1.9.09

Evelyn Sepp: uperpallid Põhiseadusega

Olgu öeldud, et nö arutelu Keskerakonna algatatud rahvahääletuse seaduse üle Põhiseaduskomisjonis ei meenutanud küll vähimalgi määral artuelu põhiseaduse ja selle väärtuste ümber.

Õigem oleks isegi öelda, et küsimust polnud päevakorraski, rääkimata siis sellest, et oleks ka mõni sisuline argument esitada püütud. Arutelu käik taandus kommentaarile, et Ergma palus ja Linde kandis ette, et nüüd on nii - Keskeraknna algatus on kurjast ja kuna selle seisukoha peab esitama Põhiseaduskomisjon, siis peab see lihtsalt põhiseadusega vastuolus olema. m.o, t. t.

Kuidas aga asjad tegelikult on?

Teatavasti teostab kõrgema võimu kandja - rahvas - oma võimu valimiste ja rahvahääletuse läbi. Need õigused sätestab ka põhiseadus.

Edasi räägib PS sellest, millistes küsimustes rahvahääletust korraldada ei saa. Rahvahääletusele ei saa seega PS paragrahv 106 kohaselt panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi.

Nagu näha on loetelu, mille puhul rahvahääletus on välistatud, ammendav. Seaduses ei ole kusagil kirjas ega pole olnud kunagi ka mõttes sätetada ammendavat loetelu nendest küsimust, mille kohta võib rahvalt arrvamust küsida.

Liiatigi on olemas nö kaht tüüpi rahvahääletusi - ühed, millel küsitakse toetust seaduseelnõule ja seega seotakse eelnõu vastuvõtmine Riigikogu usaldusküsimusega. Ja siis on nö teist tüüpi rahvahääletus, mille käigus küsitakse inimeste arvamust mõne riigielu küsimuse kohta. Sellega on ka tegemist antud juhul.

Küsimus, mis rahvahääletusele läheks oleks selline, kas te toetate Riigikogu valimiste korraldamist 7.veebruaril 2010.

Sisuliselt siis pea aastapäevad järgmistest korralistest valimistest varem.

Nüüd siis sellest, millest on kinni haaranud need, kellele mõte rahva käest millegi küsimisest, rääkimata erakorralistest valimsitest, üldse ei meeldi asjast arvavad.

Nemad nimelt apelleerivad sellele PS paragrahvile, mis räägib sellest, millistel alustel läheb Riigikogu laiali nii ehk naa. Jah, Riigikogu on püsivalt töövõimetu ja läheb laiali siis kui ta pole eelarvet suutnud vastu võtta või siis järjest ei saa peaministrikandidaadidd hakkama kabineti kokkupanekuga. Muide - Riiigkogu erakorralised valimised võivad toimuda ka siis, kui näiteks umbusaldatud valitsus sellise ettepaneku presidendile teeb ...

Aga on selge, et sellist poliitilist kriisi ainuvõimalikuna, ei ole PS kirjutanud kindlasti ette näinud ega välistanud Riigikogu enesekorralduse õigusena ka võimalust ise end mõnel muul tsiviliseeritud viisil laiali saata kui leitakse, et ollakse end poliitiliselt ammendanud.

Neid viise aga polegi ilmselt rohkem kui teha seda läbi rahvahääletuse. Seega ei ole tegu kindlasti mite vastuolus põhisedusega vaid vastuolus poliitiliste jõudude huvidega.

Parem siis lõputu õudus, kui õudne lõpp ja
sisuliselt tooks tänase jätkumine kaasa olukorra kus meil on valida kahe halva
asja vahel - kas erakorralised valimised või erakorraline valimiskampaania, mis
kestab märtsini 2011.


Pealegi, mis puudutab Riigikogu juhatuses ilmsmelt peatselt aset leidvat ning seejärel Riigikogu nö hääletust selle üle, kas võtta või mitte võtta rahvahääletuse seaduse eelnõu üldse Riigikogus arutamisele, siis põhiseaduslikku järelvalvet selles küsimuses teostab seaduse kohaselt vähemalt õiguskantsler, mitte aga poliitikud hääletamisega.

fNii ehk naa jõuab vaidlus Riigikohtusse ja las igaüks
mõtle nüüd ise, kas Riiigikogu enamuse surve selle vastu, et
Riigikogu üldse asuks aruttama kõrgema võimu kandjale -
rahvale - rahvahääletusel osalemise õiguse andmist - on põhiseaduse mõttega või
sättega kuidagi vastuolus või mitte ... või siiski taandub isegi
arutamise võimetuse esilekutsumine vaid poliitiliste jõudude enda huvidest
...

No comments: