Ehk siis - töötada tuleb materjaliga, mis (kes) on olemas või siis ikkagi teha targemaid valikuid.
!. KÜLL LÄHEB - s..t puudub konkreetne selgesõnaline ja kommunikeeritud nägemus või tegevusplaan. Eelistatakse juhtimist isevoolu meetodil. Strateegilisest juhtimisest, mis eeldab planeerimist, küll ollakse kuulnud, kuid seda ignoreeritakse.Tuuakse hulgaliselt vabandusi planeerimisest hoidumiseks...
(No kus on näiteks Eesti Valitsuse kriisiprogramm? Mida tehakse strateegiliste eesmärkide saavutamiseks? Tegelikult tasuks küsida, mis need üldse on? Eurole üleminek ei lähe siia rubriiki vähemalt praegu kasutatava retoorika tõttu ...)
2. EELARVAMUSED - tegijatel eelarvamused, et mujal maal (näiteks Euroopas, Aasias, maailmas) keegi meid ei oota. Et oleme liiga väikesed, et protsesse mõjutada ja kuna mujal läheb halvasti, siis järelikult pole mõtet ka oma ideid tutvustada, huve sõnastada ega nende eest ka seista. Isevoolu teed juhtimise tunnus on eeldamine ja eelarvamused, ning sellest lähtuvalt jäetakse olulsed sammud tegemata.
(a la parem, kui meil ei ole näiteks Euroopa Liidu asjades enamus küsimustes oma seisukohta, siis ei tule tüli ja me ei sega kedagi .. ja saame parem suurtega lihtsalt hästi läbi ja kiidame heaks kõigi nende sigadused, loe ka nende rahvuslikud huvid ... Sest rahvuslikud huvid saavad ju olla ainult suurtel. Meie oma näib olevat teiste huvide järgimine ...)
3. NAABRIST PAREM - liigne usaldamatus ja sisekonkurents. Selline mentaliteet takistab koostööd ja sünergia teket. Kui üks pool teeb teisele kasuliku ettepaneku, kahtlustatakse teda kohe mõnes petuskeemis. Läbirääkimisi küll peetakse, kulutatakse palju aega ja energiat, kuid asi vajub ikka ära.
(mõista-mõista, milline erakond on kõige parem. Ja Lätist läheb meil ju paremini ...)
4. EESMÄRGID NIHKES - eesmärke ei seata mitte tulude suurendamiseks, vaid eesmärgistatakse pigem kulusid või vahendeid. Energia suunatakse siseasjadele ja unustatakse otsida võimalusi tulude suurendamiseks, või ka sotsiaalse kapitali suurendamiseks nii, et keegi justkui ei kaotaks ...
(Kärbin, kärbid, kärbib. Kärbimine, kärbite, kärbivad. Aga ettevõtte tulumaksuvabastusest ja emapalgast me ei loobu. Isegi ei mõtle, kas ja kellele ning mis hinna eest need positiivset mõju peaksid avaldama... Seega jäävad ainult üksikud loosungid kui vahendid ja nii seda kriisiprogrammi koos vajaliku mõjuga - ei tulegi ...)
5. JULGUSE PUUDUMINE - arengu suurim pidur on hirm ja selle peamine põhjus teadmatus. Uurides, analüüsides, plaanides, koostööd tehes hirm kaoks, sest teemad ei tunduks enam nii võõrad ... ja ühe huvid ehk tunduks kõigile kasulikena)
(aga Stenbock on nagu Hitleri punker Berliinis enne
selle lõplikku langemist ... )
6. LAHENDUSE OOTAMINE - isevoolu meetodil juhtimisstiil puhul oodatakse raskel ajal lahendusi nagu majanduskriisi möödumine vms. Vaja oleks endalt küsida, mida me saame ise teha, et vaatamata kõigele püsima jääda või isegi edukas olla.
(Vaja oleks endalt küsida, et mida Eesti saaks oma väiksuse ja mobiilsuse tõttu selles kriisis võita. Maailmamajanduses ei lähe tõesti just hästi, aga meie ei peaks selletõttu küll veel kannatama ... Aga meile meeldib ka kannatada, sest ... kõik mis tulema peab see ju tuleb. Lihtsalt ootame ära!)
7. TURUNDUSE JA MÜÜGIKULUDE VÄHENDAMINE - lihtne on järeldada, et kui nõudlus on vähenenud, siis pole põhjust endises mahus ka müügitööga tegeleda. See oleks nagu õnge mahamüümine, et saadud raha eest kala osta.
(A la - tõmbame kokku Tallinn 2011 Kultuuripealinna rahastamise, mis sest, et see on suurim Eesti Vabariigi turundusprojekt forever. Tõmbame kokku eksportturgudele või innovatsioonile suunatud vahendid, ka hariduse kaasajastamisele ja kättesaadavusele ei saa ju raskel ajal rõhuda... Vähendame välissaatkondade mehitamiseks mõeldud raha. Maailmas on ju kriis ja mis nüüd meie siin.
Raskel ajal peavad kõik solidaarselt end põlema
panema ju ...)
8. TEISTE SÜÜDISTAMINE - räägime, kes on süüdi praeguses majandusolukorras, kuid suunaks energia pigem tuleviku edu loomisele!?
(A la Ansip - vot sellises kriisis tahaks ma elada küll. LOL)
9. SISEKOMMUNIKATSIOONI PUUDULIKKUS - valitsuskabinetis või selle tagatubades sepitsetakse koondamisnimekirju või kärpepabereid ja tehakse teisi tähtsaid otsuseid suletud uste taga. Hirmu peamine allikas on aga teadmatus ja juhtkonna salatsemine ning oluliste poliiitliste jõudude ja huvirühmade kaasamata jätmine.
(No selline pilt vaatab meile vastu igal hommikul, lõunal ja õhtul. Polegi nagu midagi lisada ...)
10. MÜÜAKSE VARASID - ettenägelikumad kasutavad võimalust ja ostavad kokku seda, mida lühema perspektiivitundega tegijad odavalt ja hoogsalt maha müüvad. Enne müüki aga tasuks hinnata, kuidas see lühemas või pikemas perspektiivis riigi jätkusuutlikkust ja arengut mõjutab. Vältida tuleks olukorda, kus juba mõne aasta pärast ollakse sunnitud oma vara tagasi ostma kordades kõrgema hinnaga.
(kõik börsile, kõik müügiks. Tegelikult mitte päris.
Kõik ära küll, aga tasuta ...)
11. PIIRAV EGO - noorema põlvkonna juhid (poliitikud) on altimad kaasama nõustajaid, eksperte, sõpru- ja partnereid oma ideede läbimõtlemiseks või probleemide lahendamiseks. Nõukaajal alustanud ei usu neutraalse arvamuse väärtustesse ja pigem püüavad üksi edasi minna. Sageli on takistuseks lihtsalt isiklik ego, kartes, et nõu küsimine võib nende kompetentsuse kahtluse alla panna. Vigade tunnistamisest ei maksa vist unistadagi ...
(Eks igal ühel meist on oma sotsiaalsed võrgustikud ja nendes omakorda normiks peetav suhtlemisstiil ja avatus ehk üldistades - organisatsioonikultuur.
Muidugi võib ju kõik heaks kiita ja ebameeldivad
küsimused küsimata jätta ning üldse asjade üle mitte arutleda. Aga see pole päriselt homse Eesti stiil.Nii et harjutagem avatust ja ideede partnerlust.
Siis piirab ka ego meid vähem ...)
Lõpetuseks - 11 punkti on parafraseeritud ja kohandatud Andro Kullerkupu kirjutisest maikuu Saldole.
Mõtlemisainet peaks küllaga jaguma ja nii ühel kui teisel pool "rindejoont" töötavad tegelikult enamuses täpselt ühesugused inimesed ...
No comments:
Post a Comment