18.6.10

Evelyn Sepp: hüva nõu on kallis ...:)


Ajal, mil Eesti riigi kulude juhtimine on tasemel, kus 4 esimese kuuga on täis saanud kogu aataks planeeritud puudjääk, jagub selle valitsuse juhterkonnal hulgaliselt näpunäiteid pealinna rahaasjade korrastamiseks. See on muidugi tase ...


Muidugi võimalik, et paljut saakski teha paremini, kuid mõne koha pealt haaraks küll peast kahe käega kinni. Sest see "plaan" on ikka kohe päris kummastav ja ei võimalda selle esitajatesse ega plaani enesesse kuigi tõsiselt suhtuda.


Aga enne suure mõttetöö vilja juurde asumist repliigi korras veel üks väike teemapüstitus. Kuigi erakondadesse olevat Eestis kaasatud pretsedenditult palju inimesi - üle 5% elanikkonnast, mis on ilmselgelt väga palju, ei jätku isegi suurematel erakondadel mitmesse esinduskogusse korraga kvaliteetse ajupotentsiaaliga inimesi. See näib olevat kibe tõde.


Seetõttu kerkib Riigikogus thiti teema, et peaks taastama olukorra, kus Riigikogu liikmed võiksid kuuluda ka kohalike omavalitsuste volikogudesse. No kui ikka rohkm kui üks komplekt poliittööks kõlbulikke inimesi pole võtta, siis on see ka mõistetav soov ... Üks selle idee eestkõnelejaid on ikka ja jälle olnud just Reformierakond.


Ja eks alljärgneva valguses mõistan ka nende muret.



Omalt poolt aga nii palju, et võimu kontsentreerimine on suur kiusatus nii mõnelegi poliitijõule, olgu see siis koosseisude kopeerimine, kohaliku elukorralduse tsentraliseerimine riigi valitsemi alla või valimiste koondamine, siis minu arvates on see siiski väga vale suund ja loodetava efektiivsuse asemel halvab keti kõige nõrgem lüli kogu süsteemi. Saate aru küll mida ma silmas pean
...



Seega hoiaks kohe heaga need institutsioonid lahus ja detsentraliseeriks neid nii riiklikult kui parteiliselt nii palju kui võimalik ,sest see on muuhulgas ka poliitiliste, rääkimata majanduslike riskide maandamise seisukohalt ainuvõimalik tee ...

Ja nüüd see väike võidukas Reformierakonna plaan selle kohta, kuidas Tallinn peaks kiiresti saama juurde vähemalt 600 miljonit krooni koos omapoolsete kommentaaridega:


Reformierakonna ettepanekud linna tuluallikate laiendamiseks:


1. Hoonestusõiguse müük ja linnavara üürimine. Üürist ja rendist laekub linnaeelarvesse sel aastal 100 miljonit krooni. Linna eesmärk peaks olema teenida 300 miljonit krooni aastas oma maadelt ja varadelt. See on pikaajaline ja stabiilne tulu, mis oluliselt tugevdaks linna finantsstabiilsust. Linnavalitsusel tuleks välja töötada hoonestusõiguse müügi ja linnavara üürimise kava ning esitada see linnavolikogule 1. septembriks 2010.


Kommentaar: Vot üks väike ületamatu vastuolu - pikajalist plaani ei saa kuidagi püsti panna vara pealt teenimisele, mis on odavalt, halvas turusituatsioonis juba maha müüdud. Pealegi - linnal ei ole jäänud kuigipalju vara, mida hoonestusõigusega koormata või mida võõrandada. Ja kui ühes lauses nõutakse selle mahamüümist, siis ei saa seda kuidagi pika ja stabiilse tulu saamiseks välja rentida ja teenima panna...


Liaks tasuks arvestada ka üldist majanduskeskkonda ning seda, mis toimub üldiselt Eesti kinnisvaraturul.


Ühesõnaga . jutt jutu pärast!


2. Eurorahade taotlemine ja efektiivsem kasutamine. Välisrahastuse osakaal 2010. aasta linnaeelarves on 340 miljonit krooni. Linn peaks võtma eesmärgiks tõsta seda summat 700 miljoni kroonini ehk ca 10 protsendini eelarve kogumahust.


Kommentaar: Esiteks peab meelde tuletama, et Tallinn, pealinnaga piirnevad omavalitsused nagu ka Tartu ja Tartuga piirnevad omavalitsuses ei kuulu enamiku Europrojektide taotlejate ringi üleüldse, seda esiteks. Teiseks on paar infrastruktuuri projekti, mida pealinn vajab hädasti ja mida ta ka pikalt taotlenud on, kuid minu mäletamist mööda Eesti siseriiklikel poliitilistel põhjustel saanud ei ole. Seega -pidur asub Juhan Partsi ja Jürgen Ligi kabinetis.


Olgu selleks siis Ülemiste liiklussõlm või pealinna rööbastranspordi suurem arendusprojekt või ka teedeehitus. Seega raha oleks vaja, põhjendatud vajadus ja mõistmine on olemas, pealinn omalt poolt on sammud euroraha saamiseks astunud, aga näe, ei saa , sest Eesti Vabariigi Valitsus ei toeta selles osas oma pealinna jätkusuutlikku arengut... Ja jutt käib miljardiprojektidest ...


Ja suisa lolliks jutuks söandan liigitada Riigikogu saalis hiljaaegu kõlanud üleskutsed ja süüdistused, et Tallinn pole kasutanud võimalust taotleda EL-i raha lasteaedade renoveerimiseks . Selleks otstarbeks ei kvalifitseeru Tallinn taotlejaks üleüldse oma geograafilise asendi tõttu ...


3. Detailplaneeringute menetlemise kiirendamine eesmärgiga soodustada investeeringute ja töökohtade tulekut Tallinnasse. Töötada välja konkreetsed meetmed välisinvestorite toomiseks Tallinnasse ning esitada need linnavolikogule 1. septembriks 2010.


Kommentaar: detailplaneeringute aeglus ja komplitseeritus on pealinna probleemiks olnud juba enam kui aastakümme. Hambad on selles süsteemis murdnud kõik poliitilised jõud, kel linnajuhtumise juurde asja olnud.


Küll on stoppab suurim erainvesteering Tallinna Linnahalli mitte Tallinna vaid Eesti riigi garantiide taga. Seega peaks ka siin kuri käsi esmajoones rahandusminister Jürgen Ligi kabinetis tuulutama. Ajal, mil kõik otsivad võimalusi ja muutunud raskete aegade sunnil paindlikuks ja leidlikuks, teeb riik omalt poolt kõik, et Ameerika suurinvesteering Linnahalli jääks ikikagi tulemata.


Muidugi on veel üks asi - Tallinn, ehkki Eesti mõistes suur omavalitsus, aga maailma mõttes küla, atraktiivsus majanduskeskkonnana sõltub peamiselt ikkagi riigi poliitikast ja diplomaatilisest võimekusest ja omavalitsuse soosivast suhtumsiest suhteliselt vähem.


Riigi pealinna, kuhu pole võimalik sõita rahvusvahelise rongiga või kuhu ei maandu peaaegu ükski lennuk, pole kellelgi asja ka investeerima.


Nii et asjad on väga lihtsad. Pealegi - kus on see toimekas, odav ja motiveeritud tööjõud, või vara, mida pealinn saaks kasutada investeeringute meelitamiseks?


Seda ju polegi ja võti selle hankimiseks ei seisa samuti omavalitsuse sahtlis. Paraku.


Kiiresti kasvanud tööjõu maksutamise kulud, muu märgatavalt tõusnud maksukoormus, halvenev üleriigiline demograafiline olukord ning haridussüsteemi ja -kvaliteedi mannetus on märksa mõjukamad tegurid kui need, mida omvalitsus suudab mõjutada.


4. Kultuuripealinna ürituste rahastamise tagamine ja panustamine Tallinna reklaamimisse välismaal. Läbi Tallinnat külastavate turistide tekivad reaalsed töökohad, kasvab tulubaas ja suureneb maksumaksjate hulk. Näha ette vastavad vahendid 2011 linnaeelarves.


Kommentaar: Oehh. Lobotoomia on vist selle probleemi nimi. Reformierakonda kuuluv kultuuriminsiier Laine Jänes annab Riigikogus pea iga kuu aru sellest, miks ta pole suutnud Brüsselit rahuldaval moel anda isegi kirjalikku garantiikirja Tallinna kultuuripealinna sihtasutusele, et too saaks kätte EL sihtstipendiumi, mis moodustab ta k.a. eelarvest ca kolmandiku. Lisaks on riik vähendanud kordades sihtasutuse toetuseks esialgu planeeritud eraldisi. No ei teagi seega, mida siin veel rääkida oleks. Masendav nõmedus seega ...


Ja veel üks tähelepanek - need Eesti mainekampaaniad, mida näiteks seni on vedanud EAS, on olnud ikka erakordselt mannetud. Ehkki sinna on maetud ilmselt sadu miljoneid kroone ... Tulemuseks a la "odavad Eesti tüdrukud ja viin" taolised kampaaniad, tuleb esimesena meelde ... No comment, seega.


Ja turismi sihtkoha reklaamid eeldavad esmalt väga tugeva sisulise identiteedi väljatöötamist, mite vaid vähese visuaali pihustamist ühte või teise kohta ... Selleks pole aga kogu Eestil olnud seni potentsiaali ja kapitali.


Maailmas loevad ka mastaabid!


5. Linn peaks oluliselt rohkem taotlema maid munitsipaalomandisse. Mida rohkem maad saab tsiviilkäibesse, seda kiiremini areneb linn ja tekivad uued töökohad. Oluline on sealjuures, et linnamaa antaks käibesse pärast selle väärtustamist, ehk pärast detailplaneeringu kehtestamist. Linn peaks kaardistama perspektiivsed riigi omandis olevad maatükid ning esitame vastava nimekirja volikogule 1.septembriks 2010.


Kommentaar: loogika ei ole vale, aga paraku on linn taotlenud riigilt oi kui palju sihtotstarbega maad linnaelu loogiliseks juhtimiseks ja arendamiseks. Aga üks Reformierakonda kuuluv seinavärvi hall minister, kelle nimigi mul kohe meelde ei tule, on seda päris efektiivselt eiranud.


Mõni keskkonnaminister on maadevahetuse ja munitsipaalmaa küsimuste pidurdamisega lausa kuulsaks saanud. Seega ootaks mina omakorda Keskkonnaministeeriumist nimekirja selle kohta, millised munitsipaliseerimise taotlused seal seni vastuseta on jäänud ja ka seda, palju Eesti riik selle tulemusena on raha, investeeringuid jm kaotanud.


Kardan, et palju ...



1 comment:

智宜 said...

被人揭下面具是一種失敗,自己揭下面具卻是種勝利。..................................................................