Evelyn Sepp: kuidas Shakashvilit presidendiks tehti

Ametlikud Gruusia presidendivalimiste tulemused on küll alles teel, aga pean kohaseks teha ka suhteliselt kiretu ülevaate sellest, mida mina olin oma vaatlusmissioonil sunnitud nägema. Ma ei tea, kas see tuleb elukoguemuse vahest või millest, aga alloleva valguses ei saa ma küll nõustuda oma noorte kolleegide optimistliku retoorikaga hääletustulemuste aususe ja valimiste demokraatlikkuse suhtes. Eks hinnake ise.

Taustaks. Vaatlsime valimisi Tbilisist lõunas asuvas 13.valimisringkonnas, mille keskuseks on Mervaulli asula. Tegemist on maapiirkonnaga, kus teiste hulgas elavad keeleenklaavides eraldihoidvate kogukondadena nii aserid ja armeenlased. Valimisringkond piirneb ka nende riikidega.

Jõudisme koos kolleeg Eldar Efendijeviga läbi käia 14 valimisjaoskonda. Seal nähtust loen homseks ankeedi kujul kokku selle, mida nägime ja fikseerisime. Siin aga kogupauk sellest, kuidas Gruusias tegelikult presidenti tegi:

Alustasime selle ringkonna 48.valimisjaoskonna vaatlemist nagu igas teisesk - etteantud rutiiniga. Aga. Esiteks, ei kontrollinud keegi sisenemisel seda, kas inimene on juba läbipaistva tindiga märgistatud, mis tähendab, et nad võivad olla juba kuskil valinud. Teiseks. Väikeses ruumis rüseles sadakond inimest. Valimiskomisjon ei kontrollinud kellegi dokumente, ega märgistanud kedagi tindiga. Kolmandaks anti inimestele mitu sedelit ja valimisnimekirjades oli kümnete kaupa identseid allkirju.

Neljandaks - valimiskomisjoni ruumis viibis rohkelt tuvastama asjasse puutumata isikuid. ning valimiskabiinides hääletati kambakesi, täidetud sedelid näidati ükshaaval ette valimiskomisjoni esimehele. Viiendaks - valimiskast oli fikseeritud mitmekordset kasutamist võimaldava kleepsuga ja sellesamal valimiskomisjoni esimehel oli kõigest sellest ükspuha.

Kõik sai fikseeritud ja teada antud ka OSCE esindajale. Otsustasime seepeale minna samasse jaoskonda tagasi ka valimiskomisjoni sulgemise ja häältelugemise ajaks.

Siis toimunu ületas aga kõik kartused:

Valimisjaoskonna sulgemise ajal ja järel viibis komisjoni ruumes võõraid isikuid, kes ei olnud ei vaatlajevad ega komisjoni liikmed, teiste hulgas politsei. Rahvast käis sisse-välja, mitte-komisjoni liikmed asjatasid sedelite lugemisel ja arvestamisel, häälte avalikku lugemist ei toimunud ja selle paikapidavust ei olnud ka võimalik sisuliselt kontrollida. Tühjad häältelugemisprotokollid olid komisjoni liikmete poolt ette allkirjastatud ning neid täideti hariliku pliiatsiga, mida korduvalt vastavalt „vajadusele” kustutati ja ka parandati. Samuti allkirjastasid tühjad vaatlusprotokollid ka opositsioonipartei vaatlejad, kes otsustasid lihtsalt varem lahkuda.

Sellele kõigele tähelepanu juhtimise ning komisjoni sekretäri ja esimehe tabamisel otse valimistulemuste võltimiselt, nõudsin nn rikutud sedelite avalikku üle lugemist, Loomulikult oli nende arv selline, nagu algselt ja erinev sellest, milliseks neid kohendada kavatseti, et protokoll klappima saaks.
Seejärel sai palutud hääletusprotokoll täita ka pastapliiatsi, mitte hariliku pliiatsiga. Seda ka tehti, kuid meie silma all võltsis komisjoni sekretär kahe komisjoni liikme allkirju, kuna need olevat enne lõpetamist lahkunud.

Veel kurtis paar komisjoni liiget, et nendele olla eelmisel päeval antud käsk kätte tulla kohale.Mida ja kuidas nad aga tegema peavad, polnud neil õrna aimugi.

Huvitav oli ka see, et paarisaja valija ringis, kelle juures käidi kodus valimiskastiga, valisid loomulikult kõik, eranditult, ühte kandidaati. Ei hakka rääkima veel hulgaliselt pisiasjadest. Aitab juba sellestki.

Kardan aga, et paljuski toimus kõik see sama ka kõigis teistes jaoskondades. Igatahes vormistame meie omad kurvastavad tähelepanekud ametlikult ja edastame need aruandena nii Eesti Parlamendile kui ka OSCE-le.

Iseloomulikult olid selle valimisjaoskonna tulemused aga sellised:
1981 nimekirja kantud „isikust” andis oma hääle Shakashvili toetuseks 1693, teiseks jäänud kandidaati toetas 118 valijat. Millegipärast jäi aga ametlik vahe antud ja saadud sedelite vahel ikka 11-ks.

Seega rõõmustagu igaüks ise kui oskab, kuid mõelgu enne tõsiselt järele, mida Gruusia ikkagi tegelikult nüüd võitis.

Mõne tunni pärast algab siin Tbilisis OSCE ülevaatev ja kokkuvõttev briifing. Hinnanguid on põhjust anda peale seda. Seega ootame ära ka „võitnud” presidendi juubelduste saatesõna.