Gruusia valimised on läbi ja ametlikud tulemused lasevad end veel mõnda aega oodata, kuid protsessi kui sellise hindamiseks ei ole ei vara ega hilja.
Esmalt üldmulje. See on mõõtmatult parem kui talvistel presidendivalimistel. Valimispäeval nähtu oli üldiselt positiivne ja õhkkond tundus rahulikum ja asjalikum. Olgu rõhutatult öeldud, et see on vaid vahetult nähtud isiklik mulje, mis tugineb 12 jaoskonnale enam kui 3500 –st.
Valimisteks koolitamise ja tehniliseks ettevalmistamiseks tehti siin ilmselt ka tõsist tööd, lisaks lihtsustati valimisprotseduure. Nii rahvusvaheliste organisatsioonide kui ka opositsiooni kriitika on seega paljus vilja kandnud.
Kuid vaatlejate esitatud esialgsete aruannete kohaselt ei näita valimiskorra rikkumiste statistika sisulise poole pealt vähenemist ega edenemist võrrelduna jaanuarikuiste presidendivalimsistega ja see on samuti tõsine märk.
Ühelt poolt EL naabruspoliitika ja selge poliitiline
soov Gruusiat igati toetada, s.t. ka sisepoliitiliselt stabiliseerida
ja poliitikamaastikku institutsionaliseerida. Teisalt aga vajadus
survestada Gruusia valitsust tegema ka kvalitatiivseid edusamme.
Üks asi on mulje, teine fakt. Üks retoorika, teine tegelikud teod ja mõistmine nende vajalikkusest. Siinosas on probleeme palju …
Opositsioon võib ju vahest näida kui räuskav kamp,
kelle mõned avaldused toovad suunurka
„heatahtliku“ muige, kuid nende olemasolu ja tõhusus on peegel ka
valitsuse poliitika olemusest ja demokraatlikkusest … Seda ei tohiks
hetkekski unustada.
Seega on nad selles mõttes väga tublid, et nad on saavutanud olukorra, kus rahvusvahelised organisatsioonid tegelevad Gruusiaga tõsiselt ning on igati motiveeritud selle riigi sisulisele arengule kaasa aitamisele. Lõuna-Kaukaasia olusid arvestades ei ole see üldse lihtne ülesanne.
Nii tuleks ka kõigil neil, kelle nõust ja abist sõltuvad edasised arengud Gruusias enam kaasata opositsiooni. Ka nemad vajavad koolitust, avatust ja alternatiive tänavalahingutele. Kui seda võimalust ei anta, või ei anta seda viisil, mis võimaldaks ka selle vastu võtmist, ei muutu Gruusias pikas perspektiivis mitte midagi. Valitsusaparaat õpib lihtsalt ilusasti rääkima ja aruandeid kirjutama, aga sellega võib asi ka piirduda.
Mõneti on selline konstruktiivselt kriitiline õhustik ka märk Gruusia tänasele valitsusele. Muutmise ja muutumise retoorikast ainult ei piisa. Vaja on põhimõttelisemat strateegiamuutust, mis aitaks kaasa avatud kodanikuühiskonna tekkele. See aga, nagu me Eestiski näeme, on ainus võimalus, mis annab püsivalt positiivseid tulemusi. Selle eiramine aga püsivaid ja kalliks minevaid tagasilööke. ..
Lõpetuseks veel paar tähelepanekut, mille tähendus minu hinnangul on väga positiivne. Esiteks arvestatav hulk jaoskondi, mille valimistulemused on tänaseks juba tühistatud – see välistab või vähendab survet ja vastuseisu kogu valimistulemuse tühistamiseks, mille mõneti võimaldamisega jaanuaris ise endale probleeme juurde tekitati. Kui ikka tõsised rikkumised olid, siis ei tohi neid eirata, vaid tegutseda tuleb just nimelt põhimõtteliselt ja otsustavalt kiiresti. Võtab see ju käest ka rahulolematuse trumpe.
Ning teiseks rahvusvaheliste organisatsioonide realistlikult kriitiline eel-hinnang. See tekitab pigem usaldust. See ei ole minu hinnangul kellelegi nn koha kätte näitamiseks või autoriteedi, positsiooni nõrgestamiseks. Loodan, et seekord võib ametlik lõpp-raport muutuda pigem positiivsemaks, mitte nagu möödunud korral, kus eelhinnangud olid põhjendamatult kiitvad ja lõpp traagiline.
Peatselt on siit oodata ka uut seisu valimistulemuste kohta ning ametlikke hinnanguid valimiste korraldusele ja edasisele.
No comments:
Post a Comment