Paar selgitavat seika nn Estonia katastroofi põhjuste uue uurimise vajaduse kohta.
Miks on vaja Riigikogu komisjoni?
Tõesti, ei Riigikogu, ega ka Valitsus ise lähe kuhugi sukelduma ega midagi uurima. Küll on aga pika aja jooksul kujunenud välja olukord, kus vastamata küsimusi on palju ja faktiliselt tõestatud vastuolusid samuti.
Muuhulgas on viimastel aastatel erinevate komisjonide poolt tuvastatud asjaolu, et tõendite kogumine omaaegse rahvusvahelise ühiskomisjoni joaks oli pehmelt öelda puudulik. Tuvastatud on nii tõendite hävitamine, kui esimese „müüdi või legendiga“ mittesobivate tunnistuste kõrvale lükkamine. Küll pole nende seikade kohta asjaomastel ühtegi mõistlikku seletust olnud.
Seega on vaja komisjoni selleks, et survestada nii Eesti Vabariigi Valitsust, teha koostööd teiste riikide parlamentide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega eesmärgiga viia asi sinnamaale, et oleks võimalik teostada uus uurimine, näiteks laevavrakile sukeldumised.
Ja viimast on vaja selleks, et teha ametlikult seda, mis pidanuks tegema 15 aastat tagasi – uurida laevaraki elementaarset olukorda ehk tuvastada, kas seal on näiteks auk, või mitte.
Meenutuseks, omal ajal teostati kummalised sukeldumised 2! kuud pärast laeva hukku ja lindid sellest on hävitatud ...
Mida on Riigikogu erikomisjonil uurida, kui kõik on juba nii kui nii kõike uurinud?
Riigikogu kodu- ja töökorra järgi on „uurimiskomisjon“ kui nimetus lihtsalt suurema pädevusega erikomisjon. Sellest siis ka nimetus. Tõsi, nagu juba öeldud, ei ole täna midagi suurt ja uut siit maapealt „uurida“ , küll aga puurida seda kinnimätsimise müüri. Vaja on uusi sukeldumisi, selleks aga on vaja lahendada hulk probleeme alustades kasvõi nn hauarahu lepingu muutmisest.
Need, kes komisjoni vajadust eitavad isegi ei põhjenda enam, et miks nad eiravad juba tuvastatud fakte just nimelt varasemate tõendite hävitamise ja eiramise kohta ning ilmselgeid vastuolusid. Nad lihtsalt ütlevad, et ei ole mõtet …
Miks peab 15 aastat hiljem veel ohvrite omakeste haavades sorkima?
Nii ängistavat 28.septembrit kui sel aastal, varasemast ei mäletagi. See on tõsi, et on valu, mis ei unune kunagi. Ja seda valu ei saa omakeste endi hinnangul tõde küll suuremaks teha. Küll aga selle eiramine ja tahtlikult küsimustele mitte-vastamine.
Ka meie algatuse taga on just nimelt nende samade ohvrite omakeste selgesõnaline petitsioon Eelmise aasta novembris kogusid omakesed 150 allkirja selllele nõudmisele Eesti Vabariigi Valitsusele teha vastavaid samme, et uus uurimine avada. Sama nõuavad ka nii Soome kui Rootsi ohvrite omakeste organisatsioonid.
Meenutuseks veel fakt, et laaevalt pääses ametlike andmete kohaselt 137 inimest.
Miks selle küsimusega hakatakse alati tegelema enne valimisi?
Nii see ei ole. Huku aastapäeva, mis on 28.september, me muuta ei saa. Küll on Keskerakond asja taga seisnud juba 2004. aasta detsembrist. Pidevalt. Ka praegu Riigikogus olev eelnõu ootab oma menetlusjärge juba 18.juunist. S.o. ca kolm ja pool kuud.
Ja mis üldse valimisi puudutab, siis need on omased demokraatlikele riikidele ja neid ei toimu mitte-demokraatlikes riikides ja üldiselt on ka kombeks, et valituks ja tagasivalituks osutuvad inimesed, kes on selle au välja teeninud oma varasema tegevusega. Selleks on aga võimalus kõigil 101 Riigikogu liikmel …
Mida olulist on avastanud viimased kaks Eestis tegutsenud komisjoni – Riigikogu relvaveo uurimise komisjon ja Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjon?
Esimese neist suurim edu oli ilmselt see, et tekkinud poliitilise surve tõttu võttis Rootsi riik omaks relvavedude teostamise Estonial, lisaks algatas Rootsi valitsus ka kaks simulatsiooniuuringut, mille tulemused olid samuti märkimisväärsed ehk tuvastati, et ega suurt ilma auguta laevakeres see uppumine ikkagi toimuda ei oleks saanud …
Valitsuse asjatundjate komisjoni suurim kordaminek minu hinnangul seisneb selles, et tuginedes samuti Rootsi simulatsiooniuuringutele tõdesid nad üheselt ning soovitasid ka Eesti Vabariigi Valitsusel ühemõtteliste vastuste saamiseks teostada uued sukeldumised, mille käigus kogutaks elementaarseid tõendeid laevavraki seisukorra kohta. Sest - ei senise versiooni ega ka ükskõik millise muu võimaliku versiooni tõenduseks ei ole täna ametlikult kogutud tõendite alusel võimalik midagi ühemõttelist öelda!
Seega ei siis selle kohta, et laev uppus õnnetute asjaolude kokkulangemise tulemusel või et laeval toimus plahvatus või allveelaevaga kokkupõrge või ükskõik mis muu.
Lõpetuseks ongi huvitav see, et Valitsuse komisjon tegutses 4 aastat, ütles välja samuti, et on vaja uusi tõendeid koguda, et siis ühemõtteliselt järeldada hukkumise põhjus, aga Valitsus eirab seda soovitust järjekindlalt edasi.
Miks?
Miks selle küsimusega hakatakse alati tegelema enne valimisi?
Nii see ei ole. Huku aastapäeva, mis on 28.september, me muuta ei saa. Küll on Keskerakond asja taga seisnud juba 2004. aasta detsembrist. Pidevalt. Ka praegu Riigikogus olev eelnõu ootab oma menetlusjärge juba 18.juunist. S.o. ca kolm ja pool kuud.
Ja mis üldse valimisi puudutab, siis need on omased demokraatlikele riikidele ja neid ei toimu mitte-demokraatlikes riikides ja üldiselt on ka kombeks, et valituks ja tagasivalituks osutuvad inimesed, kes on selle au välja teeninud oma varasema tegevusega. Selleks on aga võimalus kõigil 101 Riigikogu liikmel …
Mida olulist on avastanud viimased kaks Eestis tegutsenud komisjoni – Riigikogu relvaveo uurimise komisjon ja Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjon?
Esimese neist suurim edu oli ilmselt see, et tekkinud poliitilise surve tõttu võttis Rootsi riik omaks relvavedude teostamise Estonial, lisaks algatas Rootsi valitsus ka kaks simulatsiooniuuringut, mille tulemused olid samuti märkimisväärsed ehk tuvastati, et ega suurt ilma auguta laevakeres see uppumine ikkagi toimuda ei oleks saanud …
Valitsuse asjatundjate komisjoni suurim kordaminek minu hinnangul seisneb selles, et tuginedes samuti Rootsi simulatsiooniuuringutele tõdesid nad üheselt ning soovitasid ka Eesti Vabariigi Valitsusel ühemõtteliste vastuste saamiseks teostada uued sukeldumised, mille käigus kogutaks elementaarseid tõendeid laevavraki seisukorra kohta. Sest - ei senise versiooni ega ka ükskõik millise muu võimaliku versiooni tõenduseks ei ole täna ametlikult kogutud tõendite alusel võimalik midagi ühemõttelist öelda!
Seega ei siis selle kohta, et laev uppus õnnetute asjaolude kokkulangemise tulemusel või et laeval toimus plahvatus või allveelaevaga kokkupõrge või ükskõik mis muu.
Lõpetuseks ongi huvitav see, et Valitsuse komisjon tegutses 4 aastat, ütles välja samuti, et on vaja uusi tõendeid koguda, et siis ühemõtteliselt järeldada hukkumise põhjus, aga Valitsus eirab seda soovitust järjekindlalt edasi.
Miks?
Eks mõelgem nüüd uuesti – kas Riigikogu erikomisjoni, kes Valitsust survestaks, on ikka vaja või mitte!?
2 comments:
Parimate soovidega väike teemaväline keelenõu: mitte "omakesed" vms, vaid see sõna on ainsuse nimetavas käändes OMAS (http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=omas&F=M&O=0&E=0) ja seda käänatakse nagu sõna JUUS: nende juuste : nende omaste; need juuksed : need omaksed; neid juukseid : neid omakseid.
Arvan, et "Estonia" huku uurimise komisjoni aktiivsel liikmel läheb seda sõna aktiivselt vaja.
Kindlasti on seda vaja.
Lihtsalt halb kuulata seda vassimist ja keerutamist.
Post a Comment