21.9.09

Evelyn Sepp: kus on laste inimõigused!?

Esmaspäeval sai ka Eesti oma väikese garaazhitüdruku, mis kardetavasti ületas ka rahvusvahelise uudisekünnise. Meediapomm sai lõhatud!

Uudis ise on ju vaieldamatult traagiline, kuigi tõenäoliselt mitte nii väga haruldane. Aastaid on tegelikult räägitud sellest, et Eestis on sadu kui mitte tuhandeid alaealisi, kes kuskilt arvepidamistest justkui ära kaovad ja keda ühendab määratlus "tänavalapsed".

Eks seegi tüdruk ole sisuliselt tänavalaps, sest 4-aastase koht ei ole igaljuhul seal, kust ta leiti - ei garaazhide taga ega ka tühermaal nagu mõni aeg tagasi. juhtus

Igatahes ei käi sellised lapsed koolis ega lasteaias, neil puudub ilmselgelt piisav vanemlik hoolitsus, toidust, hügieenist ja eakohasest arendavast tegevusest rääkimata - neil puudub ühesõnaga lapsepõlv, mis on aga IGA LAPSE ÕIGUS!

Kuid kogu selle niigi masendava uudise juures tegi mind eriti kurvaks veel üks asjaolu - nimelt see, kui üksikasjalikult vahendas turvakodu ning omakorda kajastas meedia selle tüdrukukese psüühilist, vaimset, sotsiaalset oloukorda, tema arengupeetusi jne.

No andke andeks, kui see pole A - delikaatne informatsioon, mille kaitse peaks olema iga õiguskuuleka institutsiooni kohus, siis mis see delikaatne veel olla saab ning B- ka sel lapsel on õigus privaatsusele ja oma lapse õiguste kaitsele. Ja sellise detailsusega tema delikaatsete isikuandmete käsitlemine-levitamine oli selgelt üle piiri. Täiesti põhjendamatult seejuures.



Olgugi, et tema ema on väidetavalt 25-aastane narkomaan ja ehk ei suuda mõista enam oma olukorda või leida sellele adekvaatseid lahendusi, ei vaja ükski laps selles olukorras justkui topeltkaristust. Tema pole ju oma vanemaid valinud, ega saa ka kuidagi nende tegevuse ehk siis tegevusetuse eest vastutada


Kurb ja masendav!

Küll on kahju jälle sündinud. Siiski loodan, et teema - ehk siis selle väikese tüdruku seisundit kajastava info massi põhjendatus leiab korraliku analüüsi.

Ja ma soovin siiralt, et ükski teine sotsiaalkandeasutus ei hakka kunagi enam sellise detailsusega tegema pressiteateid nagu selle tüdruku kohta. See oli ebaadekvaatne ja kohatu nagu ka selle täiesti süüdimatu kasutamine ülejäänud meediakanalite poolt!

Ka tänavalastel on inimõigused! Ka nendel on oma väärikus, mida tuleb austada just sellistes olukordades ... isegi 4-aastastel!

4 comments:

Heini Drui said...

Aga tänase päeva meedia ongi ju raipesööja. Ta lööb hea meelega maaslamajat jalaga ja vaatab põnevil surijale otsa, et tabada tema viimane hingetõmme. See on kollase ajakirjanduse võidukäiguga kaasnevad nähtused. Aga rahvas ju tahabki seda - kõige vaadatum saade - Võsareporter!

Anu said...

Aga kas pole mitte nii, et ükski meediakanal ei avaldanud neid vaieldamatult delikaatseid isikuandmeid viisil, mis võimaldaks neid selle tüdrukuga siduda? Avaldati detailset infot täiesti anonüümseks jääva tüdruku kohta, keda selle info põhjal ei ole võimalik tuvastada? Sel juhul pole ju kurja tehtud! Sama hästi võiksime kirjutada, et ühes Tallinna haiglas on ravil inimene, kellel on nii- ja naasugused sümptomid - delikaatne info, aga täiesti seostamatu selle isikuga!

Evelyn Sepp said...

anuga ei ole selles mõttes nõus, et selles turvakodus on vist 14 last. ütleme, et nendest on tõenäolislt vaid 1 4-aastane tüdruk ja seega on see tüdruk selgelt identifitseeritav ...

pealegi, milleks oli meil avalikkusel tarvis teada tema kohta detailselt milline on tema suuhügieen, sosiaalsed oskused või arengupeetused!?

see, et nimi ja nägu veel ei ole avalikud, ei tee seda tüdrukut arvestades asjaolusid, anonüümseks.

lisaks muidugi ka kindlas kõneviisis "andmed" selle kohta kui halb ema oli ja milline narkomaan jne...

Ingrid said...

Mina jälle olen Anuga nõus.
Antud info lapse kohta oli nii anonüümne kui üldse võimalik. Lugedes ülemaailmseid meediaväljaandeid, on sealsed õudukad tunduvalt rohkem identifitseeritavad. Ma arvan, Evelyn, et meie ühiskonnas räägitakse liialt vähe tragöödiatest nende tegelikes värvides, inimesed tegelikult ei teagi, missugused tragöödiad nende kõrval toimuvad.