Evelyn Sepp: Rootsi muudab M/S Estonia asjas meelt?

Hea uudis. Aga mida teeb Eesti Valitsus? Eile, neljapäeval andis Rootsi kaitseminister pressikonverentsi.

Kaitseministeeriumi pressiteade ning vastav valitsuse otsus, mille sisu tundub vähemalt esmapilgul Eestile põrutavalt positiivne.

Tema põhisõnumid olid lühidalt järgmised:

• Rootsi Valitsus astub samme, et võtta maha tuukrite vaikimisvanne;
• Rootsi Valitsus avalikustab kõik Kriminaalmaterjalide Labori valdusesolevad videofilmid ning neid asutakse uurima, seejuures ei püstitata uurimisülesannet kitsalt piiritletuna vaid mingitest kindlatest ajavahemikest nagu seni;
• Suurendatakse vastava labori eelarvet. Märgatavalt;
• Kutsutakse uuendatatud uurimise juurde ametlikult ka Eesti Vabariigiv aatlejad.

Ühesõnaga - tervitan Rootsi valitsuse eilset otsust teha kõik Estonia õnnestusegaseotud materjalid lähiajal avalikuks ning võtta tuukritelt maha ka nnvaikimisvanne. Tegemist näib olevat väga positiivse arenguga, mis väärib järgimist ka siin, Eestis.

On ilmselge, et Estonia parvalaevaga juhtunud õnnetust uurinud rahvusvahelisel komisjonil endalgi, vähemalt osal selle liikmetest, ei olnud ligipääsu kogu filmimaterjalile ja dokumentatsioonile.

See võib olla ka põhjuseks, miks seni ametlikuks peetud versioon kipub aja jooksul kildudeks purunema.

Samuti on vajalik ühemõtteliselt kummutada ka kahtlused, mille on põhjustanud KAPO kogutud ja president Merile edastatud operatiivinfo laeva lasti ning sõjaliseotstarbega materjali ja tehnika vedude kohta viimasel, õnnetusaegsel ööl.

Seega kutsusin täna, s.o. reedel Vabariigi Valitsust üles omakorda avalikustama ka Eestis seni varjul hoitud informatsioon ning vabastama ametnikud ebaseaduslikust vaikimiskohustusest.

Tuletan meelde kolleeg Trivimi Velliste 13.detsembril 2006.a. sõjatehnikavedusid uurinud nn Estonia komisjonis öeldut:

"See väide ei vasta tõele, et Eesti juhid, kes on siin /s.t. komisjonis/ käinud tunnistusi andmas, et nad ei teadnud mitte midagi. See väide ei vasta tõele."

Isiklikult pean väga positiivseks ka seda, et Rootsi on ametlikult kutsumas Eestit uuendatud uurimise vaatlejaks.

Sellest lähtuvalt teen ettepaneku, et valitsus kaasaks vaatlejateks nii eksperte kui ka Riigikogu liikmeid. Ainult nii on võimalik saavutada vajalik läbipaistvus ning hakata üles ehitama avalikkuse usaldust, mis Estoniaga seotud uurimiste juures seni puudunud on.

Vaatame aga, mis siis nüüd juhtuma hakkab. On see tõsine meelemuutus või järjekorne PR-aktsioon, mida Rootsis ennegi lavastatud.

Ise loodan paremat!

Evelyn Sepp

Evelyn Sepp: Tehtud!

Edgar Savisaar viibis täna Kahvli saates (nagu ülaolevalt pildilt näha). Lahkus sealt 4 minutit tagasi, jättes endast maha jahmunud Kiuri ja Hannese, kelle uut blogi (mille Savisaar neile kinkis) saate lugeda siit.

Teiseks on põrand paremerakondade väikesi tükke täis. Vabandust, poisid:)

ES

Evelyn Sepp: Jama Sakala hotelli, mitte kultuurikeskusega!

Nn Sakala lepingu lõpetamise otsuse eelnõu menetlemine Riigikogu kultuurikomisjonis on olnud ilmselt suur eksitus. Sest kultuuri ja murega uue kultuurikeskuse valmimise viibimise pärast, ei ole see algatus vähimalgi määral seotud.

Küll aga paistavad siit välja muud huvid. Meenutagem kasvõi möödunud nädalal toimunud kultuurikomisjoni istungit. Loomulikult ei kutsutud sinna selgitusi andma neid, kes on poliitilisi kirgi põhjustanud hoonestusõiguse lepingu pooled. Kuidas aga saada teada seda, mis on lepingupoolte ühine tahe ja kuidas ikkagi on selle realiseerimisel jõutud sinnamaani, et uue keskuse rajamine võiks lähipäevil alata? Ega ju ei taheta. Sellepärast ei küsitagi!

Mõistetavalt ei soovinud kultuurikomisjon teada ka seda, kuidas laheneb keskuse väärtuslike osade säilitamise ja kasutamise ettevalmistus. See eelnõu algatajaid Isamaa ja Res Publica Liidust ei huvitanud. Mis on ka tõsi. Sest algatajate halvasti varjatud plaan näeb selle kohaga ette hoopis muud.

Mis siis selgus möödunud nädalal. Vaid mõned asjad:

Esiteks. Leping tulevat lõpetada selle pärast, et tegelikult ei tule sinna kultuuri- ja vabaajakeskust.

Söandan jääda eriarvamusele. Vähimagi soovi korral on hoone sisukirjeldus kõigile kättesaadav, mis ilmselgelt vastab määratlusele „kultuuri- ja vabaajakeskus”. Otseseid kultuuripindu on vähemalt 55%, sellega seotud või toetavaid pindu 45%, mille hulgas u 17% kaubanduspinda. Viimasest võtab enamuse enda alla pealinna suurim raamatupood ja plaadipood, mida ei saa samuti kuigi kultuurikaugeks lugeda.

Teiseks kõlas põhjendus, et Leping tuleb lõpetada selle pärast, et see ei vastavat planeeringu mahtudele. Viitsinuks sotsiaaldemokraatide esindaja pisut ka süveneda, mõelnuks ta lepingu lõpetamise õigustamiseks välja midagi muud. Ilmselt aga pärast nii põhjalikku tralli nagu armsad kolleegid sotside parteist selle Keskuse ees ja ümber löönud on, paremat põhjendust lihtsalt ei leitud. Olgu öeldud, et projekt on planeeringu mahtudega kooskõlas juba enam kui aastapäevad. Ja põhjus, miks see alguses nii ei olnud, ei tulene küll hoonestajast, vaid vigased arhitektuurikonkursi tingimused koostanud Eesti Arhitektide Liidust.

Kolmandaks on tegelikult peamine - küsimustele selle kohta, et mis saab edasi, kui käimasolev protsess peaks lõppema või lõpetatama, kõlasid algatajate tõsimeelsed selgitused, et tegelikult tuleks see krunt hoopis maha müüa! Müümise eest saadud raha eest ehitada aga uus kultuuriobjekt kuskile mujale. Et selle võiks linn ja riik ise välja mõelda, kuhu.

Teatud elukogemuse ja kriitilise mõtlemisega inimesed saavad niigi aru, millest tegelikult jutt käib, kuid toon esile ka tükikese illustreerivat ajalugu.

Nimelt käisid enne 2003.aastat väga tõsised vaidlused selle üle, mida antud objektiga teha. Ka siis kaaluti tõsiselt selle müümist, kuid otsustati siiski säästa hoone kultuurile ning arendada seal välja kultuuri- ja vabaajakeskus. Olgu öeldud, et tegemist on Tallinna südalinna nn jalakäijate piirkonna sisuliselt ainukese allesjäänud alaga, kuhu ka jalgsi käijatel asja on. Sellest loogikast lähtudes valiti ilmselt ka hoonestusõiguse võimalus, sest see on ainus, mis tagab riigi kontrolli selle üle, mida seal tehakse. Krundi müümisel see võimalus kaob!

Meenutan, et hoonestusõiguse konkursil osales neli pakkujat. Kolm neist kaotasid, nende hulgas ka pakkumine, mida esindas arhitekt Margit Mutso ja mille partneriks oli teiste hulgas ka Eesti Avaliku Halduse Instituut. See tore asutus moodustas aga veel “huvitavama” tandemi selliste ettevõtmistega nagu OÜ Patricia, või OÜ Hillside Events.

Vaid mõned nimed – Tõnis Kons, Indrek Raudne, Reet Roos. Internetiotsing annab nende nimedega ja omakorda nende taga või seotud olnud inimeste ja tehingute kohta ammendava ülevaate. Lihtsalt imestan, kus Eesti „uuriv ajakirjandus” seni pikutanud on.

Patricia tähelennuks võiks aga lugeda muidugi AS Res Publica erakonna lansseerimise olematute koolituste läbiviimise sildi all.

Nüüd põgusalt pr Mutso pakkumisest, millesse oli kaasatud ka Indrek Raudse osalusega koolitusasutus. Tsiteerin pakkumisdokumenti: “Olemasoleva Sakala keskuse ette on planeeritud neljakorruseline ristkülikukujuline hoonemaht, milles paiknevad Energiakeskuse ruumid. Korrused on erinevate kõrgustega, kõrgeim on 9-meetrine saalikorrus. Uus maht, mis jääb varjutama Sakala keskuse dolomiidist mahtu on planeeritud küll lihtsal põhivormiga, kuid see on liigendatud eri materjalidest väljaastetega, mis iseloomustavad hoones toimuvat: saalid, töökojad, personali ruumid jne.

Estonia pst äärne hoonemaht on planeeritud 6-7 korruselisena, Esimesele korrusele on ette nähtud äripinnad, mis moodustavad passaazhi tüüpi keskuse, mida on võimalik põhiliikumissuundades läbida. Äripinnad on planeeritud kunstikauplustele, muusika, teatri, kunsti jms kultuuriga seotud poodidele. Esimesel korrusel paikneb ka hotelli vestibüül.

Hoone Sakala Keskuse poolsesse mahtu, on planeeritud konverentsikeskus-multiplex kino. Projekteeritud on 5 eri suurusega saali. Kõige ülemised korrused on ette nähtud hotelli tarvis....”

Edasi midagi ka arhitektuuri friikidele: “Uushoonestus on lahendatud kerge ja õhulisena valdavalt klaasfassaadidega, kus kirgas klaas vaheldub matistatud klaasiga. Klaasfassaadid tagavad sügavale hoonele maksimaalse loomuliku valguse ning avavad suurepärase vaate vanalinnale – seda eriti just ülemistelt korrustelt. /toim: S.t. sealt, kuhu pidi hotell tulema/. Klaaspinnad peegeldavad ja ümbritsevad ajaloolist hoonestust, mis aitab suhteliselt suuremahulisel uushoonestusel sulanduda olemasolevasse keskkonda.”

Kui vaid meenutada, et pakkumise esindaja büroo direktor, vist, oli Mart Mutso, võimalik, et tegu on nimede juhusliku kokkulangemisega, ja seesama Mart Mutso oli kunagi tubli sotsiaaldemokraat ning hilisem respublikaan, võimalik et tänaseks on temast saanud tubli isamaaliitlane, kes kandideeris ka Res Publika ridades valimistel, on raske mitte nähta ka muid seoseid ja tagamaid.

Kuid lõpetuseks, sellist eelnõud, nende tagamaade ja põhjendustega nagu seda avalikkusele esitatud on, ning visiooniga, mis viib Eesti kultuuriinvesteeringute ridadest vähemalt 1 miljardi krooni jagu erakapitali toetust selle nimel, et keegi saaks oma kesklinna hotelliunistuse teostada, Keskerakond toetada küll ei kavatse.

Teie
Evelyn Sepp

Evelyn Sepp: Profid ja amatöörid Eesti poliitikas

Kahjuks on Eestis hulk inimesi, kelle arvates iseseisvus tähendab seda, et võib teha ükskõik mida, mis aga pähe tuleb ja selle eest ei pea vastutama. Et see on justkui “põlisrahva” eesõigus.

Tõnismäe mälestusärgiga seonduv on kunstlikult üles upitatud teema. Iseasi, kas selle konflikti eskaleerisid Eesti välised jõud, või tegid seda palgalised provokaatorid kohalike rahvuslaste ridadest.

Küll aga ei maksaks imestada, et lisaks Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Res Publika Liidu poliitikutele kasutavad seda oma poliitiliste ambitsioonide rahuldamiseks rõõmuga ka Venemaa, Euroopa või ka Ameerika poliitilised ringkonnad. Mis on sellel kõigel pistmist aga Eesti huvidega, jääb küll arusaamatuks.

Loomulikult võib Eesti teha nüüd meelehetilikke üleskutseid, et kõik teised tuleksid meid “paha” Venemaa eest kaitsma, aga vabandage väga, isegi jumal pidi ainult neid kaitsma, kes ise ennast kaitsevad.

Tekitades omast lollusest terava rahvuskonflikti, milles kõigil teistel on palju paremad võidulootused ja Eestil praktiliselt mitte mingisuguseid, ei maksa imestada, et maailm ei mõista meid. Ka meie ise ei mõista peale valimispohmelli enam põhjust, miks selline olukord üleüldse tekkis.

Selge on aga üks - rahvusliku solvumistunde ja kättemaksu hinnaks ei saa olla kogu riigi maine kahjustamine ning ühiskonna lõhestamine.

Sellest peaks ometi aru saama kõik aktsiooni algatajad. Kui see on Eesti siseasi, siis tuleb aktsepteerida seda, et peale eestlaste on ka teistel siin elavatel rahvastel oma rahvustunne ja rahvuslik uhkus, millega tuleb arvestada.

Kui aga tunnistada, et asja mõte oligi rahvusvahelise pingekolde tekitamine ning riigi maine ja positsioonide halvendamine, siis tunnistage, et see on ka saavutatud koos kõige sellega kaasnevaga.

Kuid selge on üks: midagi muud, kui määramatu jama sellest tekkida ei saanudki. Kes, millal ja kuidas ning peamine - millise hinnaga seda konflikti lahendama hakkab, on juba palju raskem küsimus.

Profi ja amatöörsportlaste vahe seisneb selles, et profid teevad enne võistlust väga põhjalikku kodutööd, õpivad oma vastaseid hästi tundma. Amatöörid lähevad niisama lahmima. Lahmimine sini-must-valge lipu all ei muuda aga selliseid üritusi kaalukamateks ega ka vähem amatöörlikeks.

Tehkem sellest omad järeldused!
Teie!
Evelyn Sepp

Evelyn Sepp: Ansip, Sakala, Riigikogu

EV peaminister Andrus Ansip meenutas hiljuti Riigikogus, millega sai alguse Sakala kultuurikeskuse saaga:

"Eesmärk oli ikkagi anda see hoone kultuuri teenistusse. Hoone praegusel kujul on täiesti ebafunktsionaalne. Kui me ütleme, et see on arhitektuurimälestis, nagu Colosseum näiteks, et seal ei peagi sees midagi toimuma, me lihtsalt käime ja vaatame seda hoonet, siis me peame leppima sellega, et seeläheb Eesti rahvale üksjagu maksma. Aga me tahaksime, et ta väljast säiliks sellisena, nagu ta praegu on või enam-vähem sellisena ja et talle tekiks ka funktsionaalsus, et meil oleks võimalik teda kasutada. Paraku praegusel kujul tal funktsionaalsust ei ole. Ta on ehitatud suurte konverentside, omaaegsete poliitkoosolekute pidamiseks, ka mitte konverentside pidamiseks, vaid poliitkoosolekute pidamiseks."

Nüüd valik küsimusi - vastuseid Riigikogus 8. jaanuaril 2007. a:

K - Kes koostas ja kinnitas Sakala keskuse hoonestusõigusega koormamise konkursitingimused?

V - Tuginedes valitsuskabineti 4. märtsi 2003. aasta nõupidamisel antudseisukohtadele, kinnitas AS-i Sakala Keskus nõukogu (koosseisus Ivi Eenmaa, PeeterSookruus, Taivo Kendla ja Jaan Laidmets) 19. märtsil 2003. aastal oma otsusega Rävala puiestee 12 kinnistu hoonestusõigusega koormamise konkursi tingimused. Hoonestusõiguse tingimuste ettevalmistamisel osalesid AS-i Sakala Keskus juhatus, nõukogu ning Kultuuriministeeriumi ametnikud. Juriidiliselt nõustas konkursi läbiviimist ja hoonestusõiguse lepingu ettevalmistamist Maria Mägi Advokaadibüroo.

K - Kas Sakala keskuse hoonestusõigusega koormamise konkursi tingimustes oli ette nähtud olemasoleva Sakala keskuse säilitamine jarekonstrueerimine?

V - Konkursi tingimuste kohaselt pidi hoonestaja välja arendama Rävala puiestee 12 kinnistu vastavalt Tallinna Linnavolikogu 5. oktoobril 2000. aastal kehtestatud detailplaneeringule ning tänapäevastele nõuetele. Sealhulgas pidi hoonestaja rekonstrueerima suure saali, kusjuures saal peab olema polüfunktsionaalne (kontserdi, konverentsi, teatrietenduse ja muu sellise korraldamise võimalus) ja mahutama vähemalt 1800 istekohta.

K - Kas kõik Sakala keskuse hoonestusõigusega koormamise konkursil osalejad lubasid säilitada Sakala keskuse hoone?

V - Kõik osalejad andsid nõusoleku arhitektuurikonkursi läbiviimiseks, mille tulemusena selguks uue keskuse arhitektuurne lahendus. Olemasoleva hoone säilitamist konkursi tingimused eraldi ette ei näinud.

K - Mis põhjusel valiti välja hinnalt kõige väiksema pakkumise teinud hoonestusõigusega koormamise konkursil osaleja?

V - Hoonestusõiguse konkurss ei olnud läbi viidud enampakkumisena kõige kõrgemahoonestusõiguse tasu väljaselgitamiseks. Konkursi tingimuste kohaselt pidikonkursikomisjon hindama pakkumisi ning valima välja parima sobiva pakkumise. Seejuures pidi komisjon pakkumiste hindamisel lähtuma eelkõige pakkujate esitatud kinnistu väljaarendamise kontseptsioonist ning alles seejärel muudest pakkumisestoodud tingimustest.

K - Mille poolest erinesid teiste Sakala keskuse hoonestusõigusega koormamisekonkursil osalenute pakkumised AS-i Uus Sakala pakkumisest?

V - AS Uus Sakala pakkumine osutus konkursikomisjoni hinnangul pakkuja esitatud tingimuste alusel kõige enam sobivaks. See erines teistest peamiselt selle poolest, et nende pakutud ruumiprogramm sisaldas kõige enam kultuuri ja seda toetavaid funktsioone. Konkursi tingimuste kohaselt oli see ka kõige olulisem hindamiskriteerium.

K - Kas hoonestusõiguse lepingu tingimused nägid ette Sakala keskuse säilitamise ja rekonstrueerimise?

V - Hoonestusõiguse lepingu tingimused ei käsitlenud Sakala keskuse olemasolevahoone säilitamist või võimalikku lammutamist. Lepingu tingimused nägid ette, et hoonestaja peab renoveerima olemasoleva hoone ja rekonstrueerima suure saali, kusjuures saal peab olema polüfunktsionaalne, sealhulgas võimaldama kontsertide, konverentside, teatrietenduste ja muu sellise korraldamist, ja mahutama vähemalt 1800 istekohta.

K - Kas Vabariigi Valitsus või kultuuriminister on kaalunud hoonestusõigusega koormamise lepingu lõpetamist lepingu tingimuste mittetäitmise tõttu?

V - Siiani ei ole olnud alust väita, et lepingu tingimused oleks jäetud täitmata või lepingut oleks muul viisil rikutud. Seetõttu ei olnud kultuuriministril ka alust anda lepingu lõpetamise kaalumiseks suunist äriühingu nõukogule.

K - Kas riigil (kultuuriministril) oli võimalik keelduda vastavalt hoonestusõigusega koormamise lepingule Sakala keskuse lammutamise loa andmisest?

V - Riik ei ole Sakala keskuse hoone lammutamise luba andnud ning see ei ole riigi pädevuses. Ehitusloa väljastab kohaliku omavalitsuse organ, praegusel juhul Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

K - Kas kultuuriministril on võimalik täna loobuda hoonestusõigusega koormamise lepingust ja tühistada luba Sakala keskuse lammutamiseks?

V - Ehitusloa tühistamise alused sätestab ehitusseadus ja tühistamise alusteolemasolu korral saab seda teha kohalik omavalitsus, kes ehitusloa väljastas. Praegualused ehitusloa tühistamiseks puuduvad. Ehitusloa tühistamist saaks praegu nõudaüksnes hoone omanik AS Uus Sakala. Hoonestusõiguse lepingust loobumist seadus etteei näe, lepingu saab lõpetada poolte kokkuleppel või juhul, kui üks pool oluliselt lepingut rikub. Selliseid asjaolusid praegu ei esine ja lepingut rikutud ei ole.

K - Kui suur oleks täna turuhinnale vastav hoonestusõiguse kogutasu Sakala keskuse 55 aastaks hoonestusõigusega koormamise eest, arvestades AS-i Uus Sakala poolt tänakavandatud mahtu ja funktsioone? Kas miljon krooni suure kinnistu eest südalinnas aastas on Teie meelest ligilähedaseltki õiges suurusjärgus summa? Ja kui see summa on üle 200 miljonikrooni, nagu ajakirjanduses väidetud, siis kes vastutab riigile sadades miljonites kroonides tekitatud kahju eest: endine kultuuriminister Margus Allikmaa, endine kultuuriminister Urmas Paet või tänane kultuuriminister Raivo Palmaru?

V - Nagu ka eelmistes punktides kirjeldatud, ei viidud hoonestusõiguse konkurssi läbi enampakkumisena kõrgeima hoonestusõiguse tasu saamiseks, vaid parima kontseptsiooni leidmiseks kinnistu arendamisel. Eesmärk oli ja on rajada kinnistule tänapäevane kultuurikeskus. Hoonestaja kohustus oli tagada, et vähemalt 50% kogukinnistule rajatavate hoonete mahust peab olema kasutatav otseselt kultuurifunktsiooni täitmiseks, sealhulgas kino-, teatri- ja kontserdiruumid, konverentsiruumid, kunstigaleriid. Ülejäänud ulatuses peavad hooned olema kasutatavad kultuuri- ning vaba aja ürituste korraldamist toetavate teenusteosutamiseks, näiteks toitlustamine, majutamine, tehniline teenindamine jms, ja olemakonverentsi-, koolitus-, kultuuri- või vaba aja valdkonnaga seotud isikute kasutuses. Tuleb arvestada, et erainvestor paigutab selle projekti kaudu eesti kultuuri arengusse ligikaudu 800 miljonit Eesti krooni. Samuti on lepingu tingimustes ette nähtud, et lepingu tähtaja lõppedes jäävad kinnistule ehitatud hooned kinnistu omanikule ning omanik nende eest hüvitist maksma ei pea. Arusaamatu on küsimus riigile tekitatud kahju kohta. Lepingut täidetakse, AS-i Sakala Keskus aktsiate omanikuna peaks riik ootama kultuurikeskuse valmimist, mille elluviimist praegu takistavad vaid lepingupooltest sõltumatud asjaolud.

Hea ja lihtne selgitus keerulisele protsessile. Sedapuhku olen peaminister Andrus Ansipiga täiesti nõus. Ilma naljata. Lepingute lugemine ei ole nagu raha lugemine. Näed numbrit ja tead täpselt, millega tegemist. Sellest vahest mõned opositsioonisaadikud aru saada ei taha.

Kahetsusväärselt on ohus aga uue ja vajaliku kultuurikeskuse rajamine üleüldse. Hea on teada ka kolleeg Indrek Raudse, hüüdnimega Indrek "õudne" plaani, et tegelikult tuleks hoonestusõiguse leping lõpetada selleks, et seal olev krunt näiteks maha müüa.

Nii et valige ise - kas lepingu lõpetamine, mis tähendab kinnistu müüki ja uue kaubanduskeskuse ja hotellirajamist või ainukese tõsiseltvõetava lahenduse jätkamist kõigi kiuslike takistuste kiuste.

Mina toetan uue keskuse ehitamist ja kutsun ka teisi seda tegema!

Evelyn Sepp. Jürgen Ligi tantsupidu Tõnismäel

Äsja vastuvõetud sõjahaudade seadus ei lähtu Genfi konventsiooni põhimõtetest, vaid ligilikust künismist. Kujutlegem vaid ette, kuivõrd sarnased, kui ikka on, olud Eesti sõjahauanduses või siis näiteks endise Jugoslaavi kodusõja värskete massihaudade - sõjaarmidega?

Sarnasusi ei mingisuguseid. Seega on tegemist taaskord ühe õnnetu konventsiooni särava pealkirja ärakasutamisega miski sisepoliitlise enesekeskse kasu taotlemiseks.

Milles seisneb kasu? Äkki selles, kes ja kui kiiresti poest väikse labidakese muretseb ning sellega usinasti välitöödele asub. Umbes nii, et mida rohkem kondikomplete valijatele ette näidata, seda rohkem dubrikuid. Ja mida rohkem dubrikuid, seda rohkem hääli.

Kolleeg Velliste sõnul võtab see kõik aega vaid paar päeva. No ootame siis paar päeva et näha, kuidas ta koos Kalev Rebase, Jüri Liimi ja Tiit Madissoniga kuskile muru sonkima siirdub, näiteks Tõnismäele. Ja mis kõige intrigeerivam – küllap leidub seal ka mõni Öise Vahtkonna tegelinski, kasvõi mobiiltelefoniga, filmimas, et vahendada maailmale mõnitavaid katkeid sellest, millest ametlikud infokanalid vaikivad või mida lihtsalt lakeerivad.

Pole see miski hirmutamine, pigem KAPO-meeste hirmuunenägu. Olen sedapuhku vahelduseks nendega solidaarne. Keegi peab ka nende peale mõtlema. Nendel ei käi valimiskampaaniat hetkel ja tööd tuleb teha ka peale 4.märtsi.

Peaauhinna saab aga selles laibasõjas see, kes nagu seriaalis Hirmu Faktor, kõige rohkem laipu kogub elik usse sööb. Eriti magus ehk boonuspunkte on väärt need kõdud, millel on tuvastatav mõne nõukogude armee sõjaväetunnus.

Ja kogu seda surnud hingede püüdmist hakkab dirigeerima kaitseminister Jürgen Ligi. Bravo! Kui sõjandusest ikka midagi ei jaga, siis laskem sõjahaudadel tantsupidu lahti.

Usaldada surnute saatus ja nende lähedaste tunded inimese hoolde, kes on oma haldusalas tuntud kui erakordselt ebakompetentne ja kuri inimene, on lihtsalt rumal ja vastutustundetu. Ma hääletasin ja hääletan ka tulevikus selliste seaduste vastu.

Olen põhimõtteliselt ligiliku mõtteviisi vastu, kus üksikküsimusi üritatakse lahendada ümbernurga väikese pettusega. Seaduse eesmärk peab olema selgelt seaduses välja öeldud, mida antud juhul teha ei julgetud. Selliseid argu ja konjuktuurseid otsuseid mina aga toetada ei kavatse.

Kuigi ministrihärra hakkab ilmselt rääkima sellest, et ega tema üksi ei otsustagi, et selleks on komisjon jne. Samas püüan vaid ennustada, millise töövõiduna sõjahaudade seadust parteiliselt esitlema hakatakse. Seejuures on asjal siiski veel üks nõks. Seadus ise ei käi kuidagi näiteks Tõnismäe mälestusmärgi kohta. Selle alusel ei ole seda tegelikult võimalik isegi juriidiliselt korrektsel moel teisaldada, segadust ja pinget Eesti ühiskonnas aga saab tekitada küll. Tõnismäe mälestusmärk ei ole nimelt hauatähis, vaid mälestusmärk II maailmasõjas langenuile.

Seetõttu on sõjahaudade seaduse vastuvõtmine ja müstilise avaliku huvi “äratundmisega” manipuleerima asumine erakordselt kultuuritu. Aga mida Jürgen Ligi kultuurist teab?

Ei tea ta midagi!


Teie Evelyn Sepp

Evelyn Sepp: Tervishoiumatemaatika

Armsad lugejad! Ma tahaksin kõigepealt tänada kõiki, kes viimastel päevadel siia lehele on sattunud. Ühtlasi kõiki neid, kes on minu lehte ühes või teises kontekstis ära maininud või eraviisiliselt kasulikke soovitusi jaganud. Eriti suur aitäh, Peeter. Kõik Need lilled on Teile!

Püüan edaspidi vastata ka kommentaaridele. Aga enne veel räägin pakilisest asjast.

Nimelt, kriisist või suisa tulekahjust tervishoius, kus sädemest on tõusmas lõõmav kahjutuli.

Tervishoiutöötajate streik on küll see, millega tuleb kohe täna tegeleda, aga see ei ole kaugeltki kõik. Põhiküsimus on väärtustes ja perspektiivitundes.

Näiteks selles, kui mõistlik on, et Tartu Ülikooli arstitudengeid on hiljem Eesti tööjõuturul nii alamakstud, et on sunnitud tööd otsima mõnes välisriigis.

Tühjaks jäänud kohad ja üha suurenev vastuvõtt arstiteaduskonda tekitab aga veel ühe probleemi, millele üks tuttav arst hiljaaegu mu tähelepanu juhtis - andekaid ja vastutustundlikke noori, kellele arstikutse tõesti sobiks, nii palju lihtsalt ei ole. See tähendab ka seda, et me koolitame massiliselt neid, kelle juures me ennast arstida ei taha ja tegelikult kes ise kah ei taha meid tohterdada.

Keegi meist ei arva, et me riigina peaksime maksma sadades miljonites kroonides kooliraha selleks, et Põhjamaade tervishoidu toetada.

Kokkuvõte toimuvast

2. jaanuaril saime teada, et tervishoiutöötajate toetuseks on valmis streikima ka transporditöötajad ning neid toetavad ka haridustöötajad.

Kabinettides löödud poliitilised lahingud jõudsid avalikkuse ette siis, kui Keskerakonna esimees Edgar Savisaar teatas toetusest streikijate nõudmisele. Oma avalduses rääkis ta ettepanekutest, mida Keskerakond on tervishoiu toetuseks teinud ning mida Reformierakond pole toetanud.

Reformierakond teatas vastuseks, et nende eesmärk on streik ära hoida ning süüdistas Keskerakonda tõsise teema farsiks pööramises.

Keskerakond ei jäänud vastust võlgu. Teatades, et Reformierakond püüab teemat maha vaikida, numbrid kuidagi viisi klappima saada ning eluga edasi minna.

Ilmselt mõistes, et tervishoius pöörab asi neile jamaks, ajas Reformierakond laupäevaks jalule oma teise ešeloni ning Tallinna Piirkonna nimel prooviti palli sotsiaalministri vastutusalasse tagasi lüüa.

Sotsiaalminister Jaak Aabile (Keskerakond) andis see võimaluse veel üks kord meelde tuletada ettepanekuid, mille Reform on varasemalt tagasi lükanud.

Rumal viga Reformierakonna avalduses oli Aabi poolt varem välja pakutud 20% + 20%-lise palgatõusu takka kiitmine (miks tähtsal teemal, tähtsusetu, tundmatu ja ilmselgelt ka asjatundmatu poliitik kommentaari andma pandi?).

Selle peale sai Aab rahulolevalt konstateerida, et Reform on lõpuks ometi hakanud aru saama, et arstide palk vajab tõstmist tema poolt pakutud moel ning kutsus Reformierakondlasi ka ülejäänud Keskerakonna ettepanekuid toetama.

Teema areneb loomulikult edasi, aga olgu see vahekokkuvõtteks.

Nüüd küsivad ilmselt paljud, et miks ma valitsuserakonna liikmena siin keerulise olukorra üle kurdan. Aga oluline on mõista, et streigi ärahoidmine ei ole vaid valimisseelse ebamugava küsimuse päevakorrast mahavõtmise, vaid kogu süsteemi jätkusuutlikkuse tagamine, millest oleneb 1,4 miljoni inimese ravi ja usaldus Eesti tervishoiusüsteemi vastu tervikuna. Seega puutuvad poliitilised valikud edasise lahendamisse iseäranis teravalt. Kokku põrkab kaks maailmavaadet.

Reformierakonna retsept asja lahendamiseks on haarata riiulilt nuudli kiirsupp ja veenda publikut, et saite ju kõhu kiiresti täis. Numbrid klapivad, olge ometi rahul!

Teisalt aga Keskerakond, kelle arvates lihtsalt kiirete lahenduste asemel on tarvis põhimõttelisi lahendusi. Keskerakond ei ole nõus numbritega sahistama ja fundamentaalseid otsuseid tulevikku lükata.

Siit johtubki peamine vahe kahe erakonna vahel – Reformierakonnale on piisav kui statistiliselt on kõik justkui OK, Keskerakond aga on rahul siis, kui ka päris inimestel on kõik OK.

Keskerakond tunneb end tervishoiukorralduses koduselt. Meil ei ole vaja kiiresti “mugavamate ja lihtsamate” teemade juurde naasta. Me ei pelga sel teemal ka vaidlust pidada, mille üheks ja oluliseks osaks oleks ka meedikute palgaküsimused.

Eks lähinädalad näita, kes küsimuse lahendada suudab.

Teie Evelyn Sepp

Evelyn Sepp: Hukkame Saddami – mine õige põrgu!

Välisministeerium Rävala Puiesteel on Teaduste Akadeemia Raamatukogu vastas. Polnuks kaugele minna, et järgi küsida, mida tähendab moslemile surm poomise läbi.

Mõned nädalad tagasi raporteeris Eesti välisminister Urmas Paet peale oma Rootsi kolleegiga kohtumist usinalt meediale, et “Eesti ja Rootsi on teinud Estonia hukuga seotud teemadel alati tihedat koostööd. Ta meenutas justiitsminister Rein Langi nädal varem toimunud visiiti Rootsi, kus kohtumised olid väga avatud.“

Tihedat ja suurepärast ei ole seal tõsi kunagi ja mitte midagi olnud, aga Eesti on selle teemaga seotud. Seega on vähemalt teoreetiliselt võimalik võtta seisukohti ja anda hinnanguid.

Iseasi, kui neid sunnib võtma soov kolleegile lihtsalt meeldida.

Kust aga tuli tarkus kiita Saddam Husseini hukkamist, jääb täiesti arusaamatuks.

Pärast välisminister Urmas Paeti poolt järgi kiidetud Eesti positsiooni, mille kohaselt “Eesti austab Iraagi kohtu otsust Saddami suhtes,” tekitab kohalik poliitiline kompetents lihtsalt õõvastust.

Austab mida!? Kas legaalset või legitiimset otsusust. Kas ainult sellist, mille on teinud selleks volitatud institutsioon, või siis seda, et selle põhimõtted sarnaneksid neile, mille meie endile ülimaks oleme seadnud? Mida me seal kaitseme!?

Iraagi sõja algupäevil võis veel kuidagi mõista, et Eesti Vabariik kujundas oma seisukoha enam-vähem pressiteadete järgi. Et kui Washingtonist ikka saadeti press- release välja, et on vaja ja demokraatia on hädaohus, siis Eesti otsustas, et kui juba ajalehed kirjutavad, siis küllap see ka hea otsus on.

Pärast USA läbikukkumist Iraagi sõjas, pärast liitlasvägede põhimõttelise väljamarsi algust, pärast Quantanamot ja ohjeldamatut kodusõda, mis sellest kõigest Iraaki maha on jäänud, käituda aga samamoodi – no see on liig, mis liig.

Eestis on ju ometigi inimesi, kes suudaksid ministrit ja vajadusel teisigi huvilisi Husseini hukkamise kultuurilisest tähendusest teavitada. Ja kui seda tehti, aga mingil põhjusel ei kuulatud, on lugu “ajudega” hoopis narr.

See, et teiste rasside esindajad tunduvad vähese vaatamiskogemuse juures ühte nägu olevat või et näiteks asiaatide emotsioone on samal põhjusel raske välja lugeda, ei tähenda, et neid ei ole.

Kui nn suur valge lääs leinas kunagist USA presidenti Gerald Fordi, siis on loomulik, et ka Hussein tekitab miljonites siiraid tundeid. Ja kui tema elu tundus mitmetel põhjustel ehk mitte kõige väärtuslikum, siis just neil kultuurilistel põhjustel väärinuks ta vähemalt “väärikat” surma.

Pragmaatilistel reaalpoliitilistel põhjustel. Selles kultuuris alandava surmaga kätte maksta ei ole just kuigi ettenägelik.

Ja samale põrguteele asumisega on võrreldav jaht kurikuulsast hukkamisest avalikuks tulnud mitteametliku koduvideo tegijatele.

Seegi tundub nii mulgine – kui meil pakuti mõni aeg tagasi ühele pealinna volinikule altkäemaksu teise poliitilisse leeri üle minemise ees, siiski kiruti ju peamiselt seda, et ta söandas selle katse linti võtta, mitte aga pistisepakkumist ega pakkujat.

Ma ei tea, mis mõtetega pärast selliste avalduste tegemist Paetite peres aastavahetuse pidulauas edasi istuti ja verivorste järati, aga Hurmal oldi seisukohal, et Eesti sugune väikeriik ei tohi omada inimõiguste teemal topeltstandardeid. Liiatigi, kui selle hind ja väärakus vaatab meile vastu meie endi väga hiljutisest lähiajaloost, kasvõi MRP aegadest.

Peatsete kohtumisteni!
Evelyn Sepp

Evelyn Sepp: Putin või Puškin?

Ilusat alanud 2007. aastat kõigile!

Ilmselt paljud meist kuulasid huviga, mida Eesti Vabariigi Presidendil uue aasta puhul öelda on ja mida ta meile soovib. Meie, poliitikud, ootasime südamete kloppides, millised suunised antakse.

Antigi:

“”Eestis on kitsas,” ütlevad mõnikord noored, äsja kooli lõpetanud inimesed, ning loodavad hingamisruumi ja euroopalikku avatust leida võõrsil. Meil tuleb nad ümber veenda. Me peame näitama, et ka Eesti pakub kindlustunnet ja avatust.”

Just selle lause presidendi uusaastakõnest saab Keskerakond nüüd ära trükkida oma palgareformi tutvustava voldiku esiküljel. Loomulikult koos presidendi ametliku fotoga.

Saateks näiteks umbes selline tekst:

“Palgareform, kallid kaasmaalased, on muuhulgas kooskõlas President Toomas Hedrik Ilvese ukaasiga 31. detsembrist – näidata noortele ja äsja kooli lõpetanuile, et ka Eesti pakub kindlustunnet ja avaraid perspektiive.”

Thänks, Ärma talu:)

P.S
Miks “Evelyn Sepa Sisering” – aga sellepärast, et just siin kavatsen ma nüüdsest alates jagada mõtteid, mida tekitab minus selle köögipool, mida nimetatakse Eesti sisepoliitikaks.

Keegi ometi ei kahtle, et ma olen selleks piisavalt hästi informeeritud.

Ning käesoleva postituse pealkirjas kajastub ka üks kahest minu selle aasta kõige olulisemast uusaastalubadusest:

1) Õppida korralikult ära vene keel. Mitte selleks, et lugeda Putinit, keda niigi kõigis maailma keeltes piisavalt vahendatakse, vaid selleks, et lugeda Puškinit, keda mu isiklikku raamatukokku aina enam koguneb.

2) Ning uusaastaööl antud lubadus, - õppida ära kitarri mängimine. Pärast 8 aastast muusikakooli ning viiuldamist ei tohiks see ju kuigi keeruline olla?!

Parimate soovidega,
Evelyn Sepp
Hurma Talust