Delfi andmeil päris selle kohta aru küll kogunisti mitu Riigikogu liiget. Siinkohal tervitused Delfile, sest mina ei ole veel mitmuses ja minul on ka nimi. Kui te järgmine kord oma uudisnuppu kirjutate, siis leiate ehk ka võimaluse pisut täpsemad olla!
Kuid kultuuriga on sel küsimusel pistmist sedavõrd, et spordiinvesteeringute suunamine kuulub just selle ministeeriumi valdkonda ja seega tuleb ka eeldada, et neil on oma haldusalast professionaalne ettekujutus ning teadmised.
Aga eks otsustage ise.
Küsimusele esitada detailne ülevaade Eestis töötavatest basseinidest maakondade kaupa, kus kajastuks nende ehitusaasta, basseini pikkus ja radade arv, vastas tähtis ministriproua, et üleüldse, ma peaks ise seda teadma ja kui ei tea, siis otsigu ma Kultuuriministeeriumi kodulehelt, kus pidavat ülal olema ammendav ja detailne vastus minu küsimusele.
Loomulikult ma siis otsisin ja leidsid ka selle, mida ministriproua peab ammendavaks ja detailseks:
see nägi välja täpselt selline:
UJULAD
SWIMMINGPOOLS
50 m 3 50m length
25 m 65 25m length
väiksemad 21 Smaller
välisujulad 21 outdoor swimmingpools
Pealegi - see ülevaade pärineb 2006.aastast...
Ujumissõbrad tahaksid kindlasti teada, kus on see 3. 50-meetrine bassein ja kui olla irooniline, siis kas see ongi see ainus
rahvusvahelistele nõuetele vastav ujumiskeskuse Eestis, mida keegi näinud pole ...
Edasi palusin ma detailset ülevaadet sellest, millal, palju ja millistesse ujulatesse on riik suunanud oma investeeringuid viimase 10 aasta jooksul.
Palusin detailset ülevaadet. Selle peale soovitas Jänes koos oma meeskonnaga taas leida see informatsioon Kultuuriministeeriumi kodulehelt. No nagu olnuks neil avalikkuse huvides raske see ise vastusesse kirja panna:)
Teades kui halvas olukorras on ujumisvõimalused Eestis, ma mõistagi austusest spordisõprade vastu selle otsingu tegin. Ega mul käsi sellest veel ära kuku. Tulemuste üle aga otsutage ise. Ja kui hästi järele mõelda, siis kardan, et isegi Laine Jänesel olnuks pisut piinlik sellele kokkuvõttele otsa vaadata. Küllap sellepärast ei suvatsenud ta ka minu küsimusele vastata.
Kodulehe andmeil on Eesti Vabariik alates 2002.aastast selle eluõpetuse tagamiseks üliolulisse infrastruktuuri panustanud järgmiselt:
2002.a.
Märjamaa ujula renoveerimine 2,1 miljonit krooni
Sillamäe ujula renoveerimiseks 3,3 miljonit.
2003.a.
Käina Spordihoone ujulasse 2,5 miljonit
Sillamäe ujulasse 2 miljonit
Märjamaa ujula 1,5 miljonit krooni
2004.a.
Märjamaa ujulasse 12,5 miljonit
Avinurme ujula renoveerimisse 4 miljonit
2005.a.
Vinni ujulasse 1 miljon
Loksa ujulasse 2 miljonit
Kohtla-Järve spordikeskuse ujulasse 1,5 miljonit
2006.a.
Kehtra ujula projekteerimine 0,6 miljonit
Kohtla-Järve spordikeskuse ujula 1,5 miljonit
Tootsi ujula siseremont 0,6 miljonit
Türi ujula 0,7 miljonit
Uku Masingu kooliujula, kuid summa ei selgu
2007.a.
0-krooni
2008.a.
Kuremaa tervisekeskus 0,1 miljonit krooni
Aastatel 2009-2010. ei ole ministeeriumi kodulehe andmeil vähemalt ujulate taastamisse või ehitamisse avalikest vahenditest investeeritud ühtegi krooni.
Samuti ei leidu kodulehel andmeid aastate 2000-2001.kohta ja kas ka need esitatud numbrid kajastavad riigi investeeringuid või üldse nende objektide parendamiseks kulutatud vahendeid, neist nappidest ridadest ei selgu.
Ehk siis viimase 9 aasta jooksul on riigi rahakott ujumisvõimaluste tagamiseks avanenud vaid u 36 miljonit krooni eest.
Kordan, et palusin ülevaadet kõigist avalikest vahenditest tehtud investeeringute kohta ...
Kui nüüd Kultuuriministeeiumil on selle kokkuvõtte vastu proteste, võiks ta järgmisel korral ise vastata nii nagu ka küsitakse, kui mitte, siis asjast puudutatud inimesed saavad ise aru, KUI SUUR PRIORITEET on ujumisoskus Eesti riigile ja kui palju lähevad ujumisoskuseta inimeste traagilised surmad tegelikult korda neile inimestele, kelle otsustest sõltub suurel määral ka see, kus ja kuidas on inimestel oma ujumisoskust võimalik parandada ja arendada ...
Sellise vastuste peale ei imesta, et Delfi noppis minu arupärimise vastusest välja ka selle, et ministri arvates peaks vanemad ise
lapsed ujuma õpetama. Muidugi peaks. Matermaatikat ja kõike muud peaks nad samuti ise lastele õpetama. Eks ju. Üldse, võib-olla oleks odavam koolid üldse kinni panna, sest vanasti, kui osa inimesi käis üldse paar talve külakoolis, õppisid enamus meie esivaneamtest ikka pirrutule valgel koduse juhatuse järgi lugema-rehkendama ...
Kirss tordi peal oli aga samast vastusest pärit hinnang, et Eestis on tervelt 2 rahvusvahelistele nõuetele vastavat ujulat.
Tule taevas appi, muud ei oska selle peale küll kosta. Üks neist ujulatest on Kultuuriministeeriiumi teadmisel Kalev Spa ujula.
See on küll tore ja pika ajalooga ujumiskoht, mille rajal pikkust 50 meetrit, muide ainuke Põhja-Eestis, kuid rahvusvahelistele nõuetele vastavusest on see umbes sama kaugel kui kuu maast ....:)
Ja teine Aura keskus. Tõsi on see, et Auras võisteldakse, seal saab treenida ja meie oludes on see parim, mis meil on, aga paraku on sealgi probleeme kuhjaga ja ujula vajab hädasti ehitusvigade parandamist ja ka laiendamist. Ja rahvusvahelistele nõuetele ei vasta ka see ujula!
Ja et mis siis nüüd edasi? Eks ma kirjutan aga järgmise arupärimise ja palun IKultuuriminsiteeriumil endi vastustesse ka pisut süveneda ning küsin siis aga uuesti detailset ülevaadet basseinide kohta ja investeeringute kohta samuti!:)
Kogu minu kirjavahetusega on võimalik tutvuda siin numbrite all 253 ja 254.
No comments:
Post a Comment