Taustaks. Vaatlsime valimisi Tbilisist lõunas asuvas 13.valimisringkonnas, mille keskuseks on Mervaulli asula. Tegemist on maapiirkonnaga, kus teiste hulgas elavad keeleenklaavides eraldihoidvate kogukondadena nii aserid ja armeenlased. Valimisringkond piirneb ka nende riikidega.
Jõudisme koos kolleeg Eldar Efendijeviga läbi käia 14 valimisjaoskonda. Seal nähtust loen homseks ankeedi kujul kokku selle, mida nägime ja fikseerisime. Siin aga kogupauk sellest, kuidas Gruusias tegelikult presidenti tegi:
Alustasime selle ringkonna 48.valimisjaoskonna vaatlemist nagu igas teisesk - etteantud rutiiniga. Aga. Esiteks, ei kontrollinud keegi sisenemisel seda, kas inimene on juba läbipaistva tindiga märgistatud, mis tähendab, et nad võivad olla juba kuskil valinud. Teiseks. Väikeses ruumis rüseles sadakond inimest. Valimiskomisjon ei kontrollinud kellegi dokumente, ega märgistanud kedagi tindiga. Kolmandaks anti inimestele mitu sedelit ja valimisnimekirjades oli kümnete kaupa identseid allkirju.
Neljandaks - valimiskomisjoni ruumis viibis rohkelt tuvastama asjasse puutumata isikuid. ning valimiskabiinides hääletati kambakesi, täidetud sedelid näidati ükshaaval ette valimiskomisjoni esimehele. Viiendaks - valimiskast oli fikseeritud mitmekordset kasutamist võimaldava kleepsuga ja sellesamal valimiskomisjoni esimehel oli kõigest sellest ükspuha.
Kõik sai fikseeritud ja teada antud ka OSCE esindajale. Otsustasime seepeale minna samasse jaoskonda tagasi ka valimiskomisjoni sulgemise ja häältelugemise ajaks.
Siis toimunu ületas aga kõik kartused:
Valimisjaoskonna sulgemise ajal ja järel viibis komisjoni ruumes võõraid isikuid, kes ei olnud ei vaatlajevad ega komisjoni liikmed, teiste hulgas politsei. Rahvast käis sisse-välja, mitte-komisjoni liikmed asjatasid sedelite lugemisel ja arvestamisel, häälte avalikku lugemist ei toimunud ja selle paikapidavust ei olnud ka võimalik sisuliselt kontrollida. Tühjad häältelugemisprotokollid olid komisjoni liikmete poolt ette allkirjastatud ning neid täideti hariliku pliiatsiga, mida korduvalt vastavalt „vajadusele” kustutati ja ka parandati. Samuti allkirjastasid tühjad vaatlusprotokollid ka opositsioonipartei vaatlejad, kes otsustasid lihtsalt varem lahkuda.
Sellele kõigele tähelepanu juhtimise ning komisjoni sekretäri ja esimehe tabamisel otse valimistulemuste võltimiselt, nõudsin nn rikutud sedelite avalikku üle lugemist, Loomulikult oli nende arv selline, nagu algselt ja erinev sellest, milliseks neid kohendada kavatseti, et protokoll klappima saaks.
Seejärel sai palutud hääletusprotokoll täita ka pastapliiatsi, mitte hariliku pliiatsiga. Seda ka tehti, kuid meie silma all võltsis komisjoni sekretär kahe komisjoni liikme allkirju, kuna need olevat enne lõpetamist lahkunud.
Veel kurtis paar komisjoni liiget, et nendele olla eelmisel päeval antud käsk kätte tulla kohale.Mida ja kuidas nad aga tegema peavad, polnud neil õrna aimugi.
Huvitav oli ka see, et paarisaja valija ringis, kelle juures käidi kodus valimiskastiga, valisid loomulikult kõik, eranditult, ühte kandidaati. Ei hakka rääkima veel hulgaliselt pisiasjadest. Aitab juba sellestki.
Kardan aga, et paljuski toimus kõik see sama ka kõigis teistes jaoskondades. Igatahes vormistame meie omad kurvastavad tähelepanekud ametlikult ja edastame need aruandena nii Eesti Parlamendile kui ka OSCE-le.
Iseloomulikult olid selle valimisjaoskonna tulemused aga sellised:
1981 nimekirja kantud „isikust” andis oma hääle Shakashvili toetuseks 1693, teiseks jäänud kandidaati toetas 118 valijat. Millegipärast jäi aga ametlik vahe antud ja saadud sedelite vahel ikka 11-ks.
Seega rõõmustagu igaüks ise kui oskab, kuid mõelgu enne tõsiselt järele, mida Gruusia ikkagi tegelikult nüüd võitis.
Mõne tunni pärast algab siin Tbilisis OSCE ülevaatev ja kokkuvõttev briifing. Hinnanguid on põhjust anda peale seda. Seega ootame ära ka „võitnud” presidendi juubelduste saatesõna.
12 comments:
Väga tubli, proua Sepp!
Ei tea ka mina, miks kõik kodus hääletanud eelistasid president Saakašvili, aga tundub, et ikka sellepärast, miks ka Ühtse Venemaa Eesti osakonna vaatlejate hinnangud ühtivad alati kodupartei omadega. Ehk igaüks tegutseb oma ideaalide järgi!
Aga vastake mulle palun, miks Te KOHE EI KUTSUNUD POLITSEI, kui keegi hakkas Teie "silma all" protokolle võltsima???
ei usu ona silmadele, aus inimene,
Evelyn - ja pole eesti poliitik, mida saa teed meie riigikogus !? :)
PS! väga tubli ;)
ma arvasin, et valitakse Saakašvili, mitte Shaakašvili. kelle valimistel olete käinud?
Esimesele küsijale,
selgituseks väga lihtsalt - valimisreeglistik ei näe ette politsei sekkumist sellistesse protseduuridesse. Meie sekkusime oma vahenditega ja saavutasime selle, et see kirjutati ümber. esitasime ka kirjaliku protesti nagu kord ja kohus ette näeb.
Soovitan teinekord pikemalt teemat uurida enne, kui nõu kipud andma või lausa süüdistama.
nimede transkriptsiooni kohalt ei oska vaielda. olen näinud seda väga erineval kujul kirjutatavat. Kui aru saite, kellest juttu, võib vist teema lõpetatuks lugeda.
Häid Gruuisa jõule!
:)
pastakahoidjast jevhenij krishta jõudis ka siin näidata, kui rumal inimene ta on ))
Evelyn !! oled tubli ja toetan sinu maailmavaadet !!
jõudu sulle!!
Dear Sepp,
Happy New Year!
I m from Georgia. Unfortunately I don't know Estonian language. Could you translate your post into english?
To Eka,
Yes, I do. But not before tuesday.
All the best.
Please send my your email:
evelyn.sepp@riigikogu.ee
Proua Sepp, te kirjutasite väga selgelt, et tegemist oli allkirjade võltsimisega. See ei ole valimisseaduse rikkumine, vaid kriminaalkuritegu.
Seega mulle jääb arusaamatuks, miks politsei ei olnud kohale kutsutud ja miks te lasite võltsitud protokolle (asjatõendi!) hävitada.
ja siia tuli krishta, vaene Blogger :(
Lp Evelyn Ilves!
Oma äsja avaldatud ajaleheartiklis, EPL online-versioonis, (EVELYN SEPP: presidenti valis Gruusia, mitte Eesti!; http://www.epl.ee/artikkel/414041), kirjutate, tsiteerin: "[K]ust peaks võtma see riik mõne aastaga midagi, mis Euroopas ehk aastasadu kujunenud on, ja siiski sageli lubamatuid tagasilööke annab? Ei tõstata siinkohal isegi küsimust sellest, kas demokraatia Euroopa moodi on ainuõige ja ainuvõimalik. See on ühe teise pika arutelu teema. Seetõttu ei ole küsimus mitte demokraatia mõõdupuus, mis võib mõnel juhul ju olla ka kummist, vaid selles, kas soov demokraatia arendamise okkalist rada astuda on siiras, sisemisest äratundmisest ja vajadusest lähtuv, või vaid retoorika."
Antud lõigu viimase lausega seoses tekkis mul selline üldist laadi küsimus, kuid teisalt aga ka konkreetne küsimus, oleneb kuidas võtta, nimelt:
Millised oleksid need kontrollmehhanismid, eristamaks retoorikat, demagoogiat siirast, sisemisest äratundmisest ja vajadusest lähtuvat soovi arendada demokraatiat? Kuidas oleks üleüldse võimalik tuvastada inimese sisimast südamest tulevaid soove?
Ette tänades,
noorkodanik
to noorkodanik,
parim "kontrollmehhanism" on tegelik praktika ja tulemus.
Kui valimistele järgnenu või võimalikud edasised arengud kinnitavad seda retoorikat, siis nii ongi. Ja kui mitte, siis oli juttu ikkagi vaid jutust, mitte soovist tegelikult muutuda.
Post a Comment