Evelyn Sepp: saagem vaimselt suuremaks!

Kui inglastel on ütlemine, et nad ei ole nii rikkad, et osta odavaid asju, siis eestlastel oleks nii mõndagi tarka mõelda sellest, et

Eesti ei ole nii rikas, et mõelda endast kui maailmast ilma, et me seda maailma püüaksime paremini tundma õppida.

Kangesti tahaks, et Eesti Vabariigi 90-ndal juubeliaastal jõuaks see äratundmine kohale igale inimesele. Igale professionaalile. Ka eriti Delfist ja SLÕhtulehest. Lihtsalt selleks, et ka nemad mõtleksid ja mõistaksid, et peale nende isiklike veendumuste ja väärtuste vastutavad nad veel paljugi muu eest.

Muuhulgas selle eest, et harida ja kujundada avalikku arvamusruumi. Innustada inimesi oma maailmapilti avardama, võimalusel rohkem selleks reisima, et mitte jäädagi mentaalselt oma naba imetlevaks künkarahvaks.

Meie endi tulevik riigi ja rahvana sõltub just sellest, kui kiiresti me õpime – kasvõi teiste vigadest – või kui kiiresti me oleme valmis kohanema muutustega maailmamajanduses või –poliitikas.

Selleks on aga vaja seda maailma tundma õppida. Ka Gruusia parem tundmine ei tee paha. See on palju parem, kui arvamine,
mis see Gruusia on, ja mis või miks seal toimub.

Ja kui sellised “professionaalid” tõesti arvavad, et Eesti jaoks on parim, kui me maaimast midagi ei teaks, kui me maailma ei mõistaks, kui me aru ei saaks, ega ka tahaks sellest aru saada, mis teistele rahvastele oluline on, kuidas nad mõtlevad, kuidas nad oma tulevikku ette näevad, siis tegelikult ei ole meile oluline ka see, kes me ise oleme, kuhu me rahva ja riigina teel olema ja mida me omalt poolt teha saame selleks, et maailm oleks parem paik elamiseks meie kõigi jaoks!


p.s. Ma ei kavatsegi veenda kedagi, et on parem olla rohkem informeeritud ja vähem kade. Ma ei kavatsegi vaielda ega õigustada ei end, ega ühtegi oma kolleegi selle eest, et me istungitevahelisest ajast otsustasime sõita kuhugi - Gruusiasse, kus uskuge, on elu väga kasin, kus poliitiline õhkkond on väga ärev, kus ministrid ja presidendikandidaadid arutavad üksteise palvamõrvade korraldamist vmt. Vähemalt kuulujuttude järgi. Ja kus juba 5.jaanuaril toimuvad erakorralised presidendivalimised.

Vaatamata sellele, kas meil on selles riigis oma “poliitilisi” lemmikuid või mitte, on sellistest valimisvaatluse missioonidest osavõtt teatud mõttes ka lojaalsus- või toetusavaldus selle maa rahvale, kelle suhtes seda üles näidatakse. Nende inimeste jaoks võib sellisest vaatlusmissioonidest saada ainuke garantii, et nad ei osutuks oma riigi võimueliidi mängukanniks või neil oleks põhjus uskuda, et nad saavad ise midagi muuta ja oma kodumaa tuleviku üle otsustada. Vaatamata kõigile võimalikele mööndustele...

Ja ainult loll võib endale lubada sellest mitte aru saada.


Head alanud Eesti Vabariigi juubeliaastat ja rohkem põhjust olla uhke meie endi kodumaa eest!