Minister Rein Langi arvamuste kohaselt näeb pilt Eesti perevägivallast välja umbes selline. Tegelikutl ongi see vist Reformierakonna üldine nägemus probleemist "Eesti moodi".
Ühesõnaga - naistevastast vägivalda meil ei ole, või on see vähemalt sedavõrd marginaalne nähtus, mis ei pälvi ei riigi erilist tähelepanu ega ka sellevastane võitlus rahastamist .
24.novembril, päev enne rahvusvahelist Valge Lindi Päeva, mis pühendanud just nimelt ülemaailmselt naistevastase vägivalla vastu võitlemisele, küsisin Riigikogu Infotunnis peaminister Andrus Ansipilt, et miks 1.aprillil heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse Vägivalla vastu võitlemise riilik arengukava on rahastuseta.
Esmalt sain sugeda nagu alati ja puldis ebaviisakalt ärplev peaminsiter kuulutas Riigikogu liikme laisaks, kes polevat piisava tähelepanuga osanud riigieelarve seletuskirjast numbreid välja lugeda.
No mis ma siis omalt poolt ütleksin, et vaene mees oli ise teadmatuses või siis sedavõrd nahhaalne, et püüdis lihtsa valega kuulajaid-küsijaid ära petta. Nimelt 2011.a. riigieealrve seletuskirjas ei olegi selle Arengukava rakenduskava rahastamisest juttu. Ja eks ma sellepärast seda vastutavatelt olenditelt pärisingi.
Sest lihtsalt ei saa leida asja, mida pole ära kaotatud ehk raha, mida pole eraldatud, ei saa ka leida! Loogiline ju!
Põhjus omakorda jällegi veelgi lihtsam - nimelt ei ole ei pere- ega naistevastase vägivalla vastu võitlemine selle valitsuse prioriteetide hulgas ja ongi seetõttu rahastamata!
8.detsembri Riigikogu Infotunnis avanes mul taaskord võimalus täpsustada teemat Sotsiaalminister Hanno Pevkurilt. Lootus, teatavasti sureb ju viimasena ...
Seis oli ju sama:riigieelarves raha ei olnud ja tärnidega märgitud tegevused, mis tõlkes tähistasid seda, et kui välisrahastuse arvelt peaks raha saama, siis neid tehakse, kui mitte, siis ei, olid endised.
Sellisteks aga olid näiteks järgmised Arengukavas aastaks 2011 ettenähtud tegevused:
- Perevägivalla ja naistevastase vägivalla teema osas ühiskonnaõpetuse aineraamatute täiendamine ja ühiskonnaõpetuse õpetajate selle kasutamiseks koolitamine - rahastajad ja teostajad Sotsiaalministeerium ja Haridus-ja Teadusministeerium
- Naistevastase vägivalla ohvritele mõeldud Tugitelefoni 1492 teenuse tagamiseks lepingu sõlmimine - teostaja Sotsiaalministeerium
- Naiste varjupaikade jätkusuutlikkuse tagamine - teostaja Sotsiaalministeerium
- Õpetajate, noorsoo- ja sotsiaaltöötajate, prokuröride ja kohtunike, politseinike koolitamine perevägivalla teemal - teostaja Sotsiaalministeerium
- Inimkaubanduse ohvritele rehabilitatsiooni- ja varjupaigateenuse pakkumine - teostaja Sotsiaalministeerium,
olid endiselt rahstamata. (ps. loetelu ei ole ammendav)
Vahet tuleb ka teha selle osas, milles tuleb projekte kirjutada Hasartmängumaksu Nõukogule, s.t. ,mille rahastamine ei kajastu riigieelarves s.t. tuleb veenda üht seltkonda inimesi, et teatud riiklikud tegevused on vajalikud. programmilised ja püsivad, mitte aga projektipõhised, poliitilist või majanduslikku ebastabiilsust taluvad, või siis mille suhtes ootab Eesti "rikas ja arenenud" riik, Euroopa naabrite annetusraha ...
Seega küsisn ministrilt väga konkreetseid küsimusi, mille puhul oli tal teema ette teada ning igati võimalus ka Riigikogus küsimustele vastamsieks end ette valmistada.
Küsisin, palju, mida ja mille arvelt neid konkreetseid tegevusi siis rahastatakse. Ja vastuseks sain piinliku umbluu
Lisaks lubas minister mulle kohe nende tegevuste rahastamiseks tehtavate eraldiste täpsed summad kirjalikult saata - neid polevat lihtsalt mõistlik Riigikogu saalis ja stenogrammi tarbeks ette lugeda. Neid olevat liiga palju vmt. Kuluvat aega ja tinti, vist ...
Nüüdseks on aga möödas sellest kohe saatmise lubadusest pea 30 tundi ja mida ei ole, on need arvud ehk Eesti Vabariigi riigieelarvelised eraldised nii olulise valkonnna edendamiseks nagu seda on vägivallavastane võitlus, eriti naiste ja laste vastu suunatud vägivallale vastuseismine.
Kui raske saab siis olla SEND nupule vajutamine, kui need arvud olid ministril Infotunnis olemas, aga ette lugemiseks liiga suured!?
Või siis ikkagi on nii pea- kui sotsiaalminsiter lihtsalt taas Eesti avalikkusele valetanud lisaks muidugi nendele ebaadekvaatselteel eduraportitele, mida Eesti ise enda kohta koostab läbi välisminsiteeriumi rahvusvahelistele inimõiguste eest seisvatele institutsioonidele saadab ja mis kõik hõiskvad sellest, kui tublit tööd on nimetatud ministrid selles valdkonnas teinud.
Mõelda vaid, ministril pole häbi tunnistada, et enamuse nende tegevuste toetuseks eraldab Eesti RIIK järgmisel aastal 100 - 200 000 krooni piires ehk siis 6 400 ja 12 800 EURO vahel.
Ei kommentaari!
Tänase seisuga on aga täielikult rahastamata näiteks väigivallaohvite 24 h abitelefon, naiste varjupaigad peavad arvestama aga osalise Hasartmängumaksu Nõukogu heatahtlikkusega jne ehk jätkavad seega projektipõhiselt ja absoluutselt piisava rahalise katteta!
Paneks siis äkki juba ka kiirabi ja politsei Hasartmängumaksu Nõukogule projekte kirjutama!? Kas pole üks väärt mõte nende ametkondade töö jätkusuutlikkuse, arengu ja stabiilsuse tagamiseks!? Ja siis saaks Riigikogu Rahanduskomisjon muudkui edasi pasundada kui oivalise ja turvatunnet lisava eelarve nad vastu võtsid. Sic!
No comments:
Post a Comment