6.5.08

Evelyn Sepp: seekord läks Estonia dokumendiga õnneks

Seekord läks nn kadunud Estonia uurimisdokumendiga õnneks. Õnneks selles mõttes, et ühe protokolli puudumine ilmnes veel enne, kui mälu värskus kaob ja võimalus see leida või taastada oli suhteliselt suur. Kahjuks pole aga paljude teiste dokumentide-filmide ja muude tõendiga nii läinud. Mõnel juhul on tõeks osutunud koguni see, et vajalikke tõendeid pole kunagi talletatudki.
Paranduseks nii palju, et kadunud ei olnud mitte tuhat lehekülge dokumente, vaid siiski umbes tuhandest leheküljest 1 protokoll, mille pikkuseks umbes 14 lehekülge.

p.s. Üks kummaline asjaolu siiski veel. Ma ei pea end arhiivinduse asjatundjaks, aga näiteks kriminaaltoimikuid olen ma elus näinud üksjagu. Käies peale 2 nälada taguse Eesti Ekspressi avastust Riigikogu arhiivis neidsamu Estonia komisjoni dokumente lappamas, vaatas sealt vastu arhiivi kaante vahele asetatud pakk pabereid. Mida ma sealt ei leidnud, kuigi eeldanuks, oli vähemalt kaustades sisalduvate dokumentide nimekiri ja kokku õmmeldud kaustad.

Seekord ei sisaldanud need dokumendid küll tänases mõttes midagi nii sensitiivset kui võiks arvata, aga ütelme näiteks 10 aasta pärast ei tekita see kogumik enam mingit usaldust. Nummerdatund paberid, mille puhul puudub isegi fikseeritud nimekiri sellest, mida see ´kaust üldse sisaldama peaks, ei olnud päris see, millisena ma selle uurimiskomisjoni dokumentide arhiveerimist ette kujutasin.

Pealegi, kui viimase kaudunud protokolli puhul poleks mälu nii värske, ei kujuta päris ette, kas ka 10 aasta pärast oleks kellelegi meenunud, et millest jutt võiks käia ja mida täpselt see kaotatud dokument sisaldama pidi.

Nii, et tegu pole mitte pelgalt piinliku, vaid ka vägagi küsitava vahejuhtumiga. Ja seletagu Riigikogu Kantselei ka see ära, miks on ühe üliolulise uurimise dokumendid arhiveeritud kui lihtsalt üks pakk pabereid!?

On see kantselei suhtumine? Jälle raha kokkuhoid vale asja arvelt, või veel midagi muud?
Vastust tahaks teada igatahes küll!

Kuid olgu nüüd siinkohal ära toodud ka palju pahandust tekitanud protokoll ise.





Rootsi Riigipäeva Estonia-parlamendirühmaga kohtumine Rootsis
1.-2. juuni 2006






Rootsi Riigipäeva Estonia grupi liikmed:
Kohtumisel osalesid Lars Ångström (Miljöparti), Kent Härstedt (SDP), Henrik S Järrel (Moderaterna), Björn von der Esch (Kristdem.), Karin Svensson Smith (-), Rigmor Stenmark (Centerp.)

Riigikogu uurimiskomisjoni delegatsiooni liikmed: Evelyn Sepp, Trivimi Velliste, Ken-Marti Vaher. Nõunik Martti Lutsar, tõlk Toomas Lapp.



Neljapäev, 1. juuni

12:50 saabuti Stockholmi, seejärel sõideti EV suursaatkonda ning kohtuti suursaadiku hr Jüri Kahniga. Kohtumisel andis suursaadik ülevaate Rootsi meelsusest riigi ja avaliku arvamuse tasandil. Arutati parvlaeva Estoniaga seotud küsimuse erinevaid tahke.


Kohtumine Riigipäeva Estonia-grupiga

Kell 15:30 kuni 16:15 ning 17:00 kuni 17:30 kohtuti võõrustajatega, Rootsi Riigipäeva Estonia-grupi liikmetega. Kõne all olid küsimused eelseisvate kohtumiste osas, Rootsi võõrustajad andsid ülevaate viimasel ajal tekkinud olukorrast antud küsimuses: Riigipäevaliikmete esitatud järelepärimise sisust õiguskantslerile (30. mai); räägiti hauarahu lepingutest ning võimalustest vajaduse korral tulevikus sukelduda laevale; Rootsis küsimusi tekitanud Riigikontrolli aruande projekti täielikust muutmisest nädala jooksul 2004. a. (aruande esimene projekt kritiseeris oluliselt laeva tehnoseisundi küsimuste uurimist, hiljem aga kinnitati, et küsimusi ei ole); samuti nädal tagasi tulnud infost, mille kohaselt õukonnakohtu eesistuja kohtunik J. Hirschfeldt hävitas oma otsusega kogu taustinfo oma uurimisest, mis on ka rootslaste meelest erakordne.

Lars Angström tutvustas Rootsi parlamendirühma liikmeid.
Evelyn Sepp tutvustas Eesti parlamendi komisjoni koosseisu.
Avaldas heameelt kohtumise üle. Ütles, et teema on huvitav ning viimasel ajal on väga palju uut välja tulnud. Lootis, et koostöö kujuneb viljakaks.

Lars Angström (LA) andis ülevaate sündmustest. Ütles, et nii Soome kui Rootsi olid teadlikud salajastest sukeldumistest vraki juurde, mis leidsid aset väljaspool JAICi ametlikke sukeldumisi.
Väitis, et TV4 avaldas eelmisel nädalal uut informatsiooni selle kohta, et sõjatehnika vedude salaleping tolli ja kaitsejõudude vahel eksisteeris juba 30 kuud enne laevahukku. Ütles, et eeloleval nädalal peab M. Sahlin andma parlamendi ees infot antud küsimuses.
Leidis, et on selge, et on olnud laevavraki juures tegevust pärast laevahukku, mida ei ole dokumenteeritud. Soovitakse teada, kas nendest tuukriuuringutest on ilmnenud infot katastroofi kohta, mida ei ole kajastatud JAICi raportis ning kas laeval võis olla ka sõjatehnikat.
Ütles, et on üllatav, et ei uuritud laevakere põhja ega autodekki – see on kõige hämmastavam.

Trivimi Velliste (TV) küsis Riigipäevaliikmete ligipääsu õiguse kohta riigisaladustele. LA vastas, et üksnes asjaomase komisjoni enamuse otsusega saab sellist infot nõuda, kuid praegu sellist enamust komisjonis ei ole. Räägiti põhiseaduskomisjoni rollist määrata, kellel ligipääs. Ütles, et teiseks peab saladuse küsija Rootsis teadma täpselt, millise pealkirjaga dokumenti ta soovib, vastasel juhul infot ei anta.
Björn von der Esch (BvdE) ütles, et Mona Sahlin ütles usutluses, et tunneb, et Rootsi ametivõimud on teda alt vedanud ning tundis ennast sellest väidetavalt väga pettununa.
TV küsis, mida pidas MS silmas “ametivõimude” all. BvdE vastas, et küsimus on selles, et kui palju ja millised inimesed olid teadlikud vedudest. Vist süüdistab MS Kaitsejõude. Pakkus, et seda võib vaadata lindilt, kuidas minister reageeris.
Evelyn Sepp (ES) küsis, kas ka Kaitseministeerium oli teadlik vedudest, kuna selliseid kahtlusi esitatakse meedias. BvdE ütles, et selle kohta saab infot anda kaitseminister.

LA ütles, et kui 1992. a. kirjutati salaleping alla, siis tuleks selle kohta ka MSi käest küsida. See tähendab ka, et lepingut oli tarvis juba 2 aastat varem, kui juhtus õnnetus. LA ütles, et peale 1994.a. on lepingut pikendatud korduvalt. LA ütles, et oleks huvitav küsida, kas Ulf Larsson [tolliülem 1994.a.] teab, millistes kogustes veeti tehnikat. Ütles, et Hirschfeldt oli Riksdagis ning ei saanud midagi vastata küsimustele, kuna kõik materjalid olid tema poolt põletatud. Leidis, et seetõttu võiks hr Ulf Larsonilt küsida, kuidas veod täpselt toimusid.

TV küsis, kas Rootsis on seaduslik, et Hircshfeldt materjalid põletas. LA ütles, et Hirschfeldt väitis, et ta sai aru nii oma uurimisülesandest; samas on see väga harv praktika ning ebatavaline ning Rootsi ajaloos on materjale selliselt hävitatud üksnes ühel korral. BvdE väitis, et Hirschfeldt otsustas materjalid hävitada selleks, et kaitsta allikaid. LA ütles, et Hirschfeldt väitis, et ta tõesti võttis otsuse iseseisvalt ning ka väitis, et nii ta sai oma ülesandest aru. Seega on JO-le (juriidiliste küsimustega tegelev ombudsman) esitatud järelepärimine ning neli parlamendisaadikut küsivad, kas see oli legaalne.

Ken-Marti Vaher (KMV) ütles, et Eestis on kohustus säilitada olulisi materjale ning küsis, kas rikkumine on karistatav. BvdE uskus, et ka Rootsi seadust tuleks nii tõlgendada, kuid konks on selles, et asitõendite hävitamine on keelatud, samas aga ei ole kriminaalasja ning tegu ei ole asitõenditega, sama lugu oli nt. atlandi lukuga, mis tuukriuuringute käigus merre visati – tegu ei oleks justkui asitõendiga õiguslikus mõttes.

TV küsis, mis on peamised motiivid saladust kaitsta ning milline oli hädaoht ja hävitamise otsene eesmärk. BvdE leidis, et seoses JO-le esitatud arvamusega võib oodata uut asjade käiku või süüdistatakse teda ja teisi järelepärimise esitajaid laimus. Imestas, et sel korral selliseid süüdistusi ei ole avalikkuses esitatud.

TV küsis, mis oli materjalide põletamise motiiv? LA vastas, et küsis just, miks seda tehti ning Hirschfeldt vastas, et tema aravates oli ülesanne sellisel kujul püstitatud.

KMV ütles, et võimalik, et Hirchfeldt ehk uuris, kuigi tegelikult ei leidnud midagi ning nüüd väidab, et taustamaterjalid. Ütles, et kui kohtunik, kes tunnistab, et hävitab materjalid, on see ettekujutamatu.

Karin Svensson Smith (KSS) ütles, et ta ei vastanud ju, et oli materjale. KMV küsis, kumb on hullem: kas, et Hirschfeldt ei oska vastata ja nii ka välja öelda või ülepeakaela hävitada materjalid?
LA ei välista, et ei olnudki erilisi taustmaterjale, aga mulje on, et Hirschfeldt sai kindla suunise ning esialgu ei saanud aru, millega ta seotud on. Samas aga anti talle pidevalt mõista, et ta vaataks kitsalt üksnes kahte kuupäeva ja ei midagi muud.
TV küsis, kuidas tuletada seisukohta, et hiljem peab materjalid hävitama.
LA vastas, et seda tegi küll valitsus, kuid see võis olla suuline. Samas ei tea, kes kirjutas otsuse teksti.
KSS ütles, et usub, et otseselt ei ole seda käsku antud, kuid kohtunikule vihjati, et oleks parem, kui väga palju materjale ei jääks uurimisest alles. Samas on Hirschfeldt väitnud, et ei soovi MS Estonia asjus edaspidi midagi uurida, isegi kui ta selle ülesande saaks.

LA ütles, et on teada, et salalepingu puhul on tegemist väga lühikese lepinguga. Küsimus: kas tegemist võis olla ka transiidiga.

ES küsis Hirschfeldti raporti koha kohta, kus mainitakse valitsuse tellimust Kaitseväelt aruande saamiseks ülevaate kohta sõjatehnika vedudest tsiviillaevadel.

BvdE väitel on Riigikontroll institutsioon, kellel õigus Rootsis uurida kõiki institutsioone. Riigikontrolli teatel toimus enne laeva viimast väljumist 1994. a. teatud vestlus laevaturvalisuse inspektorite vahel. Riigikontroll leidis oma esialgses raportis, et see võib olla väga oluline info laevahuku kohta. Ütles, et see raport oli äärmiselt kriitiline MS Estonia uurimise osas. 12 päeva pärast saatis Riigikontrolli ametnik valitsusele raporti, milles aga öeldakse, et edasist uurimist Riigikontrolli poolt antud asjas ei toimu. BvdE leiab, et Riigikontroll on teinud otsustava vea, kuna otsustati mitte analüüsida Rootsi inspektorite karmi kriitikat laeva seisukorra kohta.
ES küsis, kes on need inspektorid. BvdE ütles, et need olid meresõiduameti noored ametnikud, keda parasjagu koolitati välja Estonia inspekteerimiseks. Ütles, et laeva kohta koostatud protokolli koopiates, mis JAICi lõppraportist on puudu, on kirjas puudujäägid laeva tehnilises seisukorras. Kuna need raportid koostati nn õppe eesmärgil...



/kohtumine katkeb, kuna tuleb Riksdagi hääletus ning kohale on saabunud endine tolliameti juht hr Ulf Larsson (UL), kellega algab kohtumine/

Kohtumine endise tolliülema hr Ulf Larssoniga

Kell 16:15 kuni 17:00 kohtuti Tolliameti peadirektoriga 1994. a. hr Ulf Larssoniga. Arutelu tolli ja kaitsejõudude vahel eksisteerinud salalepingust kaitsejõudude õiguse kohta ilma tollikontrollita maale tuua militaarotstarbelist varustust. Seletas, et lepingus ei ole midagi küsitavat, kuna ilma selleta muutus igakordne kaupadele eriloa hankimine tollile tülikaks. Andis ülevaate ka koostööst Eesti poolega ning hinnangu, et Eestis oli tolli puhul tegemist arengu esimesel etapil oleva organisatsiooniga. Leidis, et sõjatehnika veod ja laevahukk ei saa olla seotud.

ES andis ülevaate komisjoni eesmärkidest ja koosseisust. Tänas UL-i tulemast.

UL tänas ning ütles, et tal ei ole eriti lisada sellele, mida on juba öelnud. Ütles, et Rootsi Kaitsejõududel on alati olnud õigus tuua Rootsi sõjavarustust, mida sõjavägi on pidanud vajalikuks tuua. Ütles, et see on toimunud paljude eri riikide vahel ning ilma makse maksmata: selline on olukord Rootsis. Ütles, et narkootikumide või illegaalsete vedude osas, ja sinna enam ressursse paigutates, ei olnud mõtet kontrollida sõjaväe vedusid, just ressursi pärast. Ütles, et toll suunas alati Lõuna-Rootsi piirkonda enim ressursse ja tähelepanu. Märkis, et tollideklaratsioon on küll paberil olev vorm, kuid samas on lubatud ka suuline deklareerimine, kui inimene piiril teatab, et tal on kaasas need ja need kaubad. Antud juhul ka tegemist sarnase olukorraga tema meelest. Tolli seisukohast oli tegemist lihtsa olukorraga: kaitsejõududele ei sätestatud piiranguid. Ütles lõpetuseks, et import ühte riiki on teise riigi eksport. Ütles, et kaup, mida imporditakse, peab läbima väljaveo formaalsused kauba lähteriigis.

ES küsis, kas see, et sõjatehnikat niiviisi transporditakse, ei ole imelik? Kas see leping võis puudutada ka transiiti?
UL vastas, et Rootsi toll vaatas üksnes seda, millal kaup tuleb Rootsi, aga mitte seda kust see oli tulnud enne või kuhu mingi kaup Rootsist edasi läheb. UL vastas, et tegu on 15 a vana asjaga ning palju on aega mööda läinud. Samas ekspordi kohta pidi valitsus andma eriloa ning see on hoopis teiste reeglitega reguleeritud. Ütles, et mõte, et kaitseväed tegeleksid üldse sõjatehnika ekspordiga, on talle täiesti võõras, kuid sisse toomine on arusaadav, sest alati ollakse huvitatud lähemate naabrite infost.

TV küsis, kas see on eksport, kui miski toodi sisse, aga viidi ka kohe välja. UL ütles, et antud veod olid puhtalt kaitsejõududele. Kaitsejõud impordivad endale ning ei peaks olema vajadust eksportida. Ütles, et kõne all olev leping ei sätestanud väljavedu.

KMV küsis, kas UL teab mõnda juhtumit, kui Rootsi teostas sõjalisi vedusid ilma kauba väljumiseta tollitsoonist. UL ütles, et toll ikkagi tegeles oma tööga ning kaitsejõud tegid oma tööd. Mõte, et kaitsejõud tegeleksid transiidiga, tundub ebareaalne.

ES küsis, kas 1993. a. sõlmitud E-Ro tollilepingu osas mäletab UL koostööd E poolega. UL ütles, et mäletab midagi antud lepingust, kuid mitte seda, et lepingu raames oleks olnud konkreetset tegevust. Mäletab, et käis küll Tallinnas mitmel korral. Ei mäleta konkreetselt midagi. Koostöö seisnes pigem selles, et püüti leida, kuidas aidata Eesti tolli üles ehitada.

TV küsis, et kui import on alati teise eksport: siis kuidas sai kaup olla ilma deklaratsioonideta. ES avaldas imestust, et vedudest ei jäänud tollile ühtegi dokumentaalset tõestust. Küsis käsuliini kohta: kuidas konkreetselt pidi info selle lepingu raames liikuma. UL ütles, et tolliameti juhina ei puutunud protseduuriga kokku. Oli teada, et kaitsejõud informeerisid, kuid ei tea, kuidas protseduur konkreetselt välja nägi.

TV küsis Tallinna poole kohta. Kas on infot, kuidas sõjatehnika osas kaitsejõud Tallinnas ja Eestis tegutsesid. UL vastas, et ei oska kommenteerida Ro kaitsejõudude koostööd Eesti poolega. Ütles, et üldse tegeles Rootsi riik enam Lätiga, Eesti tolli aitas arendada pigem Soome.

KMV küsis, kas 1,5 a tagune info tuli UL-le üllatusena? UL vastas, et ei teadnud midagi enne avalduse tegemist või, et tollitöötaja kavatseb teha avalduse. Pealegi see oli siis, kui ta lahkus. TV küsis, kas oli üllatunud, kui info välja ilmus? UL ütles, et ei mäleta, mida mõtles tollal lehti lugedes.

KMV küsis, mida arvata Hirschfeldti raportist, kus räägitakse kahest veost, kuid ei lükata ümber võimalust, et oli ka enam vedusid. Kuidas kommenteerida? UL vastas, et kaitsejõududele oli antud õigused lepingu raames vedusid teostada: siin ei ole midagi ebaseaduslikku. Ütles, et kaitsejõud tõid sisse militaartehnikat, aga isiklikult ei näe ta mingit põhjust ühendada hukku ja käesolevaid vedusid.

KMV küsis, kas UL kui tolliameti juhile kanti ette, kuidas rakendati antud lepingut ning euroopalikus haldusruumis on ju nii imelik, et ei ole kirjalikku jälge mingist riigi poolt teostatud toimingust. UL vastas, et kaitsejõududel oli olemas leping, mille mõte oli selles, et kaitsejõud saaksid tuua Rootsi deklareerimata kaupa. Kui kaupa oleks kontrollitud, oleks toll seganud end Rootsi julgeolekuküsimustesse tema arvates.
KMV küsis, kas vahendaja ei puutunud kokku rohkem kui ainult madalama taseme tolliametniku kaudu? Kas ei olnud mingit muud märget. UL ütles, et igaüks, kes on ületanud piiri, teab, et tollikontrolli viib läbi just madalama astme ametnik, ning vastavad õigused delegeeritakse madalama tolliametniku kätte ja selles ei ole midagi imelikku.

TV ütles, et kas tegu on “gentlemen’s agreement”-iga eesmärgil, et ametkonnad toimiksid hästi? UL nõustus ning ütles, et tollal kehtivas põhiseaduses oli kirjas, et riigi institutsioonid peaksid “ulatama üksteisele käe”. Ütles, et ka tema leppis mingeid asju kokku suusõnaliselt erinevate ametite juhtide vahel ning riigiametid usaldasid üksteist.

ES küsis, kuidas on seotud Kaitseministeerium salalepinguga? UL vastas, et mitte kuidagi, kuid Kaitseminister sai sellest lepingust koopia.
KMV küsis, kas on vana traditsioon, et ametid on üksteisega sellisel viisil koostöös? UL vastas, et ametiasutustel võivad olla erinevad seisukohad. Praktilise näitena on ELiga liitumine, kui erinevad ministeeriumid ja asutused peavad tegema tolliga koostööd.
ES küsis Rootsi sisese süsteemi kohta. Küsis, kas ka Riigikantselei sai koopia antud salajasest lepingust. UL vastas, et Riigikantselei haldab kõiki ministeeriume, ka Kaitseministeeriumi. Seega põhimõtteliselt oli lepingust teadlik ka Riigikantselei, kuigi formaalselt erinevad institutsioonid. Ütles, et ei tea, kui mitu koopiat sellest oli. Ütles, et loogiline oli, et oli 3 allkirjastatud lepingut, millest üks läks Kaitseministeeriumisse.

TV küsis, kas JAICi rahvusvahelise komisjoni töö oli ULi meelest kvaliteetne ning milline on üldmulje tekkinud poleemikast. UL vastas, et tal ei ole mingeid kommentaare, kuid tundub, et on üllatav, et üritatakse leida seost veo ja huku vahel. KMV küsis, miks on see üllatav. UL vastas, et seda oleks üksnes raske uskuda.

ES küsis, kas UL on mingeid küsimusi. UL vastas, et tal ei ole ühtegi küsimust komisjoni delegatsioonile.

17:22 TT ja TV4 intervjuu komisjoni liikmetega.

Õhtusöök.


Reede, 2. juuni


Kohtumine endise tollitöötaja hr Lennart Henrikssoniga
08:45

08:45 kuni 09:15 kohtumine endise tollitöötaja Lennart Henrikssoniga (ametnik, kes andis TV4-le intervjuu 2004. a., et nägi kahel korral MS Estoniaga veetavat sõjatehnikat. Tema avaldusest algatati J. Hirschfeldt’i uurimine). Andis ülevaate tollastest sündmustest. Ütles, et uuris omaalgatuslikult saadetiste sisu. Andis teada komisjonile veokite autojuhi nime. Ütles, et avaldust kommenteerides rääkis otse-eetris tollase ülemusega, kuid saatest jäeti välja lõik, kus tema ülemus kinnitab, et tema teada veeti Rootsi allveelaevadega miinitõrjeoperatsiooni nime all samuti teatud veoseid (miine) Eestist Rootsi.


Kohtumine Mona Sahliniga
09:49

09:49 kuni 10:45 kohtumine Rootsi arenguministri Mona Sahliniga. Tutvustati Rootsi ja Eesti olukorda küsimuse käsitlemisel. M. Sahlin nõustus Eesti poole ekspertide kaasamisse laevahuku modelleerimisuuringusse vaatlejatena. Ütles, et tuukriuuringud ei ole võimalikud, kuna on olemas nn hauarahuleping. Ütles, et tuukrite vaikimisvannet ei saa valitsus ära võtta, kuna seda reguleerivad seadused ning küsimus on mereturvalisuse ameti pädevuses, kes tuukrifirmaga lepingud sõlmis. (M. Sahlin lahkub 10:25.) Kohtumisele jäävad Kaitseministeeriumi ametnikud eesotsas ministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Helena Lindbergiga, kes väidab, et teatud vedusid teostasid Kaitseministeeriumi teadmisel Rootsi allveelaevad ning seda miinitõrje missiooni varjunime all.

MS: Tere tulemast. See on hea, et kohtume, kahjuks oli nii hiline teatamine, aga ikkagi õnnestus leida kohtumiseks aeg. Loodab, et kohtumine saab olema kasulik, et oleks osa avatusest, mis iseloomustab riikidevahelisi suhteid Eesti ja Rootsi vahel.
Millised on Teie soovid? Kas kommenteeriksite olukorda.

ES: Vabandas lühikese etteteatamisaja eest. Oleme tänulikud ja loodetavasti kohtumine möödub hästi. Palus kommenteerida olukorda ning tutvustas Riigikogu uurimiskomisjoni delegatsiooni.

MS: Mitmed küsimused, mis on tänaseks tekkinud, ei olnud varem teada. Samad küsimused on küll olnud päevakorras pikka aega. Suurimaid probleeme on olnud see, kuidas riik peaks kriisiolukorras käituma. See on olnud raske protsess, kus omaksed on palju uurimise käiku kritiseerinud. Ka õnnetuse uurimine on olnud unikaalne, sest seotud on olnud mitmed riigid. Me usume, et JAICi raportis on kirjas see, miks õnnetus juhtus, kuid on endiselt palju küsimusi, millele tuleb leida vastus. Näiteks miks laev nii kiiresti uppus? See huvitab valitsust väga. Selleks on 2 uurimisinstituuti ka tööd tegemas. Tänapäeval on kasutada tehnilised võimalused, mida ei olnud varem. Oleme pakkunud ka Eestile võimalust uurimises osaleda.
Militaarvedudest ei teadnud ma midagi ja olen selles väga pettunud. Rootsi palus Hirschfeldtil uurida tolliametniku väljaütlemisi. Detailid selle uurimise kohta olid, et need ei olnud plahvatusohtlikud materjalid. Ei ole alust kahelda, et info, mis raportis esitati, ei oleks tõene.
Lõpetuseks soovib öelda, et valitsus on öelnud ja mõelnud, et kui ilmneb uusi fakte, siis kaalutakse ka uut uurimist. Ütles, et tänaseks ei ole uusi fakte ilmnenud.

ES: rääkis Eesti uurimistest. On riigikogu komisjon - sõjatehnika väljaveo uurimine (tutvustas koosseisu ja mandaati.) Samuti on VV komisjon, mis on toonud välja ilmsed vastuolud antud küsimuses ning esitanud need oma raportis. Komisjonid pigem täiendavad teineteist, aga ei dubleeri. See aga näitab, et Eesti riik suhtub küsimusse väga tõsiselt ja selleks on ka oma põhjused.
Paljud asjad, mida Eesti hindas 1994-95 ühtemoodi, on täna teise varjundiga. Eesti avalikkus pigem seostab sõjatehnika vedu ja laevahukku ja see on väga keeruline positsioon Eesti poole jaoks. Et läheneda konstruktiivselt antud küsimusele, tuleb minna ajas tagasi, aga küsimust tuleb vaadata ka tuleviku seisukohast. Kuidas Eesti peaks aru saama sellest, et Rootsi on lubanud igakülgset abi Estonia küsimuses lahenduste leidmisel (ka peaministri tasandil 2005.a.) – mille eest on Eesti väga tänulik – samas aga ilmnevad erinevad probleemid nagu tuukrilintide kadumine või tuukritele pandud vaikimisvanne või JAICi komisjoni liikmete kinnitused, et nad ei soovi kohtuda selgituste andmiseks Eesti poolega. Kuidas sellest aru saada? Mis puudutab Hirschfledti materjalide taustamaterjalide hävitamist.. kas meile võidaks anda Eestisse kaasa selgitusi nende küsimuste kohta?

MS: Kui on midagi salatsetud, siis seda on pahaks pandud ka meie maal. Uurimist on läbi viinud suured komisjonid ja see on nii, et Estonia küsimus on väga keeruline ja mahukas. Ükskõik kuidas vastata, leitakse alati midagi, millest kinni haarata. Põhjus on selles, et tegu nii keerulise küsimuse ja nii paljude hukkunutega. Rootsi valitsus on seisukohal, et tehakse kõik, et aidata. On seisukoht, et kõik JAICi liikmed annavad kirjalikud vastused. Ro valitsus on tõsiselt seisukohal, et aidata nii palju, kui võimalik kahtluste ümberlükkamisel.

Helena Lindberg: Kohtusin vähemalt kahel korral Margus Kurmiga. Kahjuks ei ole nende kohtumiste kohta märkmeid kaasas. Olen ka Mona Sahlini abiline MS Estonia küsimuses ning töötan Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhatajana. Teen koostööd ka kaitseministriga, kellele alluvad kaitsejõud. Kurmi külaskäigul hoolitsesin isiklikult, et ta saaks Hirschfeldtiga kohtuda ja olen kohtumistel osalenud, kus Kurm kohtus MUSTi (Rootsi sõjaväeluure) esindajatega, kus nad rääkisid oma tööst. Kurm soovis kohtuda ka psühholoogilise kaitse organisatsiooniga kaitsejõududes nende juhatuse koosolekul. Psühholoogilise kaitse keskusel on Estonia materjal kogu relevantse infoga.

MS: Tahan siinkohal öelda, et praegu toimub uurimine ses osas, et mida Hirschfeldt hävitas ja mida ta ei hävitanud. On oluline, et oleme ühel nõul: kui vaadata sõjatehnika vedusid, siis selles valdkonnas peab säilima saladuskate, kuna tegemist on riigi julgeoleku küsimustega. Just sel põhjusel valisime Hirschfeldti sõjatehnika vedude kohta aru andma, kuna tal on tugev renomee lojaalsuse osas riigile.
Eesti teeb oma uurimised ja meie uurisime oma ametiasutuste tööd ja teie oma asutuste tööd. Sellisel moel taolised uurimised peavadki aset leidma.

KMV: täname, et ollakse valmis igakülgseks koostööks Eestiga, et küsimusega saaks edasi minna. Üks EV aruandes sisalduv probleem seisnes selles, et ühed võtmetunnistajad – tuukrid – kes käisid vraki juures, on seotud vaikimisvandega. Kas Rootsi riik näeb võimalust ka siin koostööks? Et EV valitsuse komisjon võiks ka nendega kohtuda oma uurimisülesannete täitmiseks?

MS: Mis see siis on? (Vad är det!?) .. See ei ole Rootsi valitsus, kes on andnud vaikimiskohustuse! Ma konsulteerin oma kolleegidega ses osas, aga tegemist on ettevõttega, kes viis läbi tuukriuuringud… Samas tuleb ka seadust täita ja vande alt vabastamine võib osutuda väga keeruliseks.

Helena Lindberg: on võimalik, et on leping meresõiduameti ja sukeldumist viiva firma vahel, aga seda peab täpsemalt uurima.

MS: Kui on midagi, millega me saame aidata, siis olen valmis aitama.

KMV: teine küsimus puudutab uurimist, mis on käimas, leidmaks vastust küsimusele miks laev nii kiiresti uppus. Kas Rootsi valitsusele ei anna lõppraport ses osas piisavalt vastuseid?

MS: Üks küsimus on seotud Rootsi meresõiduohutusega. Kui me saame teada, miks see laev uppus nii kiiresti, siis annab see tulevikus võimaluse kindlalt sel viisil päästa inimeste elusid. Teine on konspiratsiooniteooriad: kust vesi sisse tuli, ka neid tuleb kontrollida. Kui uurimus tekitab uusi küsimusi, siis peame jätkama uurimist, et leida vastuseid.

ES: ka VV vaheraport viitab sellele, et laevavrakil filmid ei ole olulisi kohti filminud. Ütles, et kui faktiliselt ei ole teatud algandmeid teada, mida JAICil ei olnud, siis millele saab tugineda eelolev uuring?

MS: Oluline asi on, kuidas laev on konstrueeritud ja need faktid on olemas. Et välja selgitada, kuidas toimus, selleks on vaja teada, kuidas laevale vesi tungis. Teame, kuidas uppus, siis saame ka selgeks, kuidas oli olukord. Ma ei ole tehnik, aga arvutiteadus on spetsialistide väitel arenenud piisavalt, et selliseid modelleerimisuuringuid edukalt läbi viia.

TV: Hauarahu lepingu osas: millised on õiguslikud aspektid? Kas on võimalik, et me võime vajada täiendavat infot ka modelleerimistulemuste kättesaamise järgselt, juhul, kui kõik kahtlused ei ole ümber lükatud? Ma sooviks ka avaldada oma erakonna seisukoha: leian, et Rootsi huvid olid siis ja on ka täna sellised, mis kattuvad Eesti huvidega. See aga ei tähenda, et me ei võiks täiendavad fakte vajada, kui selleks on vajadus.

MS: Nõustun, et see on nii. Me saame uurida koos, aga mis puudutab hauarahu, siis 8, 9, 10 a tagasi oli kohalikus debatis palju juttu hirmudest, et vraki juurde võidakse minna tuukritega surnuid röövima. Rääkisin ühe naisega, kelle ema ja õde jäid laeva: mis siis kui ta näeb nende sõrmuseid kunagi antiigiturul müüdavat? Selliseid probleeme saadi ennetada hauarahu lepinguga.
Kui soovitakse seda muuta, siis tuleb KÕIKIDE riikide vahel see kokku leppida. Kui üks riik soovib seda teha, ei ole see kahjuks praegu võimalik, kuna praegu on tehtud leping nii karm kui võimalik.

ES: Ka täna on Rootsi ja Eesti valitsus keerulises olukorras: liialt tihti viitab üks riik ühele, teine teisele poolele. Mida teha, et rääkida, et tegu on mõlema riigi ühise küsimusega? Mida saaks KOOS teha? Mida konkreetselt pakuks Rootsi välja ses küsimuses?

MS: Tahan rõhutada, et tegemist on MEIE ühise asjaga. Varasemate uurimiste käigus on alati ka tehtud koostööd Eestiga ja olen oma kolleegidega Eestis alati neis küsimustes rääkinud.
Ettepanek on hea, et leida lahendus koos. Peaksime mõlemad esitama konkreetsed ettepanekud, kuidas koostööd teha ja ma olen ka alati nii arvanud. Aga lepime nii kokku, et kuna pean matustele minema, siis jään järgnevatel päevadel ootama Eesti poole seisukohti ja ka Teie poole ettepanekud sooviks ära kuulata. Loodan, et see külaskäik on esimene paljudest meie tulevikus aset leidvatest kohtumistest. Minu kolleegid jäävad siia, kui te soovite ...

Lahkus 10:30

Kohtumine jätkub Kaitseministeeriumi ametnikega, eesotsas ministeeriumi juriidilise osakonna juhataja pr Helena Lindbergiga.

KMV: vande all olevad tuukrid. Kuidas seda lepingut üle vaadata, kui peaks olema vajadust?

Helena Lindberg: see on tingitud seadusest, mille kohaselt nad on vande andnud, siis seda tuleb täita ja vaadata üle, kas on võimalik vande alt isikuid vabastada. See otsus peab olema tehtud mereohutuseagentuuri poolt.

KMV: mis siis, kui modelleerimine ei anna tulemusi, mis saab siis edasi?

Helna Lindberg: kui uusi asju ilmneb, nagu minister ütles, siis ka vaadatakse, mida edasi teha.

TV: kas võivad hakata tekkima ka uued teooriad?

Helena Lindberg: kui uusi teooriad tuleb, siis neid tuleb hinnata. Sõnum on, et Rootsi valitsus ei ole seisukohal, et miski ei saa muutuda; aga tuleb väga hoolega vaadata.

ES: on öeldud, et Rootsi jaoks ei ole ilmnenud miskit uut. Samas on aga Eesti jaoks ilmnenud väga palju uut. Küsis, mis peaks olema see uus info, mis oleks ka Rootsi jaoks uus info, et küsimustes uue uurimisega edasi minna.

Helena Lindberg: minu jaoks raske vastata, saan viidata ainult sellele, mis minister ütles JAICi komisjoni kohta, et Rootsi valitsuse seisukoht on, et üldine vastus, miks laev uppus, on olemas JAICi raportis, ja siiani hinnatakse, et uusi fakte ei ole ilmnenud.

ES: Küsis sõjatehnika vedude kui selliste kohta tsiviilalustel, isegi, kui nende sisu ei ole plahvatusohtlik. Ütles, et need veod on toimunud, kuigi Rootsi on liitunud konventsioonidega, mis neid keelavad. Kas Rootsi on andnud hinnangu selle kohta, miks seati tsiviilalusel reisivad tsiviilisikud ohtu?

Helena Lindberg: Samaaegselt Hirschfeldti ülesandega pidi valmima kaitsejõudude ja kaitsejõudude varustusameti uuring tsiviilalustel tehtud sõjatehnika vedudest. Lubas, et see aruanne edastatakse Eesti suursaadiku kaudu Riigikogu komisjonile. Ütles, et antud raport anti valitsusele üle päev enne Hirscfeldti raporti üle andmist.
Ütles, et iga päev transporditakse üle Rootsi piiride ja Rootsi siseselt sõjatehnikat, kuna Rootsi osaleb paljudel õppustel ja veetakse tehnikat. Kuna kaitsejõud ja selle varustusamet on suured asutused, on neil hästi toimivad ja head rutiinid olemas. Siinkohal on oluline ka rõhutada, et igasugune transport toimub kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Et kindlustada kolmandate isikute julgeolek, on ka nendel põhjustel paljudel juhtudel vajalik, et veod toimuksid salastatult.

TV: Palus edastada ka Rootsi poolt teostatavad modelleerimisuuringu lähteküsimused ning tegi ettepaneku, et ka eestlased saaksid osaleda selles uuringus.

Lauametnik antud küsimuse osas: uuringud kestavad kuni 2008. aastani ning kogu modelleerimisprotsess on täielikult simuleeritud arvutitega. Ütles, et Rootsi tuleviku-uuringute amet koordineerib uurimist, mis viiakse läbi Rootsi SSBA instituudi ja ühe Hamburgi instituudi poolt. Leidis, et ehk saavad tõesti ka eestlased osaleda vaatlejatena.

11:15 – 12:00 Estonia monumendi külastamine

13:00 Lõuna

Pressikonverents

Külastati Estonia-monumenti. Selle järgselt lõuna Riigipäeva restoranis Riigipäeva väliskomisjoni poolt. Lõunal RK delegatsioon ning võõrustajatest hr Lars Angström, MP ja Björn v d Esch, MP. Seejärel pressikonverents, millel kohal seitsme Rootsi meediakanali ajakirjanikud, m h telemeediast eraõigusliku TV4 ja riigitelevisiooni STV2 ajakirjanikud. Kohal ka suursaadik hr Jüri Kahn.


Kohtumine Rootsi sõjaväeluure juhiga 1994. a. hr Erik Rosanderiga
Kell 15:05

Kell 15:05 kuni 16:00 kohtumine Rootsi sõjaväeluure MUST tollase juhi hr Erik Rosanderiga. Kohtumisel andis viimane sisuka ülevaate tollastest vedudest Rootsi poolt, luure põhimõtetest operatsioonide kontekstis kui ka oma hinnangutest tollasele situatsioonile Eestis, aga ka üldisele geopoliitilisele olukorrale aastal 1994.a. Andis ülevaate ka luurega seonduvatest seaduslikust raamistikust ja selle arengust Rootsis. Kinnitas, et vaikimisvanne ei ole seaduse tasemel reguleeritud, kuid selle saab maha võtta üksnes valitsus.

Komisjoni liikmed palusid rääkida sõjatehnika vedudest EV territooriumilt ja üldisest taustast. Küsiti, kuidas vedusid organiseeriti.

Erik Rosander (ER) alustas 1993. a. MUSTi juhina. Tollal oli MUSTil õigus suhelda bilateraalselt Lääne vastavate eriteenistustega Rootsi valitsuse teadmata. Alles nendel aastatel (1993-94) hakati koostööd tegema Eesti, Läti ja Leedu eriteenistustega. [Rootsi MUST on vastutav mitte üksnes sõjaväe teenindamise, vaid ka valitsuse ja Riigipäeva teenindamise eest.] Ütles, et alles 1995-96 palus kaitseminister hakata koordineeritult koostööd tegema Balti riikidega, et aidata kaasa meie luureteenistuste arengule. Ütles, et koostöö oli alguses väga keeruline, kuigi kolmest riigist Eestiga sujus koostöö kõige paremini.

Küsimus: milline oli rootslaste koostöö venelastega?

ER: Oli koostööd venelastega, sest otsekontaktid on kõige efektiivsemad. Pealegi ei teadnud Rootsi pool esimestel aastatel, keda konkreetselt sai usaldada Eestis. Ütles, et konkreetsete “sõjatehnika” vedude puhul oli tegemist ühe Eesti mereväeohvitseri infoga, et ühes majas, mille Vene sõjavägi oli maha jätnud pärast Eestist lahkumist, on dokumente ja tehnikat, mille väärtust eestlased ei osanud kindlaks teha ning hinnata. Eesti pool palus abi tehnika identifitseerimisel. Selles osas tegid koostööd Eesti ja Rootsi luureohvitserid.

ES: Kas seda tehti koostöös Eesti ametkondadega?

ER: “Sõltub, mida pidada koostööks. Materjalide transport on ju lõpptulemus.” See sai alguse sellest, et Eesti pool teatas, et on huvitavaid materjale.
Esimesel korral saadeti Eestisse tavaline pick-up Volvo. Selgus, et materjale on nii palju, et kõik siiski ei mahu ühte autosse.
Nädala pärast sõideti uuesti Eestisse VW bussiga ja viidi kogu materjal ära. Osa vedudest olid erinevad dokumendid, teine osa elektroonilised sidevahendid, mis edastati analüüsimiseks Rootsi FRA-le. Osa materjale ei omanud mingit väärtust, seda suurem osa, kuid osa materjale olid äärmiselt väärtuslikud.

KMV palus kommenteerida tolli ja kaitsejõudude vahelist lepingut.

ER: Leping oli olemas ning see kirjutati alla 1992 ning pikendati korduvalt.

TV: Kuidas veod toimusid, arvestades, et venelased olid lahkunud ning Eesti ei suutnud veel piiri efektiivselt kontrollida. Kas kasutati vedudeks

ER: Kõige mugavam oli minna tavalaevaga, sest kiirkaatrid oleksid tõmmanud liialt tähelepanu. Samuti on kiirkaatritel piiratud kütusemahu tõttu piiratud sõiduulatus ning ka merel laadimine, eriti arvestades, et tegu rahvusvaheliste vetega, oleks olnud raskendatud. Siiski on MUST kasutanud üksikutel kordadel oma operatsioonides kiirkaatreid. [Ei täpsustanud, millistel.]

TV: Kuidas oli Eesti poolega läbi räägitud?

ER: Eesti pool teatas materjalidest. Kogu transpordi vedu korraldas Rootsi. Eesti poolele saadeti hiljem ka kokkuvõte materjalidest ja analüüs.

ES: Kas antud materjalide osas võis eksisteerida ka kolmandate riikide huvi nende suhtes?

ER: “Väga suure tõenäosusega, sest luurekoostöö ongi kohtumine partneritega nii, et kaks kohtuvad ja vahetavad infot kolmanda kohta.”

ES: Kas kolmas poole oleks tahtnud takistada kauba jõudmist Rootsi?

ER: “Me saime teate Eesti partneritelt, kuna nad ise ei osanud materjalide väärtust hinnata. Otse öeldes: kolmas osapool, kes oleks huvi tundnud, oli Vene pool, aga kuna suurem osa materjalidest oli MAHA JÄETUD Vene sõjaväe enda poolt, siis need ei saanud olla sellise tähendusega.”

“Kui vihjate sellele, siis oleks absurdne, et nende materjalide pärast, mis maha jäeti, oleks takistatud reisilaeva”.

TV: Kui suures osas olid Vene sõjaväelased korrumpeerunud ning milline oli nägemus Eesti poolest 1994. a.?

ER: Olime oma partnerite Eesti, Läti ja Leeduga väga ettevaatlikud. (“Hain Rebas ütles, kunagi, kui küsisin usalduse kohta, et usaldada saab ainult neid, kellel on selline sõrmus, nagu temal.”) Muidugi me ei teadnud, kes on kes ning luureasutuste vahel käis Eestis võistlus: Einseln ei usaldanud kedagi, isegi oma alluvaid. Ta ei tahtnud oma peakorteris rääkida, sest ei usaldanud oma ruume ning soovis kohtuda Rootsi saatkonnas.

TV: Küsis Vene luure kohta Eestis.

ER: Eestis olid nii Vene tsiviil- kui sõjaväeluure tollal väga aktiivsed ning võib-olla on kuni tänaseni.

ES: Millised veod toimusid veel tollal Eestist?

ER: Eestist veeti tollal üksnes kahel korral materjale. Teistest riikidest rohkem .. Läti ja Leedu kohta.. see on tõenäoliselt salastatud informatsioon.

ES: Kes olid Eestis koostööpartnerid?

ER: “Kõige rohkem oli kontakte ühe luurekoordinaatoriga, kellel oli kõige rohkem kontakte. Siin on olulised ka isiklikud kontaktid: ma võõrustasin teda isiklikult kahel korral.”

ES: Kas Rootsi teostas sarnaseid vedusid kunagi ka kolmandatele riikidele? Kas teised riigid on vedanud Rootsi kaudu mingeid materjale?

ER: “MUST ei ole kunagi teiste riikide teenistustele abi pakkunud vedudel. Kui teised riigid ka oleksid vedanud Rootsi kaudu midagi, siis sellest rootslasi kindlasti ei teavitataks. Rootsil on Försvarsvärkets Underrättelse Nämnd – sõjaväeluure üksus, milles töötab 6-8 inimest, ning selle ülesanne on vaadata, kuidas on luureasutuste vahel kõige mõttekam Rootsi huve kaitsta. Me saame teenida üksnes Rootsi huve. ”

Martti Lutsar (ML): Kui Te ütlesite, et Rootsi luure ei ole vedanud kolmandate riikide saadetisi, siis kas Rootsi on korraldanud kolmandate riikidega koostöös sarnaseid operatsioone?

ER: “Ei. MUST ei vedanud kellegagi koos midagi – ainult üksi.”

ES: Kaitseministeeriumi ametnikud kinnitasid komisjonile, et teatud vedusid teostati Rootsi allveelaevadega miinitõrjeoperatsiooni nime all.

ER: “Ma ei ole sellest kunagi midagi isegi kuulnud, mitte kunagi! MUST tegeles küll miinitõrjeoperatsioonidega, sest MUSTil on väga hea know-how veealusteks operatsioonideks.”

ML: Kuidas on Rootsis reguleeritud vaikimisvande andmine ja selle maha võtmine vajaduse korral?

ER: “See ei ole seadusega reguleeritud.” On üksnes reguleeritud see, et kui tead saladust, siis ei tohi sellest rääkida. Vande alt vabastamine saab toimuda valitsuse nõusolekul. Rootsis on seadus ja tava. Vande puhul on tegemist viimasega. 1993. a. oli luurevaldkond Rootsis üldiselt seaduse tasandil väga väheselt reguleeritud. Tänaseks on olukord mõnevõrra muutunud: on olemas konkreetne seadus luureasutustele. Seni on vande alt vabastamine aset leidnud vähemalt kahel-kolmel korral: üheks näiteks on 2000-2001 Riigipäeva ja valitsuse uurimiskomisjon, mis uuris, kas Rootsi kodanike kohta on kogutud infot ja nad registreeritud oma poliitiliste vaadete osas. Selle uurimise puhul vabastati teatud luureametnikud vande alt ja neil paluti rääkida, mida nad teavad.

ES: Mida arvate JAICi lõppraportist?

ER: Raport oli vilets. “Laev ei olnud tehniliselt valmis, see opereeris erilepingu alusel, sest oli mõeldud sõitmiseks Vahemerel. Rahamaiad omanikud tõenäoliselt koolitasid ka personali nõrgalt.” Leidis, et kuigi lõppraport oli nõrk, on seal põhiline olemas. Ise usub Frank Roseliuse versiooni, et vesi tungis autoteki all olevatesse ventilatsioonišahtidesse, mida laevajoonistel ei ole toodud. Ütles, et MUSTil lasti Estonia hukuga seoses uurida ühte tuukrite pilti ning küsiti, mis on kollane pakk, mis laevakere juurest välja rippus. Ütles, et seda uuriti, ning lükati ümber kahtlus nagu oleks tegu äkitselt lõhkemata laenguga, sest kollane pakk osutus päästeparveks, mis oli avanenud pooleldi, sest oli laeva külge kinni jäänud.






Kohtumine Independent Fact Group’i liikmetega
16:10

Kell 16:10 kuni 17:00 kohtumine The Independent Fact Groupi esindajatega eesotsas hr Johan Ridderstolpe’iga. Härrad andsid ülevaate oma versioonidest Estonia huku osas. Märgiti, et väga kogenud laevanduse ja tehnikaga igapäevaselt seotud inimesed on põhjalikult kõikide materjalidega tutvunud ning ei ole nõus JAICi lõppraportiga. Ütlesid, et nende põhimõte on sõltumatult uurida laevahuku küsimusi. Ütlesid, et kõige tõenäolisem huku põhjus on mitte visiiri ärakukkumine (sest see olevat eemaldatud pärast laevahukku ning väga võimsate lõikeriistadega) ega plahvatused, vaid laeva kokkupõrge teise objektiga. Leidsid, et see pidi olema allveelaev ning kuna Rootsil ei ole nii suuri allveelaevu, siis need võisid olla kas USA või Vene allveelaevad, mille tehnilised võimed lubasid ka pärast õnnetust laeval ära sõita. Juhtisid tähelepanu õlilaigule, mida mainitud ka JAICi lõppraporti lisades ning mida ei uuritud, kuid mis tuule suuna tõttu ei saanud olla pärit Estonialt. Esitasid ka muid teooriaid. Ütlesid, et Roseliuse teooria ei saa paika pidada kuivõrd vesi ei saanud šahtidesse minna, kuna avaused olid kõrgemal ning ventilatsioonišahtid olid autode vingugaasi ärajuhtimiseks laevast välja ning autoteki tugev põhi oli ühtlasi ka šahtide põhjaks.


/Koostas: Martti Lutsar/

10 comments:

Nipitiri said...

Prl. Sepp.

See kõik on puhas vandenõu.
Te otsite sealt kus sellele kõigele vastust ei saa.
Mina isiklikult tean 3 inimest, kes võiks teie poolt esitatud küsimusele vastata ilma igasuguse uurimiseta.
Lihtsalt siis tekiks hoopis muu olukord, kus tuleks midagi muud tunnistada.
Küsimusele, miks ta nii kiiresti uppus on ju juba vastus antud. Või küsige nendelt kahelt mehelt, kelle suu kinni kleebiti 1993 aastal valikuga kas vangla või hoiavad suu kinni.
Sellist tolmu keerutamist pole kellegile vaja.... jätke need hukkunud ja see vrakk ometi rahule.
Üldse igasugune kõva sebimine ja sahkerdamine sellel teemal.

copy blogi: eluonselline.blogspot.com vastusest

Nipitiri said...

Vabandust eksisin aastaavuga 1995 aastal oli see aasta.

sexy said...

A片,A片,成人網站,成人漫畫,色情,情色網,情色,AV,AV女優,成人影城,成人,色情A片,日本AV,免費成人影片,成人影片,SEX,免費A片,A片下載,免費A片下載,做愛,情色A片,色情影片,H漫,A漫,18成人

a片,色情影片,情色電影,a片,色情,情色網,情色,av,av女優,成人影城,成人,色情a片,日本av,免費成人影片,成人影片,情色a片,sex,免費a片,a片下載,免費a片下載

情趣用品,情趣用品,情趣,情趣,情趣用品,情趣用品,情趣,情趣,情趣用品,情趣用品,情趣,情趣

A片,A片,A片下載,做愛,成人電影,.18成人,日本A片,情色小說,情色電影,成人影城,自拍,情色論壇,成人論壇,情色貼圖,情色,免費A片,成人,成人網站,成人圖片,AV女優,成人光碟,色情,色情影片,免費A片下載,SEX,AV,色情網站,本土自拍,性愛,成人影片,情色文學,成人文章,成人圖片區,成人貼圖

情色,AV女優,UT聊天室,聊天室,A片,視訊聊天室

一夜情聊天室,一夜情,情色聊天室,情色,美女交友,交友,AIO交友愛情館,AIO,成人交友,愛情公寓,做愛影片,做愛,性愛,微風成人區,微風成人,嘟嘟成人網,成人影片,成人,成人貼圖,18成人,成人圖片區,成人圖片,成人影城,成人小說,成人文章,成人網站,成人論壇,情色貼圖,色情貼圖,色情A片,A片,色情小說,情色小說,情色文學,寄情築園小遊戲, 情色A片,色情影片,AV女優,AV,A漫,免費A片,A片下載

sexy said...

情趣用品,情趣用品,情趣用品,情趣用品,情趣用品,情趣用品,情趣,情趣,情趣,情趣,情趣,情趣,情趣用品,情趣用品,情趣,情趣,A片,A片,情色,A片,A片,情色,A片,A片,情趣用品,A片,情趣用品,A片,情趣用品,a片,情趣用品

A片,A片,AV女優,色情,成人,做愛,情色,AIO,視訊聊天室,SEX,聊天室,自拍,AV,情色,成人,情色,aio,sex,成人,情色

免費A片,美女視訊,情色交友,免費AV,色情網站,辣妹視訊,美女交友,色情影片,成人影片,成人網站,H漫,18成人,成人圖片,成人漫畫,情色網,日本A片,免費A片下載,性愛

情色文學,色情A片,A片下載,色情遊戲,色情影片,色情聊天室,情色電影,免費視訊,免費視訊聊天,免費視訊聊天室,一葉情貼圖片區,情色視訊,免費成人影片,視訊交友,視訊聊天,言情小說,愛情小說,AV片,A漫,AVDVD,情色論壇,視訊美女,AV成人網,成人交友,成人電影,成人貼圖,成人小說,成人文章,成人圖片區,成人遊戲,愛情公寓,情色貼圖,色情小說,情色小說,成人論壇


情色貼圖,色情聊天室,情色視訊,情色文學,色情小說,情色小說,臺灣情色網,色情,情色電影,色情遊戲,嘟嘟情人色網,麗的色遊戲,情色論壇,色情網站,一葉情貼圖片區,做愛,性愛,美女視訊,辣妹視訊,視訊聊天室,視訊交友網,免費視訊聊天,美女交友,做愛影片

A片,A片,A片下載,做愛,成人電影,.18成人,日本A片,情色小說,情色電影,成人影城,自拍,情色論壇,成人論壇,情色貼圖,情色,免費A片,成人,成人網站,成人圖片,AV女優,成人光碟,色情,色情影片,免費A片下載,SEX,AV,色情網站,本土自拍,性愛,成人影片,情色文學,成人文章,成人圖片區,成人貼圖

平平 said...

^^ nice blog!! ^@^

徵信, 徵信網, 徵信社, 徵信社, 徵信社, 徵信社, 感情挽回, 婚姻挽回, 挽回婚姻, 挽回感情, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信, 捉姦, 徵信公司, 通姦, 通姦罪, 抓姦, 抓猴, 捉猴, 捉姦, 監聽, 調查跟蹤, 反跟蹤, 外遇問題, 徵信, 捉姦, 女人徵信, 女子徵信, 外遇問題, 女子徵信, 徵信社, 外遇, 徵信公司, 徵信網, 外遇蒐證, 抓姦, 抓猴, 捉猴, 調查跟蹤, 反跟蹤, 感情挽回, 挽回感情, 婚姻挽回, 挽回婚姻, 外遇沖開, 抓姦, 女子徵信, 外遇蒐證, 外遇, 通姦, 通姦罪, 贍養費, 徵信, 徵信社, 抓姦, 徵信, 徵信公司, 徵信社, 徵信, 徵信公司, 徵信社, 徵信公司, 女人徵信, 外遇

徵信, 徵信網, 徵信社, 徵信網, 外遇, 徵信, 徵信社, 抓姦, 徵信, 女人徵信, 徵信社, 女人徵信社, 外遇, 抓姦, 徵信公司, 徵信社, 徵信社, 徵信社, 徵信社, 徵信社, 女人徵信社, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 女子徵信社, 女子徵信社, 女子徵信社, 女子徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信,

徵信, 徵信社,徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 外遇, 抓姦, 離婚, 外遇,離婚,

外遇, 離婚, 外遇, 抓姦, 徵信, 外遇, 徵信,外遇, 抓姦, 征信, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信,徵信社, 徵信社, 徵信, 外遇, 抓姦, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信社, 徵信社, 徵信社,

t7x8z7x0r3 said...

2008真情寫真aa片免費看捷克論壇微風論壇大眾論壇plus論壇080視訊聊天室情色視訊交友90739美女交友-成人聊天室色情小說做愛成人圖片區豆豆色情聊天室080豆豆聊天室 小辣妹影音交友網台中情人聊天室桃園星願聊天室高雄網友聊天室新中台灣聊天室中部網友聊天室嘉義之光聊天室基隆海岸聊天室中壢網友聊天室南台灣聊天室南部聊坊聊天室台南不夜城聊天室南部網友聊天室屏東網友聊天室台南網友聊天室屏東聊坊聊天室雲林網友聊天室大學生BBS聊天室網路學院聊天室屏東夜語聊天室孤男寡女聊天室一網情深聊天室心靈饗宴聊天室流星花園聊天室食色男女色情聊天室真愛宣言交友聊天室情人皇朝聊天室上班族成人聊天室上班族f1影音視訊聊天室哈雷視訊聊天室080影音視訊聊天室38不夜城聊天室援交聊天室080080哈啦聊天室台北已婚聊天室已婚廣場聊天室 夢幻家族聊天室摸摸扣扣同學會聊天室520情色聊天室QQ成人交友聊天室免費視訊網愛聊天室愛情公寓免費聊天室拉子性愛聊天室柔情網友聊天室哈啦影音交友網哈啦影音視訊聊天室櫻井莉亞三點全露寫真集123上班族聊天室尋夢園上班族聊天室成人聊天室上班族080上班族聊天室6k聊天室粉紅豆豆聊天室080豆豆聊天網新豆豆聊天室080聊天室免費音樂試聽流行音樂試聽免費aa片試看免費a長片線上看色情貼影片免費a長片

t7x8z7x0r3 said...

本土成人貼圖站大台灣情色網台灣男人幫論壇A圖網嘟嘟成人電影網火辣春夢貼圖網情色貼圖俱樂部台灣成人電影絲襪美腿樂園18美女貼圖區柔情聊天網707網愛聊天室聯盟台北69色情貼圖區38女孩情色網台灣映像館波波成人情色網站美女成人貼圖區無碼貼圖力量色妹妹性愛貼圖區日本女優貼圖網日本美少女貼圖區亞洲風暴情色貼圖網哈啦聊天室美少女自拍貼圖辣妹成人情色網台北女孩情色網辣手貼圖情色網AV無碼女優影片男女情色寫真貼圖a片天使俱樂部萍水相逢遊戲區平水相逢遊戲區免費視訊交友90739免費視訊聊天辣妹視訊 - 影音聊天網080視訊聊天室日本美女肛交美女工廠貼圖區百分百貼圖區亞洲成人電影情色網台灣本土自拍貼圖網麻辣貼圖情色網好色客成人圖片貼圖區711成人AV貼圖區台灣美女貼圖區筱萱成人論壇咪咪情色貼圖區momokoko同學會視訊kk272視訊情色文學小站成人情色貼圖區嘟嘟成人網嘟嘟情人色網 - 貼圖區免費色情a片下載台灣情色論壇成人影片分享免費視訊聊天區微風 成人 論壇kiss文學區taiwankiss文學區

nini said...

85cc免費影城 愛情公寓正妹牆川藏第一美女 成人影片 情色交友網 美女視訊 美女視訊 視訊情人高雄網 JP成人影城 383成人影城 aa片免費a片下載 a片線上看aa片免費看 ※a片線上試看※sex520免費影片※ aa片免費看 BT成人論壇 金瓶影片交流區 自拍美女聊天室 aa片免費a片下載 SEX520免費影片 免費a片 日本美女寫真集 sex520aa免費影片 sex520aa免費影片 BT成人網 Hotsee免費視訊交友 百分百貼影片區 SEX520免費影片 免費視訊聊天室 情人視訊高雄網 星光情色討論版 正妹牆 383成人影城 線上85cc免費影城 85cc免費影城 85cc免費影城 85cc免費影城 ※免費視訊聊天室※ ※免費視訊聊天室※ 免費視訊聊天室 85cc免費影片 85cc免費影片 080苗栗人聊天室 080苗栗人聊天室 080中部人聊天室 080中部人聊天室 免費a片下載 免費a片 AA片免費看 aa片免費看 aa片免費看 aa片免費看 aa片免費看 日本av女優影片 av女優 av女優無碼影城 av女優 av女優 百分百成人圖片 百分百成人圖片 視訊情人高雄網 電話交友 影音電話交友 絕色影城 絕色影城 夜未眠成人影城 夜未眠成人影城 色咪咪影片網 色咪咪影片網 色咪咪影片網 色咪咪影片網 色咪咪影片網 免費色咪咪貼影片 免費色咪咪貼影片 色情遊戲 色情遊戲 色情遊戲 色情遊戲 影音視訊交友網

nini said...

視訊交友網 080視訊聊天室 ※免費視訊聊天室※ ※免費視訊聊天室※ 視訊聊天室 成人影音視訊聊天室 ut影音視訊聊天室 ※免費視訊聊天室※ 視訊ukiss聊天室視訊ukiss聊天室 視訊交友90739 視訊交友90739 情人視訊網 168視訊美女 168視訊美女 168視訊美女 視訊美女館 視訊美女館 免費視訊美女網 小高聊天室 小高聊天室 aio交友聊天室 aio交友聊天室 交友聊天室 交友聊天室 線上a片 線上a片 線上a片 線上a片 線上a片 免費線上a片 免費線上a片 嘟嘟成人網站 成人漫畫 情色文學 嘟嘟成人網 成人貼圖區 情色文學成人小說 微風成人區 情色貼圖區 免費視訊聊天 免費成人圖片區 愛情公寓 愛情公寓聊天室 寄情築園小遊戲 免費aa片線上看 aa片免費看 情色SXE聊天室 SEX情色遊戲 色情A片 免費下載 av女優 俱樂部 情色論壇 辣妹視訊 情色貼圖網 免費色情 聊天室 情人視訊聊天室 免費a片成人影城 免費a片-aa片免費看 0204貼圖區 SEX情色 交友聊天-線上免費 女優天堂 成人交友網 成人情色貼圖區 18禁 -女優王國 080視訊美女聊天室 080視訊聊天室 視訊交友90739 免費a片 aio 視訊交友網 成人影城-免費a片※免費視訊聊天※85cc免費影片日本線上免費a片 免費色咪咪影片免費色咪咪影片aaa片免費看影片aaa片免費看成人影城情人視訊高雄網sex520免費影片080聊天室080聊天室aa的滿18歲影片免費av18禁影片免費av18禁影片免費av18禁影片aa的滿18歲影片

9988 said...

有空歡迎來我家唷~感謝分享..加油喔!.......................................................