Parimate sportlaste valimisel on juba pikka aega juures mõru maitse. Nimelt kipuvad need valimised enne ära lõppema kui ujumise aasta üks 2 tähtsamast rahvusvahelisest tiitlivõistlusest saab alatagi. Istabuli eel sai valimine sisuliselt läbi enne meie võistluse algust. Eelmisel aastal praktiliselt koos lühiraja MM-i võisltusega, sel aastal toimus Eestile üliedukas EM u poole parimate valimise pealt.
Tüli on olnud sellisest asjade korraldusest juba pikemat aega, aga EOK kõrvad on ikka kurdiks jäänud. Nüüdki seati kandidaadid üles ja valimine ise oli juba poole peal kui kellegi jaoks pauk luuavarrest, kuid asjaomaste jaoks siiski pikalt oodatud edu Eesti õuele saabus.
Martti Aljand lisandus nominentide hulka lausa viimasel minutil, Triin, tõsi, oli seal juba varem, kuid ilma tiitlivõisltuse medaliteta ehk mitte just kõige säravama hooajaga.
Ühesõnaga ujumine peab vist pöörduma palvakirjadega pigem rahvusvaheliste alaiitude poole, et nood oma võistluskalendri varasemaks tõstaksid, sest EOK jaoks kipub aasta parimate valimise alustamine hiljem ehk ikka siis, kui kõigil aladel on tähtsad tiitlivõistlused lõppenud, ilmvõitmatu.
Ka 2.poolaasta parimate medaliomanike austamine toimus EOK juhtimisel ära juba detsembri alguses. Ühesõnaga kohatu, näotu ja ebaprofessionaalne.
Olgu öeldud, et ujumise rahvusvahelised tiitlivõistlused - üle aasta siis EM ja MM - jäävadki toimuma justnimelt umbkaudu detsembri keskpaigus. Ja ujumise kvalifikatsioonisüsteem eeldab kogu tipu kohalolekut, mitte vaid nn kutsetega väheste osavõttu. Võistlused toimuvad küll lühirajal, kuid nende väärtus on võrreldav pikaraja võistluste taseme ja konkrentsiga.
Võib ju öelda, et ega see austav nominatsioon ega ka tiitel pole mingi elu küsimus. Ega ole küll, aga tunnustus ja auvaldus tegijatele ikkagi.
Kui spordi enda mõte on vormida moodsa aja kangelasi ja meie kõigi innustavaid eeskujusid, pakkuda lisaks aktiivse eluhoiaku väärtustamist ning arusaama
ausa mängu väärtustest, ilust ja ülevusest, siis praegune ajastus pole seda päevakangelaste - sportlaste - endi seisukohalt ning ametnike mugavuse eelistamine siinkohal, apelleerimine traditsioonile, on endiselt seletamatu.
Spordiajakirjanikud on oma valiku juba avalikustanud. Parim mees Gerd Kaner, parim naine Triin Aljand. Nemad said startida kõige hiljem. Ülejäänud on aga enam kui poole ajast olukorras, kus isegi soovi korral püüda olla objektiivne, on alusinfo puudulik ja seega ebaaus ka Eesti spordi sõprade seisukohalt.
Teine ja alati ületamatuks jääv probleem on kriteeriumide valik. Sageli on spordialad väga raskesti võrreldavad, nii oma kandepinna, konkrentsitiheduse, harrastaja arvu jms poolest. Ometigi kuidagi me need võrdlusesse paneme. Paras ports subjektiivsust jääb aga alati.
Selle aasta vahest intrigeerivamad valikud tõusevad parima naissportlase ja mine tea, ehk ka parima meessprtlase puhul.
Aga räägime naistest. Räägime Kaia Kanepist ja Triin Aljandist, kuidagi peame me neid sel aastal võrdlema. Kaia kokkuvõte hooajast näeb välja nii: 34 koht WTA edetabelis. Hooaeg ise oli vaheldusrikas, kuid kahtlemata palju rõõmu pakkuv igale tennisesõbrale, minule endale sealhulgas.
Seetõttu räägiks ma siinkohal natuke hoopis Triinu selle aasta spordibiograafiast. Ehk aitab see pisut mõista selle ala spetsiifikat, konkurentsiolukorda ja Triinu saavuatut.
50 m ujulas peetud MM ei olnud kõige õnnestunum ja ilmselt aasta alguses pikalt kimbutanud tõsine õlavarre põletik jättis oma jälje, kuid 2 alal pääs poolfinaali ja lõpuks 50 liblikas 12 ning 50 vabalt 16. koht ei anna nurisemiks küll mingit põhjust. Lisaks 26.koht 100 liblikas.
25 m ujulas peetud EM oli juba palju säravam - hõbe 50 liblikas ning pronks 50 vabatujumises ja 17.koht 100 liblikas.
3 EM-i medalit ei ole sellel aastal ühelgi olümpiaalal vastu panna, lisaks arvukad poolfinaalid väga laia kandepinna ujujate poolt. Tipp-ujumise konkrents nii Europpa kui maailma kontekstis oleks ehk võrreldav selle hetkega kui Eesti mees jookseks MM-l 100 m finaalis.
Mina isiklikult ootan seda päeva pikkisilmi ja langetan mõttes pea kõigi nende sportlaste ees, kes selle hetke nimel töötavad ja jõuavad selel eduhetke ära oodata.
Kuid olgu siis korra ka pilt hooaja maailma edetabelitele:
lühikesel rajal hoiab Triin 2010-2011 hooajal maailma edetabelis 50 liblikas 4. ja 50 vabalt 10. kohta
Pärast hiljuti lõppenud Itaalia võidukat meistrivõistluste starti 50 meetrises ujulas on Triinu selle hooaja parim tulemus 50 vabalt distantsil maailma 23.
Kui seda tõlkida, siis eespool on 9 Austraalia ujujat, 5 USA ja 5 Hollandi sportlast ning siis veel 1 Jaapani, 1 Rootsi ja 1 Valgevene sportlane.
Olgu öeldud, et need read ei teki ei paremast ega halvemast tabeliseisust ja loosiõnnest, vaid on reaalajas võrreldavad kogu maailma selle hetke parimatega - see on absoluutedetabel.
Nii et parimate valimine on niigi väga raske, andkem siis nii valitavatele kui valijatele vähemalt lugupidavalt kogu informatsioon ja võimalus ka ise jälgida ausa mängu reegleid. Vastasel juhul - kas sellele kõigel üleüldse enam mingi mõte olekski!?
