Parlamendi väärikus algab paljus sellest, kuidas see institutsioon kui inimeste kogum toimib. Kuivõrd ta seisab enda eest ja kuivõrd ta järgib neid mängureegleid, mis käivad demokraatia toimimise kui sellise juurde. Üks osa neist on muuhulgas ka reeglid, mis käivad seaduseelnõude menetlemise juurde. Kui protsess ise pole seaduslik, ei saa seda olla ka tulemus ...
Teatavasti on selleks normide kirja pandud koguks Riigikogu töö- ja kodukorra seadus. kuid kindlasti täiendavad seda ka vaikimisi omaks võetud normid, millest lihtsalt peetakse kinni. Seda võiks lühidalt nimetada ka parlamendikultuuriks ja sellelgi on oma tõhus mõju, mida ei tasu alahinnata.
Kuigi seadusi võib mõttes liigitada vähem tähtsateks ja olulisemateks, ei ole nende menetluskorras vahet. Samas on aga selge, et Põhiseaduse muutmisse tuleb suhtuda eriisi lugupidamisega, ja andke mulle andeks mu lugematu hulk kolleege, siis sõnakaupa seaudust muuta liiatigi kui see ei lisa ega kehtesta uut väärtust, on naeruväärne nii põhiseaduse kui ka selle muutja enda naeruvääristamine ...
Olin aga eriti jahmunud kui eelmisel nädalal üle antud valimiste koondamise põhiseaduse muutmise seelnõu ja presidendi valimise seaduseelnõu jõudis truu PS-komisjoni esimehe survel juba komisjoni neljapäevasesse päevakorda. Ei mingit aega selle ettevalmistamiseks, ei Valitsuse ega teiste põhiseaduslike insitutsioonide märkusi ja mis veel imelikum, ei mingeid külalisi, keda samas selle ühesõnalise kultuuri "tähtsustamise" põhiseaduse muutmise eelnõu puhul on komisjoni kutsutud terve toatäis ...Eesti Vabariigi Põhiseadus ei ole lõunane salvrätt, millega ninaesist või lauale pudennud pühkmeid hädapäraselt pühkida
ja just seepärast käib selle alusseaduse menetluse juurde reeglitest eriti range kinni pidamine ning ka seaduse muutmise eriline põhjendatus.
Valimiste koondamine on vist salajane asi, et sinna ei mallata politolooge ega muid eksperte kutsuda ...
Seaduse, mis peaks kehtima hakkama aastal 2027 menelusemisega on äkki nii kiire, et seda pole isegi aega professionaalselt ette valmistada, ja veelgi enam, vastuseks oma kirjalikule protestile ja ettepanekutele, et komsjoni arutelusse oleks kaasatud enne seaduseelnõu esimeset lugemsit eksperdid ning ka teiste asjaomaste kirjalikud märkused ning saadud ka Vabariigi Valitsuse kirjalik seisukoht, sain komisjoni esimehelt sellise vastuse:
"Ei, küll jõuab edaspidi!
V. "
V. "
No comment!
Ehk siis küll jõuab seadust täita siis, kui Reformierakonnal ja teistel seda enam vaja ei ole ja uuteks sigadusteks aega on ... Ning veel, Ene Ergma sa näed ja ei mürista, ja sa istud ikka veel rahumeeli seal kõrgel Riigikogu kõnepuldi kohal ja oled vakka.
Häbi peaks olema!
No comments:
Post a Comment