Evelyn Sepp: täiesti juhuslikult - nostalgiaminutid ...

Jõululapäeva hommikul sadas mu raamaturiiulist täiesti juhuslikult alla üks vana ajaleht. Panen mõnikord huvitavad väljaanded kõrvale. Mitte just professionaalselt, nagu seda teevad ajaloolastest arhivaarid, aga siiski.

Kaane pealt säras vastu kuupäev 18.jaanuar 2007. Lõin selle lahti ja mida ma sealt leidsin?

Loo, mille peategelasteks olid Edward Burkhardt, Guido Sammelselg, Jüri Käo ja hulk paalvalt armastatud erakondade juhtfiguure.

Nüüd siis nostalgiaminutid:

Mihkel Kärmas kirjutab: "Ahnus, pettus või räige korruptsioon? Endiste raudteeomanike sõnul demonstreeris oravapartei rumalust, küsides kuu aega enne raudtee taasriigistamist miljarditehingu poolt hääletamise eest miljon eurot pistist.

Kolmapäevases "Pealtnägijas" lõhkas Eesti Raudtee endine suuromanik Edward Burkhardt uudispommi, väites, et piltlikult üheteistkümnendal tunnil enne raudtee taasriigistamist püüdis peaminisitri partei suurärimeestelt välja pressida miljon eurot. "Selline asi oli ja seda summat küsiti," kinnitas ameeriklase kompanjon Guido Sammelselg. Tegu polnud lobajutuga, vaid tõsimeelse ettepanekuga. "Pakkuja mõtles seda tõsiselt."

Pettunud jänki (kellele kuulub muuseas lause "Austan Eestis kõike peale valitsuse") on ammu öelnud, et Eesti juhtparteid söövad Vene transiidiärimeeste peost. "Siin on mängus suur raha, mis toidab Eesti poliitikat," väidab Burkhardt ja täpsustab: "Mitte valitsust, vaid poliitikute eraarveid või erakondalde rahakirste."

Päev enne äralendu antud teleusutluses raius Burkhardt, et tema osalusega Baltic Rail Servise (BRS) "poliitikute määrimisga e kaasa ei läinud."Oli spekulatsioone, et me pidanuks maksma poliitikutele nagu (Vene transiidifirma Seversstaltrans) tegi, kuid ma ei seganud end säärasesse asja, sest Ameerikas on see juhtumisi ebaseaduslik," ütleb raudteemagnaat. "Keegi ei peaks andma altkäemaksu, et ausat äri teha."

"Nad otsustasid, et saavad meid veel korra pigistada"

Konkreetseim ja üllatavaim on Burkhardti väide, et poolteist kuud tagasi püüdis oma noosi miljarditehingust tõmmata Reformierakond. "Reformierakond palus teha ühe miljoni eurose annetusele, et tagada nende toetus taasriigistamisele," resümeerib ameeriklane, kelle sõnul maksest keelduti. "Hiljem mulle öeldi, et siis nõuti poolt miljonit, kuid ka sellest keelduti. "

Burkhardti sõnul ähvardas oravapartei vaevaga saavutatud raudtee tagasiostulepet ja (-hinda) torpedeerida. "Arvestades negatiivset situatsiooni, tahtsid BRS-i osanikud hädasti, et neid välja ostetaks, kui nende hinnasoovile vastu tullakse," selgitab sel nädalal Poolas viibiv Burkhardt. Riik, keda esindas majandusminister Edgar Savisaar, mõistaigi soovis maksta võimalikult vähe. "Tegelikult ütles Severstaltransi juht Adrei Filatov mulle, võtke vastu , mida riik teile pakub ja olge õnnelikud, sest asjad lähevad teie jaoks aina halvemaks ja halvemaks."

Üle aasta ei ilmutanud riik mingit valmisolekut nõustuda BRS-i sooviga saada oma osa eest 2,5 miljardit pluss 150 miljonit krooni fividendidena. Esialgne koikkulepe vormistati 17.novembril.

Kuid selle koikkuleppe pidi kinnitama ja lisama 2007.aasta eelarvesse Riigikogu. "Sel hetkel otsustas Feformierakond, et nad saavad meid veel ühe korra pigistada," sedastab Burkhardt. "Nad ähvardasid Riigikogus hääletamata jätta ja arvestades, et opositsioonierakonnad kavatsesid vastu hääletada, oleks asi läbi kukkunud." Ameeriklase sõnul oli see bluff. "Ma leidsin, et Feform hääletab niikuinii poolt, sest nende Keskerakonnaga sõlmitud tehingu sisu on, et nad peavad Savisaart toetama ükskõik millise raudteed puudutavas küsimuses," leiab Burkhardt.

"Selgus, et mul oli õigus, sest Feform hääletas poolt, ehkki nende kopsakas "annetuse" nõue tagasi lükati. Tegelikult nad ei saanudki muud teha. Valitsus oleks lagunenud, kui nad oleksid mõlema erakonna jaoks nii hästi töötanud varasemast diilist taganenud."

"Reformi poisid panid ajastusega jubedalt mööda," tüleb Guido Sammelselg. "Asi oli enam-vähem tehtud, ja siis tulla küsima, et sa pead maksma ... Rumal oli seda küsida." Väidetavalt tehti ettepanek novembri lõpus neljasilmavestluses BRSi juhtfiguuride hulka kuuluvale Jüri Käole. Kes konkreetselt küsis Eesti lähiajaloo teadaolevalt suurimat poliitsponsorlust või pistist, ei soostu ärimehed täpsustama. Võib kindel olla, et inimesi, kes nii tõsise ettepaneku teha saavad, on kitsas ring.

Üllataval kombel ei mäleta Jüri Käo asjast üldse midagi. "Minu käesti ei ole täitsa kindlasti keegi midag küsinud," raiub Käo. Kuidas seletada Burkhardti üksikasjalikku jutustust? "Ilmselt on siin kibestumine, mis on põhjendatud. Burkhardtil on palju põhjuseid olla solvunud ja ilmselt on emotsioonid lakke läinud," vastab Käo.

Guido Sammelselja mälupilt on teine. "Me arutasime seda ja keeldusime," räägib Sammelselg, kell sõnul "toetuse" üleandmise üksikasjadeni jutt ei jõudnud. Endine raudteeomanik möönab, et kogu juhtum on üksnes sõna sõna vastu. "Nad salgavad selle maha niikuinii. Ega seda tagantjärele tõestada pole võimalik."

Ärimehi, eriti kuues riigis raudtee erastamises osalendu Burkhardti, ärritas end ettevõtlussõbralikuna reklaamiva partei jultumus. "Sa pead kõike - ka poliitikas - ajama viisakalt ja õigel ajal, aga mitte, et koos Savisaarega taod firma kõhuli ja küsid siis selle eest raha," ütleb Sammelselg. "Me oleme varem paremerakondi toetanud, kuid ega me väljapressimisele ei allu. See oli tõesti äraspidine loogika ja sellepärast see oli üllatav ning vastik."

Läinud teisipäeval allkirjastatati SEB Ühiskpanga peakontori 23.korrusel aktsiatehingu viimased dokumendid. Saanud oma raha kätte, otsustas Burkhardt suu puhtaks rääkida. "Ma püüan teha Eesti sõpradele teene ja ütlen - inimesed peaksid üles ärkama ja nägema, mis siin toimub," teatab suurkapitalist.

Aukliku kohvri teooria

Poliitilisest rahast hakati seoses raudteega rääkima juba erastamise ajal. Viis aastat tagasi kirjutas Ekspress, et BRSi juhtfiguurid Käo ja Sammelselg lubasid kinkida valitsusliidule 20 miljonit krooni, kui erastamisvõit saabub esimeses ringis. Kui erastamisvõit saabub hiljem, saavad Toompea mehed 15 miljonit.

Mullu novembris raudtee ostu arutelul Riigikogus kuulutas majandusminister Savisaar, et omal ajal raudtee mahamüümist toetanud erakonnad saidki BRSga seotud ärimeestelt eri aegadel kokku 10 miljonit krooni sponsorlust. "Mina oskan sellest ainult seda järeldada, et erastamise läbi viinud erakondadele tasuti küllalt heldelt," teatas Savisaar, tuues näiteks 2001.aasta valimised, kus ühe erakonna valmiskampaania rahast pool pärines Jüri Käoga seotud firmadelt.

Kas jäi panus lubatust lahjemaks või kasvas poliitikute isu süües? Miljoni euro skandaali seletusele on veel üks tõsiseltvõetav variant - "aukliku kohvri teooria". Ahneks ei läinud erakond, vaid keegi sellega seotud isik. Nähes, et kaalukauss kaldub oravaparteis niikuinii taasriigistamise poole, arvas ta heaks küsida selle eest veel lisaks raha BRSilt. Oleks BRS maksnud, kadunuks enamik, kui mitte kogu summa vahendaja kohvri aukudesse.

Üksiküritaja avantüür pole välistatud seda enam, et mullu oktoobris paljastas Ekspress, kuidas Isamaaliidu endine juhatuse liige ja välissekretär Jaanus Reisner üritas oma heade poliitiliste sidemete abil miljoneid teenida. Viis aastat tagasi, kui Mart Laari valitsus valis välja raudtee erastamiskonkursi võitjate pundi, vahendas Isamaaliidu hall kardinal Reisner "pileteid" tollesse võidukasse seltskonda. Segastel asjaoludel aga skeem luhtus ning vahendaja Reisner ja tema kunde, suurärimees Hillar Teder käivad praegugi omavahel kohut.

Raudtee müügiga on seotud palju majandus-, poliitilisi ja julgeolekupingeid ning sellelt püüdsid ja püüavad profiiti lõigata kõik osapooled. Üha rohkem saab selgeks, et erastamissaaga on nüanssirikkam ja räpasem kui aimata oskasime, ning selle lõppu pole nähagi.