Olen enam kui kindel, et ka seekordn olnuks parema õnne korral uksest sees ka Martti Aljand 100 rinnulis. Ja õnne all ei pea ma silmas mitte niivõrd sportlikku, kui lennugraafikut enam soosivat ilma. Jõudnuks ta Ameerikast Dubaisse plaanitult ehk 10 tundi varem kui ta seda tegelikult jõudis, oleks vahele jäänud ka korralik uni, mitte napilt 4-5 tundi lennukilt stardini ehk siis üleookeanilend poolmagamata ööga ja siis sisuliselt lennujaamast kohe starti minek. 200 rinnulis ujutud väga korralik aeg näitas töö sisu, mida tehtud on, nagu ka 100 kompleksi ja ka 50 r ja olgu siis nälg järgmiseks korraks veel suurem.
Filipp Provorkovilt on sel korral tasku panna korralikud kohad lisaks 2 korralikule isiklikule 50 ja 100 rinnulis. Oleks te seda meest näinud! Milline enesekindlus ja energia ...
Tore on lihtsalt mõelda, kuidas Eesti ujujate sportlikud horisondid on aasta-paariga muutunud. Lisaks muidugi see, et koondis ei ole enam ühe staari keskne, mida ju Eesti väiksuse juures mõnel õnnestunud korral viimase tosina või pisut enamagi aasta jooksul varem juhtunud on. Tegijad on stabiilsed ja selline üldisen taseme tõus innustab kogu kampa kui võistkonda ja igaühe hea sooritus aitab pika visltuse jooksul ülal hoida korralikku võistkonnavaimu, mis ei lase nii kergelt väsida.
Lisaks on Eesti ujumine saanud koolispordi alast üliõpilasspordiks. Tõsi, seda peamiselt küll tänu ameerika maksumaksjalile, kuid stardis ei ole rahapatakad vaid lihast ja luust inimesed, kes loodavad seal iseendile ja tehtud tööle, mitte millelegi muule. Nii lihtsalt on!
Oluliselt küpsust on tulnud üleüldse maailma ujumisse. Loomulikiult on noori tähti, aga pole harvad juhused kus finalistide keskmine vanus on 25 või enamgi aastat. Sellest moraal igale harjutajale, kannatlik tuleb olla ja kõik astmed rahulikult rühkides läbi käia, niisama ja üleöö ei juhtu spordis midagi! Organism vajab küpsemist ja tehtud töö seedimist enne, kui selle pealt vilju saab hakata lõikama.
Eraldi teema on ka Pjotr Degtjarjov - 17-aastane Tallinna poiss, kes oma esimesel täiskasvanute tiitlivõisltusel Hollandis 3 nädalat tagasi lõpetas kena aja ja kohaga poolfinaalis. Tema seekordne saak oli taas 3 korralikku isiklikku - nii 50 kui 100 vabalt ja 50 liblikas, kuid kõigi nende väärtuseks oli uus Eesti juunioride rekord. Nii hoida. Eks võistlustel saabki noppida seda, mida trennis on laotud!:)
Nii tema kui kõigi teiste tulemuste juures tasub tähele panna ka seda, et vaatamata sellele, et maailma ujumine lõpetab esimest nö ilma kosmosetrikoodeta aastat ja paljud eelmsied rekordid on tehtud just neis, areneb see ala ja selles osalejad uskumatult kiiresti edasi. Ka neil võistlustel tehti vähemalt 2 uut maailmarekordit, võistluste rekorditesajust rääkimata. Kui veel aasta alguses sai prognoositud, et ehk pöördub nüüd ujumise tase tagasi nii umbes 2 aasta tagusesse aega, siis nii see läinud ei ole. Tagasilppk on vaid mõnel alal ja tipp on endiselt ülikõva ja veelgi tihedam kui enne. Head on ikka head, ja nõrgemad või kaalult raskemad on tipust lihtsalt õiglaselt maas! Nagu peabki!
Mida veel? Kuigi laupäeva õhtuga pole võistlus veel lõppenud, saab praeguses seisus öelda seda, et Eesti ujujad on võitnud vähemalt 4, 6, ja 11.koha. 5 sportlast on olnud 1. 20 sees, Triin Aljandi poolfinaal 50 vabalt seisab veel ees (ps. Eesti aja järgi u 17.45!) ja samahästi võib sellest pühapäeva õhtuks tulla ka järjekordne finaal - seda aga siis juba kuninglikus kroolisprindis!
Kokku oleme me hetkeseisuga ujunud 5 poolfinaalis ja 2 finaalis. Tasuks on tehtud vähemalt 7 korralikku isiklikku rekordiparandust ning 3 Eesti juunioride uut rekordit.
Pühapäeval on ees veel meeste 200 s, meeste 4x100 kombineeritud teade ning Andres Olviku 1500 vabalt, milles ta mõni nädal tagasi kummutas pea 30 aastat püsinud Eesti rekordi.
Ja lõpetuseks - ärgu tulgu nüüd keegi targutama, et see on ju vaid lühiraja võistlus. On küll, aga see pole väikese osavõtjaskonnaga kutsutute jõukatsumine,vaid täistiitlivõistlus, mille spetiifika on rohkem sprindidistantse. Kohal on kogu maailma paremik ja
konkurentsi tihedus ei vääri mingit võistluse kaalu alavääristamist.
Kuigi aastaid tagasi olid paljud spordifunktsionärid kimpus suusatamise uuendustega kui kavva ilmusid sprindidistantsid, siis tänaseks on need igati täisväärtuslikud võistlusalad ning nii nende kohti kui ebaedu vaetakse täiskire ja pühendumusega! Ujumise MM on oma konkurentsitihedusega juba ammu tõsiseltvõetav tiitlivõistlus!
Ja veel - selle aasta parimate ujujate aastakokkuvõtted tehakse Tallinnas juba eeloleval nädalal - 22.detsembril.
Ja ma ei väsi kordamast - kui EOK tahab olla mingi korralik ja lugupeetud spordiorganisatsioon, siis järgmisel aastal lõpetab ta oma aasta parimate valimise ära ikka peale ujumise kui suure olümpiala viimast tahvusvahelist tiitlivõistlust, mis hakkabki olema vahetult enne jõule!
See on funktsionärdiepoolne vähim ,kuid elementaarne lugupidamisavaldus sportlaste suunas.
Ja päris lõpuks midagi üsna isiklikku - ma ei tea, palju ma olen elu jooksul kohtunud maailma parimate poliitikutega, kuid väga tore on olla koos maailma parimate sportlastega, kes moodustavad Eesti tiimi, sest õiged parimad on tegelikult väga lihtsad! Ja see on ilus!
Ja midagi veel - sportlaste bussis juhtusin pealt kuulma Ghana kolleegide vestlust, mille sisu keerles ujulate ümber. Ghana esindaja teatas oma vestluspartnerile, et neil ei ole eriti ujulaid. Too küsis, et kas olümpiaujuolat ei ole, no ei olnud. Edasi kirjeldas Ghana mees, et neil üldse on ujulad vaid hotellide juures, siis selle peale jälle küsis vestlsukaaslane, et noh, 8 rajaga? Ei, kostis vastus... Loo puänt seisnes selles, et hotellide juures on 17 m ja u 3 rajaga ujula, kus siis noored treenivad.
Eestis küll nii hullud lood ei ole, aga Eesti Ujumisliidu sõnum on siiski väga lihtne - Tallinn väärib riigi toel ehitatavat korralikku olümpiaujulat, milles vähemalt 1 50 m korralik võistlusbassein lisaks soojendusbasseinile ja kõik muu, mis seal olema peab. Seejuures korralik sügavus!
Mis pagane e- või i-riik me oleme, kui suvel upub inimesi nagu kärbseid ja meil pole ühtegi korralikku treening- ega võistluskeskust Eesti ujujatele! Ja ärge tulege tõsiseltvõetava lahendusena rääkima ka Tehvandi megaspordikesksuest. Meil on treenijad valdavalt koolilapsed ja olgu ujula siis ka ikka seal, kus on inimesed, mitte karud ja rebased!:)
Esialgu tundub see Tehvandi porjekti olema ikka ilmne gigantomaania ilming. Selle asemel võiks majandada kõiki Lõuna-Eesti pooltühje spordibaase, millel kõigil ilmselt midagi viga. Ka Tartu Aura vajaks hädasti 25 m lisabasseini, uut ventilatsiooni, mis astmaatikuid säästaks ja korralikku basseini sügavust. Põhja-Eesti aga nagu öeldud pole üldse korralikku piraja treening ja võistluujulat.
Ei hakka siinkohal meenutamagi purukoomilist, et mitte öelda rumalat Kultuuriministeeriumi arusaama, et Kalev Spa on kuidagigi rahvusvahelistele võistlusnormidele vastav ujula või et Eesti 3. eelsoojendusega 50 m ujula on kogunesti allikate peal olevad välisbasseinid Nõmmel. No commet, kolleegid!
1 comment:
Tere!
See on kõik tore ja ilus, Kalevi ujula on rikutud see on selge. Utleme nii et treni kui soovi ja võimalust on siis kus teha leidup. Aga miks kegi ei rägi palkadest ja finanserimisest, söögi raha iga päev?
Muidugi vastus on raha pole ja raske seis riigis. sele asemel et riste kesit linna paigaldada ja euro reklami maha matta, on muidki asju teha.
Eesti otsib nokiat, meie noored ongi see nokia. Meil on tõesti häid inimesi kest mangivat musikat , matematikuid, sportlasi ja palju teisi , sina on vaja raha pana ja siis tuleb kõik tagasi ja protsendid langevad peale.
A muidu kõik on tuhi jutt.
Ujula ehitusega vähem ei uppu, a pidev kontrol ja korektne palk inimestele kes kaitsevad meid (päästeamet) see võib mõjutada.
Post a Comment