele vähemalt lugupidavalt kogu informatsioon ja võimalus ka ise jälgida ausa mängu reegleid. Vastasel juhul - kas sellele kõigel üleüldse enam mingi mõte olekski!?


8.12.11

Evelyn Sepp:pisut ujumise rekorditeajalugu

Et alates neljapäeva õhtust oleks veelgi põnevam Eesti sportlastele kaasa elada. lugemiseks natuke ka nende isiklike rekordite ajalugu.

8. detsember

M 50 m vabalt

ER 21,54 (14.12.2008, Miko Mälberg)

EJR 22,18 (16.12.2010, Pjotr Degtjarjov)


Pjotr Degtjarjov (10.07.1993)

PB 22,18 (16.12.2010 Dubai) SB 22,77 (23.10.2011 Berlin)

Fred Karu (08.03.1993)

PB 22,77 (12.12.2010 Kastrup) SB 23,68 (03.03.2011 Tallinn)

N 50 m rinnuli

ER 29,82 (10.12.2009, Jane Trepp)


Karen Vapper (09.05.1992)

PB 32,83 (11.11.2011 Tallinn) SB 32,83 (11.11.2011 Tallinn)

N 100 m selili

ER 1.01,13 (10.12.2009, Kätlin Sepp)


Kätlin Sepp (08.08.1992)

PB 1.01,13 (10.12.2009 Istanbul) SB 1.01,19 (03.03.2011 Tallinn)

M 200 m selili

ER 1.56,36 (19.12.2010, Andres Olvik)


Andres Olvik (16.04.1986)

PB 1.56,36 (19.12.2010 Dubai) SB 1.58,74 (30.10.2011 Espoo)

M 100 m rinnuli

ER 57,58 (10.12.2009, Martti Aljand)


Martti Aljand (22.11.1987)

PB 57,58 (10.12.2009 Istanbul) SB -

Filipp Provorkov (15.04.1988)

PB 1.00,23 (15.12.2010 Dubai) SB 1.02,14 (12.11.2011 Tallinn)

M 4x50 m kombineeritult –

Eesti meeskond ER 1.37,28 (11.12.2008 – Olvik, Aljand, Mälberg, Sidorkin)


9. detsember

M 50 m selili

ER 24,53 (10.12.2009, Andres Olvik)


Andres Olvik (16.04.1986)

PB 24,53 (10.12.2009 Istanbul) SB 25,63 (12.11.2011 Tallinn)

N 50 m liblikat

ER 25,44 (11.12.2009, Triin Aljand)


Triin Aljand (08.07.1985)

PB 25,44 (11.12,2009 Istanbul) SB 25,81 (20.11.2011 Zagreb)

Annika Saarnak (19.09.1988)

PB 26,14 (11.12.2009 Istanbul) SB -

M 100 m vabalt

ER 47,99 (12.12.2008, Vladimir Sidorkin) EJR 49,52 (18.12.2010, Pjotr Degtjarjov)


Pjotr Degtjarjov (10.07.1993)

PB 49,52 (18.12.2010 Dubai) SB 50,28 (04.03.2011 Tallinn)

Fred Karu (08.03.1993)

PB 51,13 (11.12.2010 Kastrup) SB 51,78 (11.11.2011 Tallinn)


10. detsember

N 50 m selili

ER 28,20 (10.12.2005, Triin Aljand)


Kätlin Sepp (08.08.1992)

PB 28,52 (26.11.2009 Tallinn) SB 29,12 (04.03.2011 Tallinn)

M 50 m rinnuli

ER 26,88 (12.12.2009, Martti Aljand)
EJR 29,06 (04.03.2011, Pjotr Degtjarjov)

Filipp Provorkov (15.04.1988)

PB 27,26 (18.12.2010 Dubai) SB 28,21 (11.11.2011 Tallinn)

Pjotr Degtjarjov (10.07.1993)

PB 29,06 (04.03.2011 Tallinn) SB 29,06 (04.03.2011 Tallinn)

M 100 m selili

ER 52,40 (12.12.2009, Andres Olvik)


Andres Olvik (16.04.1986)

PB 52,40 (12.12.2009 Istanbul) SB 53,56 (29.10.2011 Espoo)

N 100 m rinnuli

ER 1.07,73 (12.12.2009, Jane Trepp)


Karen Vapper (09.05.1992)

PB 1.11,19 (12.11.2011 Tallinn) SB 1.11,19 (12.11.2011 Tallinn)

M 100 m kompleksi

ER 53,52 (12.12.2009, Martin Liivamägi)

EJR 55,95 (13.12.2008, Sten Indrikson)


Martti Aljand (22.11.1987)

PB 53,70 (12.12.2009 Istanbul) SB -

Pjotr Degtjarjov (10.07.1993)

PB 56,27 (27.11.2010 Eindhoven) SB 57,03 (03.03.2011 Tallinn)

N 100 m liblikat

ER 58,13 (13.12.2008, Triin Aljand)


Triin Aljand (08.07.1985)

PB 58,13 (13.12.2008 Rijeka) SB 58,69 (25.11.2011 Viin)

Annika Saarnak (19.09.1988)

PB 58,70 (18.12.2010 Dubai) SB -


11. detsember

N 50 m vabalt

ER 23,92 (13.12.2009, Triin Aljand)


Triin Aljand (08.07.1985)

PB 23,92 (13.12.2009 Istanbul) SB 24,70 (27.11.2011 Viin)

M 200 m rinnuli

ER 2.07,32 (13.12.2009, Martti Aljand)


Martti Aljand (22.11.1987)

PB 2.07,32 (13.12.2009 Istanbul) SB -

M 200 m vabalt

ER 1.45,43 (07.02.2009, Vladimir Sidorkin)

EJR 1.50,64 (04.03.2011, Lauri Käi)


Andres Olvik (16.04.1986)

PB 1.48,98 (26.11.2009 Tallinn) SB 1.54,04 (04.03.2011 Tallinn)

Pjotr Degtjarjov (10.07.1993)

PB 1.52,15 (12.11.2011 Tallinn) SB 1.52,15 (12.11.2011 Tallinn)

N 200 m selili

ER 2.11,73 (26.11.2009, Kätlin Sepp)


Kätlin Sepp (08.08.1992)

PB 2.11,73 (26.11.2009 Tallinn) SB 2.12,50 (04.03.2011 Tallinn)

7.12.11

Evelyn Sepp: ETV2 ja ujumise EM alustavad!


Neljapäevast pühapäevani toimuvad Poolas Szczecinis Euroopa lühiraja Meistrivõistlused ujumises ja sedapuhku astub võistlustulle 9 parimat Eesti ujujat.

Tore uudis spordisõpradele on aga see, et taas kannab ETV2 otse üle õhtused võistlusosad ja selle eest suured tänud Eesti Ujumisliidu toetajatele ning heale koostööe nii Eesti Rahvusringhäälingu kui Euroopa Ringhäälingute Liiduga.


Iga toetav silmapaar teleri taga on igatahes suur asi ja aitab Eesti Ujumist edasi Londonisse!

Ühtlasi saame peatselt teada, kas meie ujumisaasta lõppeb 3. korda järjest ka medalivõiduga. 2009.aastal sai sellega hakkama Jane Trepp, möödunud aastal Triin Aljand, kel selgi aastad head shansid seda kohta kaitsta ja miks mitte kirkamagi vastu parandada.

Janel jääb aga seekordne võistlus kahjuks vahele, sest USA üliõpilasena on tal parasjagu pooleli viisa uuendamine ning seega riigist väljareisimine lubatud pole. Eemale jääb kahjuks ka Martin Liivamägi, kel parasjagu käsil eksamid.

Igatahes on võistlustules Triin Aljand, Annika Saarnak, Kätlin Sepp, Karen Vapper, Martti Aljand, Pjotr Degtjarjov, Fred Karu, Andres Olvik ja Filipp Provorkov.

Meie ujujate ajakava on järgmine:

8. detsember
50 m vabalt – Pjotr Degtjarjov, Fred Karu
50 m rinnuli – Karen Vapper
100 m selili – Kätlin Sepp
200 m selili – Andres Olvik
100 m rinnuli – Martti Aljand, Filipp Provorkov
4x50 m kombineeritult – Eesti meeskond

9. detsember
50 m selili – Andres Olvik
50 m liblikat – Triin Aljand, Annika Saarnak
100 m vabalt – Pjotr Degtjarjov, Fred Karu

0. detsember
50 m selili – Kätlin Sepp
50 m rinnuli – Filipp Provorkov, Pjotr Degtjarjov
100 m selili – Andres Olvik
100 m rinnuli – Karen Vapper
100 m kompleksi – Martti Aljand, Pjotr Degtjarjov
100 m liblikat – Triin Aljand, Annika Saarnak

11. detsember
50 m vabalt – Triin Aljand
200 m rinnuli – Martti Aljand
200 m vabalt – Andres Olvik, Pjotr Degtjarjov
200 m selili – Kätlin Sepp


Alates neljapäeva õhtust ETV2 täpsemad ülekande ajad leiad siit:

N 8. detsember kell 17:55 ETV2

Esimesel päeval on otseülekandena kavas M 50 m vaba ja N 50 m rinnuliujumise poolfinaalid; M 400 m vaba ja M 200 m selili finaalujumised. Lisaks peetakse N 100 m selili ja M 100 m liblikujumise poolfinaalid; N 200 m kompleksujumise finaal ning M 100 m rinnuliujumise poolfinaal. Esimese ülekande lõpetavad N 200 m liblik- ja M 200 m kompleksujumise finaalid.

N 8. detsember kell 20:00 ETV2

Esimese päeva teises ülekandes näete N 100 m vabalt ujumise poolfinaali, M 50 m vabalt ja N 50 m rinnuli finaalujumist. Võistluspäeva lõpetab M 4x50 m finaal kompleksujumises.

R 9. detsember kell 18:15 ETV2

Teise päeva otseülekannet alustame N 50 m liblikujumise poolfinaaliga, kus Eestil on ka oma lootus - Triin Aljand. Lisaks on kavas M 400 m kompleksujumise, N 200 m rinnuli, M 100 m rinnuli ja N 100 m vabaujumise finaalid. Päeva esimese ülekande lõpetavad M 100 m vabaujumise poolfinaal, N 100 m selili- ja M 100 m liblikujumise finaalid.

R 9. detsember kell 20:00 ETV2

Kavas on N 100 m kompleksujumise poolfinaal, N 50 m liblik- ja M 50 m selili- ning N 4x50 m vabaujumise finaalid.

L 10. detsember kell 17:55 ETV2

Kolmandal võistluspäeval näeme N 50 m selili- ja M 50 m rinnuliujumise poolfinaale, N 400 m vabaujumise finaali, M 100 m kompleksujumise, N 100 m rinnuliujumise ning M 100 m seliliujumise poolfinaale ja N 100 m kompleksujumise finaali.

L 10. detsember kell 20:00 ETV2

Kavas on M 200 m liblikujumise finaal, N 100 m liblikujumise poolfinaal, M 100 m vabaujumise-, N 50 m selili-, M 50 m rinnuli- ja N 4x50 m kompleksujumise finaal.

P 11. detsember kell 17:55 ETV2

Viimasel võistluspäeval on kavas N 50 m vabaujumise ja M 50 m liblikujumise poolfinaalid; N 400 m kompleksujumise, M 200 m rinnuliujumise, N 200 m vabaujumise, M 100 m kompleksujumise, N 100 m liblikujumise, M 200 m vabaujumise, N 100 m rinnuliujumise, M 200 m ning N 200 m seliliujumise finaalid.


13.10.11

Vabaduse Laulust - vabalt

Facebooki erakontol avaldatud arvamus sel teemal on kaasa toonud mõnevõrra jahmatava sõnavalingu minu isiku aadressil. On see põhjustatud ajakirjaniku pahatahtlikust või ebaprofessionaalsest tsiteerimiseks ja pealkirjast või veel millestki muust, jäägu igaühe enda arvata, aga igatahes kopeerin selle loo nüüd ka siia lugemiseks, et seejärel oleks igal lugejal endal võimalik algallikast hinnata, kas lugupeetavaks peetavate härrasmeeste kommentaarid on päris kohased või mitte.


Kahtlustan küll, et ka nemad on selles loos pisut lolliks tehtud, aga seda peavad nad ise seletama.

Vähemalt Tõnis Mägile olen ma omapoolsed selgitused teele saatnud, ja küllap saab need kätte ka Ivo Linna isiklikult.

Nüüd siis ka minu isiklik arvamus suurkontserdi kohta, mis algselt avaldatud FB konto kinnisele ringile:

Vabaduse Laulust - vabalt!

by Evelyn Sepp on Wednesday, October 12, 2011 at 12:53am

Ütlen kohe, et mina kuulun nende inimeste hulka, kellele see üritus meeldis, kes selle kontseptsiooni toetas ja kes on tänini segaduses sellest, mida Toomas Lepp ja Co mul tunda käsivad.

Küll noogutan mõne lavastusliku möödapaneku peale, aga kellel neid ei juhtu. Seega kogu ürituse mastaapi ja ettevalmistusaja lühidust arvestades, on need üsna tähtsusetud üksikasjad.

Jah, tõesti oli nõrkus see, et ei olnud ühtegi nn Vene bändi. Tean isegi mitut põnevat venekeelset muusikakollektiivi Eestist, kelle kaasamine oleks olnud väga positiivne.

Jah, tõesti, tele- ja õhtujuhtide valik oleks võinud olla ka rahvuslikult mitmekesisem ja kooskõlas kaasaegse, noore Eestiga, mida kontsertprogramm kanda üritas.

Jah, muusikaline programm oli kohati liiga nishipärane, aga see on puhas maitse küsimus. Ja aus olles - midagi leidis sealt igaüks. Nii on alati, nii et see valik ei ole samuti nõrkus, vaid lihtsalt üks valik võimalikest.

Jah, ühislaulmise osa oleks võinud olla ehk suurem, või ka kasvõi nendesamade noorte esinejate poolt coverdatud lugude vormis, mis iganes.

Jah, kohati oli heli ebaühtlane. lava suhtes u 7.30 ja 4.30 pealt enam hästi ei kuulnud.

Samuti olin sapine teleklippide valikiu teemal. Kontseptuaalselt. Olen siiani veendunud, et avaliku raha eest kujundatav kuvand eestimaalastest peab kandma nii rahvuslikult, sooliselt kui vanuseliselt tasakaalustatud sõnumit. Ei ole nii, et ainult näitlejatel peaks olema midagi ja põhjust Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul öelda.

See riik on ehitatud ka kõigi teise higi, vere ja pisaratega ja võinuks ka valikus kajastuda. Meil on õpetajaid, sõjavaelasi, ettevõtjaid, piloote, põllumehi, keda iganes. Natuke tuleks lihtsalt rohkem vaeva näha, et huvitavad ja sõnaosavad inimesed üles leida.

Samuti ei meeldinud mulle telelõiked, sest intervjuud sellisel viisil ei kandnud sedavõrd kui oleks võinud. Samuti vajavad meid toetanud riikide toonased sammud, kontekst ja taustad tänastele noortele pikemalt lahtiseletamist elik tõlkimist. Need ei ole nii iseenesest mõistetavd seoesed ja kontekstid.

Aga tõesti - need on ikkagi pisiasjad.

Mis on põhimõtteline - see, et sellest päevast ei saanud taaskord kunstlik äng 20 aasta tagustest sündmsutest, kus nagu kohustuslike jõuludega - igaüks peab meenutama kui kange tegelane ta oli, ja kui meelepärane Jumalale. No aitab, aitab juba, leian ma.

Kammerlikke, pidulikke, väärikaid üritusi oli sel päeval mitmeid, kuid miks mitte midagi ka neile, kes sellest ajast loevad vaid raamatust. Midag vabadusesti, mida ainut ei mäletata, nagu Vabadussammas mäletstab vabadust, vaid midagi, mida luuakse iga päev ja kõigi meie poolt.

Minumeelest need väärtused üksteist ka ei välistanud ja ei peaks ka kellelgi seega pahameelt esile kutsuma. Lõpuks tuleb ju lavastajal nii ehk naa valida ja kõigile meeldida ei ole mõtet. See on tavaliselt halva maitse ja selgrootuse tunnuseks!

Ja nüüd vanameistrite pahameel juurde. Ja Tarmo Vahteri ja Toomas Lepa kirjutiste juurde. MIks Mägi ja Linna ei osalenud, on küllap kõik kuulnud. Neil olid kontserdid sel päeval juba mujal plnaeeritud. Lepin sellega.

Küll poleks mina leppinud sellega, kui nad taas 20-aasta taguste isamaaliste lauludega lavale oleks astunud nagu ainuvõimalikud esinejad. Nad ju ei usu enam sellesse, mida nad laulavad, ma ei usu, et nad usuvad, et see on see Eesti, mis neil siis südame põksuma pani. Seega olnuks selle tunde rekarnatsioon lihtsalt silmakirjalik ja ebasiiras, muud ei midagi.

Ja see, millest kirjutab Eesti Ekspress, et bluff ja mis veel. Niipalju kui mina sellest midagi tean ja kaasa suutsin elada, siis esitati kontseptsioon, mis palju ei muutunud. Viimase hetkeni muutusid esinejad, mis on sellise ajagraafiku ja -surve puhul üpris tavaline. Musiccase ei oleks kuidagi saanud esitada lepingu sõlmimise eelduseks lepinguid artistidega. Selle eeldamine on ikka täislollus, ma ütlen.

Ja kahju, et selle nüansi ümber on kogu paks ventilaatorisse lastud. Ebaõiglane, rumal, pahatahtlik ja mis me sellest siis kõik nüüd võitsime - üks Eesti muusikaturul tegutsev rahvusvahelise mastaabiga ettevõtja on lihtsalt korralikult täis tehtud.

Palju õnne, kaasmaalased. Üks meie hulgast sai jälle kõrini pasa sisse tagasi veetud. Muidu hakkabki äkki Eesti muusikamaastikul liiga hästi minema!

Ja lõpetuseks - minule lauluväljakul meeldis. Oli selline kaasaegne tunne, iseolemise vabadus tulla ja minna ja mitte kannatada kui ei meeldi.

Loodan, et see ei jäänud viimaseks!

14.8.11

Evelyn Sepp: euromündid kaovad käibelt

selline pealkiri oli laupäevases Õhtulehes.

Münte on aga õige mitu: 1-,2-, 5-,10-, 20-, 50-sendine ning 1 ja 2 eurone münt.

Lugu polekski mu tähelepanu eriliselt köitnud, kuniks jutt jäänuks 5 ja 10-sendiste juurde. Aga paraku oli lugu sõnasõnaliselt järgmine:

"Valitsus otsustas jätkata senist majanduspoliitikat, mis võimaldab 1.septembrist euromüntidega arveldamsiest loobuda.

Mulle tundub müntide kaotamine õige otsus," arvas rahandusminister Jürgen Ligi. "Sest mida ühe mündi eest ikka saab? Ausalt öeldes - peaaegu mitte midagi. Ja kui senist hinnatõusu jätkata, siis varsti enam üldse mitte midagi. Ostujõuetut münti pole mõtet käibes hoida, see on liigseks koormaks nii tarbijale kui äriettevõttele. Mündite kadumine upub inflatsiooni sisse ilusasti ära. Mündid on inimestele väga tülikad, eriti eakamatele. Noored maksavad põhiliselt kaardiga," rääkis Ligi.

"On loogiline, et meil euromündid käibelt kaovad, " kinnitas ka Eesti Panga juht Andres Lipstok. "Muu Euroopaga võrreldes on meie üldine hinnatase tunduvalt kõrgem. Seepärast polegi vaja hindu väiksemas ühikus kui 5 eurot väljendada. Järgmine hinnatase oleks 10 eurot ja nii aina edasi. Ma ei usu, et Eesti Pank müntide käibelt kõrvaldamise eriti viivitaks," ütles Lipstok. Euromünte saab kõigis Eesti pankades paberrahaks vahetada kuni 1.jaanuarini 2012."

Vot siis seline lugu. Euro hind krooni on ca 15,6 Eesti krooni. Väiksem hinnaühik tulevikus saab olema artikli kohaselt siis ca 80 krooni.

Nii ma polnud esmalt kindel, et silmad loevad seda, mida nad loevad. Imestasin ka selle üle, et möödas on 2 päeva ja ei Eesti Pangal, ega ka Õhtulehel pole midagi kosta olnud, et asi eksituses või milleski sellises oleks. Järelikult on uue majanduse doktriin kivisse raiutud. Eesti Nokia on hinnad, mis algavad 5 EUROST ehk ca 80 Eesti kroonist. Hurra!

:)
Tore Kräpp. Päris hea nali, kui see ikka nali ongi ...


17.4.11

Evelyn Sepp:prügist, sööbikutest ja Eesti inimestest




Kohati oodati laupäevast Keskerakonna volikogu põnevusega. Pragmaatilisemad vaatlejad ja osalejad ei oodanud sest aga suurt midagi. Kui üldse, siis pigem retoorika seisukohalt huvitavat etteastet, ei rohkemat.
Konkurendid rääkisid seda ja teist. Küll juhtimisstiili muutuse vajadusest kui isolatsioonist väljatulemise vahendist. Eks nemadki vaja ju sageli õigustust oma valijate jaoks ja KE siseelu või üldiselt tajutav stiil on üsna deemonlik. Mõned kriitilisemad erakonnakaaslased rääkisid enne volikogu samast või hämmingut tekitavast kaadripoliitikast või siis keskelt kaldumisest liigselt vasakule või siis ka muutumisest Tallinna ja venekeelse valija keskseks.

Ja mis siis! Vastused igatahes ei üllatanud. KE valimiste tõetunni põhjustas enam-vähem halb ilm ja ülemaailmne imperialism ja peaaegu kõik. Veel ehk natuke ka inimeste vananemine, e-valimised ja tööränne. Ja KÕIK!



Ei midagi, mis analüüsiks seda, miks inimesed sisemiselt enam ei usu - olgu siis vaikides või häälekamalt nurisedes, miks meie potentsiaalne valija, keda peaks sotsiaalse profiili järgi olema oi-oi kui palju rohkem, meid ei usu, mida me ise muudame, et mõjuda värskelt, koostöövalmilt väljaspoole ja ka sisemiselt kõiki oma liikmeid kaasavalt. Vastused sellele ei saa kindlasti vaid retoorilise plõksimisega piirduda.
Randpere ja Savisaare debatt volikogus võib ju YouTube-s laineid lüüa, aga tegu on ikka üsna mageda palaganiga. See ei ole see, mida mina vähemalt ühes endast lugupidavas esinduskogus heaks tooniks pean. No ei ole naljakas, ei ole! Ja ka volikogult kui seda ikka peetaks sisemiselt tõsiseks tööorganiks, ootan ma midagi muud.


Ma ei oota sellelt näilisust ega vaatemängu, vaid silmis särisevat äratundmist, et peamised muudatused peavad algama sisemisest suhtumise muutumisest.
Kuid kui ma veel korra selle põhiettekande peale tagasi mõtlen, siis põgusa pingutamise peale tuli mulle meelde, kust ja mis asjaoludel ma varemgi olen sarnast suhtumist kogenud ning kuulnud soovitusi, et kui ei meeldi, minge minema. Ongi hea kui tesit lahti saab!


Nii käitusid ju Ansipi, Parts, Ligi jt kui Riigikogu nõudis neilt aru, et mida teha ja miks nad päriselt ei muretse nende vähemalt 130 000 inimese pärast, kes on olnud viimastel aastatel sunnitud Eestist töörände tõttu lahkuma. Lahkuma põhjusel kuna neil ei ole Eestis kohta!
Loomulikult olid naerualused küsijad, mitte aga vastajate tõde ja õigus!


Nii et pole vist suurt vahet: Ansipi jaoks oli hea ja õige pelutada siit minema inimesed, kes talle ei meeldinud või poliitilisi ambitsioone ei pruukinuks toetada ja nii said neist tööpagulastest "tervistav" hooldusraie tema Eesti tööturule. Ja tõesti, ega siis neistki inimestest ju kohad lõpmatult tühjaks jää, küll tulevad uued asemele. Muidugi!


Keskerakonna jaoks on vajalik "hooldusraie" aga need kümned, sajad või ka tuhanded tegijad - keda kõnealune juhtimisstiil, suletus või kaasamatus ei rahulda ja kes samuti ei tunne end kuigi motiveerituna, vajalikuna või lugupeetuna sellises organisatsioonis. Ühesõnaga KE-s taandatakse nemad selleks prügiks ja sööbikuteks, kellest ongi vaja lahti saada, et kellelegi teisele jääks jälle rohkem päikesevalgust, õhku, vett ja toitaineid. Ja seda regulaarselt, nagu hoolikas metsnik ikka teeb ...


Kujundlik ,aga jah. Kas seejuures on tegemist inimeste asendamisega masinatega, või siis vastupidi, ning kas sellest meie usutavus ja koostööind tõuseb-või langeb, on Keskerakonna puhul põhiküsimus. Aga juba pikemat aega ei saa ma väita, et need hooldusraided oleks meile kuidagi kasuks tulnud.


Ja lõppude lõpuks ei ole tõsiseltvõetav ka jutt, et KE ongi see puukool, kelle ülesanne ja eesmärk on teisi mber pookida, tekitada võrgustik teiste erakondadega moel, et iga natuksese aja tagant arvata enda hulgast välja inimesi, et need siis leiaks endale koha teistes poliitjõududes. Veider "hoolimine" ja raiskamine mu meelest...


Üldist Eesti tööturgu silmas pidades ei aksepteeri ei Eesti maksumaksja ega helged pead ju seda, et me koolitame õpetajaid Soome ehitusturu jaoks, või arste Norra haiglates põetamiseks jne. Kõik insitutsioonid peaksid ikkagi panustama enda parimate jõudude koondamisele, koos kasvamisele, üksteiselt õppimisele, arenemisele ja prfessionaalsuse tõstmisele, mitte aga nende äraajamisele ja tõrjumisele. Ütleks, et erinevus rikastab.

Paralleelid seega missugused!

Ka metsaks ei nimetata ühte kõrget kuuske. Kas poleks aeg selle üle pikemalt järele mõelda?
Ja ehk taandub meie pöördunud õnn sellele samale vastuolule ja ebasiirusele, millest on hakanud aru saama ka Eesti valijad!?

10.4.11

Evelyn Sepp: koolikatsetest ja natuke muust


Tunnistan, et asjades, mis vajavad ja väärivad ratsionaalset korraldamist, emotsioonitamine mulle ei istu. Ja veel vähem see, kui igaüks võtab vaid oma isikliku mätta otsast nõuda, et asjad oleks just ja ainult temale meelepärasel viisil tehtud eirates juba ette, et teistel on samad eeldused, aga endi vajadustest lähtuvalt ...
2011.aasta sügisel 1.klassi minevatele lastele elukohajärgse kooli leidmisega tundub mulle samamoodi olevat. Kaugemalt alustades meenutan, mis juhtus kunagi lasteaia hoonetega? Oli palju aastakäike, kus lasteaias käivate laste arv langes tohutult. Oli üsna loogiline, et majad jäid tühjaks ja teisalt, et neid ei olnud sellisel kujul mõtet säilitada. Kas kõigi selliste väljarentimised ja müügid õigustatud olid, on iseasi, aga vaevalt me tosin või enamgi aastat tühje maju suutnuksime kütta ja valvata jms. Seega mõneti paratamatu asjade käik. Koolimajadega kipub kohati sarnane olukord olema. Mõned on tühjavõitu ja mõnes tõsine ülerahvastatus. Üsna paratamatu on ka see, et inimesed ühe linna sees või ka sellega piirnevates valdades oma elukohavalikuid muudavad. Kord on ühes piirkonnas rohkem lapsi ja noori, siis jälle teises. Linna südames on ühed, äärelinnas või linna lähedal omad plusid-miinused. Seegi näib paratamatusena. Koolimaju ei saa aga lammutada, nihutada ega ehitaada nagu viineriputkasid saab ühe tänava või pargiveerest teise liigutada. Esiteks pole selleks sobivaid kohti, krunte just kerge leida, linnal praktiliselt nn munitsipaalmaad polegi, sest riigil on peamiselt poliitilist huvi silmas pidades ikka kasulik see silmaga nähtav vaba maa reformimata riigimaana enda käes hoida. rahast rääkimata. Kurb, aga tõsi. Ei mäleta täpselt viimase aja uute koolide ehitusmaksumusi, aga ütleme, et need on nii 50 - 100 miljoni krooni kanti. Päris suur raha seega.
Nii pole ka realistlik eeldada, et selliste linnasiseste rahvastikunihete tulemusena on võimalik koolivõrku kiiresti kohandada. Kuskil mõni kooimaja lihtsalt maha tõmmata ja 10-15 minuti kaugusele mõni uus ehitada.

Mis veel? Seda, et olemasolevate koolide karbid pole kummist - loogiline- ja vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud reeglitele, on ettenähtud nii ruumi kui muud terviskaitseenõuded iga lapse kohta.
Ja nüüd siis Tallinna olukorra juurde. Linnas on enam kui 60 üldhariduskooli ja koolikohti omakorda enam kui sügisel kooliminejaid. Samuti on hulk erinäolisi, või hea õppetaseme või nn kallakuga koole-klasse. On aastaid püsiv hullus käia end proovimas ja katsetel mõnedes kindlates koolides, on hiljuti muudetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning suuresti paberil ettenähtud haridusreformid. Ilmselgelt praktilisi probleeme eiravad ja nendele lahendusi mitte ette nägevad. Kõigest sellest kokku tekkiv vajadus ja seadusest tulenev kohustus ka Tallinna seisukohalt mõned küsimused uuesti reguleerida ja nii pandi kokku määrus, milles kirjas millal ja kuidas lapsed ja koolid omavahel kokku viia ...:) Eesti Päevaleht kirjeldab üsna adekvaatselt olukorda poppide koolide kohtade pärast võitlemisel, kuid ühes ma pole nendega küll nõus - uus määrus lihtsalt süvendas vanemate hullust, mitte aga ei tekitanud seda.
Ka 5 last nn "eliitkooli" kohale on 5 korda rohkem või võimalik ja seega pole suurt vahet, kas seal on nüüd 5 või 10-kordne vahe soovide ja võimaluste vahel.:)
Tean muidugi, et on dogmaatikuid, kes keelaksid igasugused katsed. Aga olgem realistid. Mida need koolid siis tegema hakkaksid, millest näiteks EPL-s juttu. Loosima!? Kuidas see aitaks hoida nende koolide õppetaset ja mida meile annaks see, kui dogmaatiliselt nivelleerida tippe selles asemele, et aidata teisi järele. Olgem ikka mõistlikud, väga erinevatel põhjustel ei oleks see tark ega vastutustundlik, aus ega ka õiglane seal juba õppivate laste, sinna pürgivate laste ja nende vaenamte suhtes. Tallinnas on palju erinevaid lapsevanemaid, soovid-vajadused on väga erinevad, võimalused aga samuti. On põhjendatud olukordi, kus tahetakse kohta töökoha järgi, on soove laste huvialade järgi koolikohta saada, on õdede-vendade probleem jne. Nii et parim on ikkagi püüda nende kõigiga arvestada või vähemalt valdava enamusega neist ja mitte piirdudad sagelise formaalse ja petumaigulise sissekirjutusega ... Nii koduläheduse, õdede-vendade õppimisega, turvalise kooliteega, mis on kõik olulised märksõnad uue otsustuskorra juures arvetada püütaksegi. Aga veelkord - majad pole kummist ja päris kõiki õnnelikuks ikkagi ei tee. Ja ka koolikatsete mõju laste psühhikale sõltub ikkagi vanemate endi hoiakutest ja psühhikast eelkõige ja peamiselt, mitte asjast endast.
Katsete keelustamine seega ei lahenda paljude koolide jaoks ühtegi probleemi, vaid tekitaks neid pigem juurde. See oli ka põhjus, miks pärast kõmisevat kõnet uue PGS menetlemisel sellest teemast vaikimis mööda mindi. Poliitiline retoorika oli üks, tajutud lahendamatud probleemid aga tegelikkus.

On koole, mille lähedal ei olegi nagu suurt eluruume, aga mingi uberiku aadressile on "sisse kirjutatud" kümned või sajad lapsed. Formaalset ju kõik õige ja seaduse alusel tuleks nad "kodulähedasse" kooli igasuguste küsimusteta vastu võtta ja mott . Asi ise aga neruväärne. Seega on reegel vale, ega toimi, ega reguleeri seda, mida ta justkui peaks.

Samas, kas aga kena Nõmme või Pääsküla vaikne kodukoht peaks välistama võimaluse saada õppima GAG-i või Prantsuse Lütseumisse vmt.? Arvan, et mitte. Ja nii ongi vajadused ja soovid jällegi väga erinevad, ja selliseks nad ka jäävad! Nii et lahendada tuleb ikkagi reaalseid olukordi, mida on väga palju.
Midagi veel koolikatsete kaitseks. Minu enda koolitee algas samuti sellises klassis, kuhu sai katsetega - Westholmi Gümnaasiumst. Toonasest 22.Keskkoolist. Tahtsin kindlasti muusika eriklassi minna. Katsetel pidin ette laulma ja siis juba muusikaõpetajaga vestlema ja mäletamist mööda mõningaid rütmiharjutusi jmt. tegema. Sain põhikatsetega sisse, õpiraskusi hiljem ei olnud. 1.septembril selgus aga, et see klass ei olnud täis komplekteerunud ja nii said nn tavaklassi lapsevanemad oma võsukesed avalduse alusel sinna ümber nihutada. Tulemuseks oli see, et need hiljem lisandunud lapsed olid ja jäidki väga suurtesse erialaainete õpiraskustesse, sest kui sul ikka eeldusi ei ole, siis ei ole. Ela seal kooli kõrval või kus tahes! Tallinnas tuleb seega analoogseid probleeme küllaga ette ja lihtsaid lahendusi, mis iga mätta märjaks teevad, ei ole. Nii on paljudes populaarsetes koolides katsed end igati õigustanud. Ja olgem ausad - katsetel ja katsetel on ikka vahe ka. Esiteks ei ole neid katseid katseid igas koolis ja kui kool võtab kooli pürgijaga vaevaks vestelda, et selgitada välja tema individuaalsed õpivajadused, kooliküpsus jms. siis ei ole see samuti midagi sellist, mida koolile ette heita või õpilase psühhikat räsivaks liigitada. Lõppude lõpuks seisab kõigi nende vastu võetud laste ees 1.septembril üks õpetaja, kes peab selleks valmis olema. Kes peab end ees ootavaks ette valmistama ja teadma, milline on laste arengutase. Nii et loogiline seegi. Loomulikult seda ma ei usu, et kõik 100% õnnelikud saavad olema, aga arvesatades neid määruses fikseeritud prioriteete - kodulähedus, õdede-vendade käimine samas koolis ja turvalist kooliteed ning otsutamismehhanisme, on seda kindlasti valdav enamus.
Suurem valikuvabadus linna sees on ikka parem, kui mingi range määramine. PGS-st tulenevalt on defineeritud ka nn koduläheduses - selleks on 60 minutiline koolitee. Nii et arvestades seaduses fikseeritut.

Paberiga inimeste liikumisuundi või elukohta ei muuda, peamiselt kesklinnakoolide head, aastakümnetega saavutatud taset ei nivelleeri ega ka mõne vähempopi kooli probleeme hetkega lahenda. See võtab aega aastaid või isegi aastakümneid 1.klassi vastuvõtt toimub aga igal kevadel ...
Nii et äkki on virinat ja Haridusameti ründamist sedapuhku rohkem kui põhjust!? Aga eks lähemad nädalat näita, milliseks kujunes selle uue korra rakenduspraktika ja mida tulevikku silmas pidades selles muuta.