Evelyn Sepp: Ansip, Sakala, Riigikogu

EV peaminister Andrus Ansip meenutas hiljuti Riigikogus, millega sai alguse Sakala kultuurikeskuse saaga:

"Eesmärk oli ikkagi anda see hoone kultuuri teenistusse. Hoone praegusel kujul on täiesti ebafunktsionaalne. Kui me ütleme, et see on arhitektuurimälestis, nagu Colosseum näiteks, et seal ei peagi sees midagi toimuma, me lihtsalt käime ja vaatame seda hoonet, siis me peame leppima sellega, et seeläheb Eesti rahvale üksjagu maksma. Aga me tahaksime, et ta väljast säiliks sellisena, nagu ta praegu on või enam-vähem sellisena ja et talle tekiks ka funktsionaalsus, et meil oleks võimalik teda kasutada. Paraku praegusel kujul tal funktsionaalsust ei ole. Ta on ehitatud suurte konverentside, omaaegsete poliitkoosolekute pidamiseks, ka mitte konverentside pidamiseks, vaid poliitkoosolekute pidamiseks."

Nüüd valik küsimusi - vastuseid Riigikogus 8. jaanuaril 2007. a:

K - Kes koostas ja kinnitas Sakala keskuse hoonestusõigusega koormamise konkursitingimused?

V - Tuginedes valitsuskabineti 4. märtsi 2003. aasta nõupidamisel antudseisukohtadele, kinnitas AS-i Sakala Keskus nõukogu (koosseisus Ivi Eenmaa, PeeterSookruus, Taivo Kendla ja Jaan Laidmets) 19. märtsil 2003. aastal oma otsusega Rävala puiestee 12 kinnistu hoonestusõigusega koormamise konkursi tingimused. Hoonestusõiguse tingimuste ettevalmistamisel osalesid AS-i Sakala Keskus juhatus, nõukogu ning Kultuuriministeeriumi ametnikud. Juriidiliselt nõustas konkursi läbiviimist ja hoonestusõiguse lepingu ettevalmistamist Maria Mägi Advokaadibüroo.

K - Kas Sakala keskuse hoonestusõigusega koormamise konkursi tingimustes oli ette nähtud olemasoleva Sakala keskuse säilitamine jarekonstrueerimine?

V - Konkursi tingimuste kohaselt pidi hoonestaja välja arendama Rävala puiestee 12 kinnistu vastavalt Tallinna Linnavolikogu 5. oktoobril 2000. aastal kehtestatud detailplaneeringule ning tänapäevastele nõuetele. Sealhulgas pidi hoonestaja rekonstrueerima suure saali, kusjuures saal peab olema polüfunktsionaalne (kontserdi, konverentsi, teatrietenduse ja muu sellise korraldamise võimalus) ja mahutama vähemalt 1800 istekohta.

K - Kas kõik Sakala keskuse hoonestusõigusega koormamise konkursil osalejad lubasid säilitada Sakala keskuse hoone?

V - Kõik osalejad andsid nõusoleku arhitektuurikonkursi läbiviimiseks, mille tulemusena selguks uue keskuse arhitektuurne lahendus. Olemasoleva hoone säilitamist konkursi tingimused eraldi ette ei näinud.

K - Mis põhjusel valiti välja hinnalt kõige väiksema pakkumise teinud hoonestusõigusega koormamise konkursil osaleja?

V - Hoonestusõiguse konkurss ei olnud läbi viidud enampakkumisena kõige kõrgemahoonestusõiguse tasu väljaselgitamiseks. Konkursi tingimuste kohaselt pidikonkursikomisjon hindama pakkumisi ning valima välja parima sobiva pakkumise. Seejuures pidi komisjon pakkumiste hindamisel lähtuma eelkõige pakkujate esitatud kinnistu väljaarendamise kontseptsioonist ning alles seejärel muudest pakkumisestoodud tingimustest.

K - Mille poolest erinesid teiste Sakala keskuse hoonestusõigusega koormamisekonkursil osalenute pakkumised AS-i Uus Sakala pakkumisest?

V - AS Uus Sakala pakkumine osutus konkursikomisjoni hinnangul pakkuja esitatud tingimuste alusel kõige enam sobivaks. See erines teistest peamiselt selle poolest, et nende pakutud ruumiprogramm sisaldas kõige enam kultuuri ja seda toetavaid funktsioone. Konkursi tingimuste kohaselt oli see ka kõige olulisem hindamiskriteerium.

K - Kas hoonestusõiguse lepingu tingimused nägid ette Sakala keskuse säilitamise ja rekonstrueerimise?

V - Hoonestusõiguse lepingu tingimused ei käsitlenud Sakala keskuse olemasolevahoone säilitamist või võimalikku lammutamist. Lepingu tingimused nägid ette, et hoonestaja peab renoveerima olemasoleva hoone ja rekonstrueerima suure saali, kusjuures saal peab olema polüfunktsionaalne, sealhulgas võimaldama kontsertide, konverentside, teatrietenduste ja muu sellise korraldamist, ja mahutama vähemalt 1800 istekohta.

K - Kas Vabariigi Valitsus või kultuuriminister on kaalunud hoonestusõigusega koormamise lepingu lõpetamist lepingu tingimuste mittetäitmise tõttu?

V - Siiani ei ole olnud alust väita, et lepingu tingimused oleks jäetud täitmata või lepingut oleks muul viisil rikutud. Seetõttu ei olnud kultuuriministril ka alust anda lepingu lõpetamise kaalumiseks suunist äriühingu nõukogule.

K - Kas riigil (kultuuriministril) oli võimalik keelduda vastavalt hoonestusõigusega koormamise lepingule Sakala keskuse lammutamise loa andmisest?

V - Riik ei ole Sakala keskuse hoone lammutamise luba andnud ning see ei ole riigi pädevuses. Ehitusloa väljastab kohaliku omavalitsuse organ, praegusel juhul Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

K - Kas kultuuriministril on võimalik täna loobuda hoonestusõigusega koormamise lepingust ja tühistada luba Sakala keskuse lammutamiseks?

V - Ehitusloa tühistamise alused sätestab ehitusseadus ja tühistamise alusteolemasolu korral saab seda teha kohalik omavalitsus, kes ehitusloa väljastas. Praegualused ehitusloa tühistamiseks puuduvad. Ehitusloa tühistamist saaks praegu nõudaüksnes hoone omanik AS Uus Sakala. Hoonestusõiguse lepingust loobumist seadus etteei näe, lepingu saab lõpetada poolte kokkuleppel või juhul, kui üks pool oluliselt lepingut rikub. Selliseid asjaolusid praegu ei esine ja lepingut rikutud ei ole.

K - Kui suur oleks täna turuhinnale vastav hoonestusõiguse kogutasu Sakala keskuse 55 aastaks hoonestusõigusega koormamise eest, arvestades AS-i Uus Sakala poolt tänakavandatud mahtu ja funktsioone? Kas miljon krooni suure kinnistu eest südalinnas aastas on Teie meelest ligilähedaseltki õiges suurusjärgus summa? Ja kui see summa on üle 200 miljonikrooni, nagu ajakirjanduses väidetud, siis kes vastutab riigile sadades miljonites kroonides tekitatud kahju eest: endine kultuuriminister Margus Allikmaa, endine kultuuriminister Urmas Paet või tänane kultuuriminister Raivo Palmaru?

V - Nagu ka eelmistes punktides kirjeldatud, ei viidud hoonestusõiguse konkurssi läbi enampakkumisena kõrgeima hoonestusõiguse tasu saamiseks, vaid parima kontseptsiooni leidmiseks kinnistu arendamisel. Eesmärk oli ja on rajada kinnistule tänapäevane kultuurikeskus. Hoonestaja kohustus oli tagada, et vähemalt 50% kogukinnistule rajatavate hoonete mahust peab olema kasutatav otseselt kultuurifunktsiooni täitmiseks, sealhulgas kino-, teatri- ja kontserdiruumid, konverentsiruumid, kunstigaleriid. Ülejäänud ulatuses peavad hooned olema kasutatavad kultuuri- ning vaba aja ürituste korraldamist toetavate teenusteosutamiseks, näiteks toitlustamine, majutamine, tehniline teenindamine jms, ja olemakonverentsi-, koolitus-, kultuuri- või vaba aja valdkonnaga seotud isikute kasutuses. Tuleb arvestada, et erainvestor paigutab selle projekti kaudu eesti kultuuri arengusse ligikaudu 800 miljonit Eesti krooni. Samuti on lepingu tingimustes ette nähtud, et lepingu tähtaja lõppedes jäävad kinnistule ehitatud hooned kinnistu omanikule ning omanik nende eest hüvitist maksma ei pea. Arusaamatu on küsimus riigile tekitatud kahju kohta. Lepingut täidetakse, AS-i Sakala Keskus aktsiate omanikuna peaks riik ootama kultuurikeskuse valmimist, mille elluviimist praegu takistavad vaid lepingupooltest sõltumatud asjaolud.

Hea ja lihtne selgitus keerulisele protsessile. Sedapuhku olen peaminister Andrus Ansipiga täiesti nõus. Ilma naljata. Lepingute lugemine ei ole nagu raha lugemine. Näed numbrit ja tead täpselt, millega tegemist. Sellest vahest mõned opositsioonisaadikud aru saada ei taha.

Kahetsusväärselt on ohus aga uue ja vajaliku kultuurikeskuse rajamine üleüldse. Hea on teada ka kolleeg Indrek Raudse, hüüdnimega Indrek "õudne" plaani, et tegelikult tuleks hoonestusõiguse leping lõpetada selleks, et seal olev krunt näiteks maha müüa.

Nii et valige ise - kas lepingu lõpetamine, mis tähendab kinnistu müüki ja uue kaubanduskeskuse ja hotellirajamist või ainukese tõsiseltvõetava lahenduse jätkamist kõigi kiuslike takistuste kiuste.

Mina toetan uue keskuse ehitamist ja kutsun ka teisi seda tegema!