Evelyn Sepp: kuidas tappa parlamendidebatti! ...

Peab ikka tõeline ajakirjanduslik mõttehiiglane olema, kui küsimusest, kas see mida me teeme on ikka mõistlik, saab väide ja seisukoht, et erakonnad olgu salajased!?

kuna täna oli Riigikogus küsimus sellest, kuidas arvata välja erakondade registritest inimesi, kes neisse erakondadesse ei taha kuuluda ja kui palju bürokraatiat ja kulu riigile see tuua võiks, siis tõstatasin küsimuse, milleks me neid registreid üldse peame ja kas ei oleks aeg neid kaotada!?

Selles mõttes pole ju suurt vahet, kas erakonda kuulub 2 viõi 2000 liiget. Oluline on see, palju sel erakonnal on toetajaid ja mõjukust ehk kuidas ta valimistel usaldushääletuse läbib.

Kas pole mitte nii, et erakonna nimekirjal kui sellisel on täna vaid propagandistlik väärtus, mida saab kompentseerida ka
sellelga, et tuntud inimesed neid oma sõna ja teoga toetavad ning teine, et erakonnad teaksid oma liikmetelt liikmemaksu koguda ja neile posti saata. ..

lisan siia ka toimetamata stenogrammi oma sõnavõtust ...

Evelyn Sepp

Aitäh! Austatud kolleegid! Mõnele asjale tasub igal juhul küll siin tähelepanu juhtida. Põhiküsimus on, kas registrid sellisel kujul nagu nad täna eksisteerivad, omavad seda mõtet või omavad üldse mingit mõtet.

Kui me tuleme tagasi 1990-ndate alguse juurde, erakondade sünni ja jalgade allavõtmise, nii-öelda lapsepõlve aega, siis oli sellel registril ja erakonna liikmete piirarvul selgelt kindel oma mõte.

Ta korrastas kahtlemata poliitilist maastikku. Samas on teada üldiselt selline läänelik põhimõte, et inimeste südametunnistuse vabaduse, poliitiliste ja usuliste veendumuste kohta ei ole kombeks riigil koguda andmeid.

Vastupidi, selle kogumine ja selle pidamine võib olla ka põhiseaduse vastane. Sellele on kunagi tähelepanu juhtinud eelmine õiguskantsler Allar Jõks, kes vaieldamatult paljudele siin saalis on riigiõiguse alal suur autoriteet.


Nüüd sellest, kas erakonnad on salajased pärast, ütleme, hüpoteetilist muudatust, kui näiteks niisuguseid registreid enam ei oleks. Siis kuidas nad saaksid olla salajased? Nende tegevus on ju suunatud, vastupidi, mitte salajasusele, vaid avalikkusele, ehk selles mõttes nad on MTÜ-d endiselt, nad on registreeritud, nendel on programm ja põhikiri, nendel on juhtorganid ja, kahtlemata, juhtorganite mõte, mis on ka avalik, juhtorganite mõte on selles, et selgelt, avalikkusele jälgitavalt oleks võimalik ka, ütleme, nõudeid pöörata kolmandate isikute poolt, kui need on näiteks finantsilised ja muud vastutust nõudvad küsimused.

Nüüd see, mis ka põhiseaduskomisjonis tolle arutelu käigus kõlas, et sellesama registri pidamine tänaseks maksab vist juba ca üle 5 miljoni krooni.

Ja ikkagi see põhiline küsimus, et mis lisaväärtust ta meile toodab. Me tõesti teame seda, et inimesed, keda me erinevate seaduste kohaselt oleme soovinud, et nad poliitiliselt aktiivsed ei ole, neid ei ole see seganud olemast poliitiliselt aktiivne. Me teame küll kõrgeid riigiametnikke, ka maavanemaid jne, kes on vaatamata seaduse olemasolule väga kiiresti politiseerunud.

Samas teistpidi, needsamad tuhanded lihtliikmed, milleks on vaja siis nüüd registrisse koguda neid inimesi ja nii-öelda neid märgistada? Ka selleks ei näe ma mingit kaalukat põhjust või õigustust. Need, kes kandideerivad erinevatel valimistel, selles mõttes tõesti on poliitiliselt aktiivsed, need ju deklareerivad seda ja siis ongi see nende vaba valik.

Nii et kui me tahame toota juurde bürokraatiat, kohustusi ja selles mõttes riigi kulusid, siis me võime sellisel teel jätkata, kus me täna oleme.

Aga samas tundub, et võib-olla on ka tõesti Eestis aeg käes minna pisut läänelikumat teed mööda ja loobuda kohustustest ja
kuludest, mille kandmine ilmtingimata ei ole vajalik ja võib olla ka teatud puhkudel põhiseadusvastane.

Aitäh!