Iga riiklik tegevus - sh tööjõu ja majandusstruktuuri kujundamine, peab käima eesmärgistatult ja kavakohaselt, mis on välja töötatud pikajalisi sihte silmas pidades, tugineb õigele diagnoosile ning on varustatud korraliku rakenduskava, tulemuse järjekindla mõõtmise süsteemi ning loomulikult finantsidega.
Läbi riikliku isehakkamasaamise, tõhusate ja toimivate majandus- ning muude sidemete luuaksegi julgeolekut. Seevastu manipulatiivse massi, rahulolematu, alamakstud, teiste lihtsast ja odavast alhankest või ükskõik millisest regiooni vapustavast sündmusest sõltuva, sotsiaalset haavata tööjõuga ei taga ei sotsiaalset stabiilsust, ega ka mingit muud positiivset arengut.
Küll kindlustab sellega aga vägagi kahekiiruselise Euroopa süvenemist. Seega - päris kummaline mõttekäik nii tähtsalt koalitsioonipoliitikult.
On küll selge, et lühiajaliselt tuleb kriisikeskmes aeg-ajalt rakendada ja luua ka taolisi hädaabilahendusi nagu seda on paljumõnitatud, kuid asjatult, reisisaatjad pealinnas. Vähemalt Tallinna jaoks on kogu aeg selge olnud, et taolised sammud on ajutised ja riik peaks rekordtööpuuduse ajal looma mehhanisme, mis soodustaks
ettevõtjate osalust lühiajalise kriisi reguleerimisel koos teiste avalike instiututsioonidega, kuid soodustama kavakindlalt ka struktuursete muudatuste läbiviimist.
Viimaseks aga on paraku vaja just-nimelt neid, kes on suutelised tegema nn "tarka tööd", mis aitab luua uusi töökoht, suurendab olemasolevate efektiivsust ning siin toodetu konkurentsivõimetNii lihtne ongi kogu Eesti ees seisev ellujäämisestrateegia.
Nemad aga ei liigu pelgast missioonitundest, vaid motivatsiooni ajel mida luuakse riikide teadliku poliitika tulemusena.
"Targa töö tegijaid" on Eestisse aga alati vaja ning nende motiveerimiseks tuleb Eesti-sugusel väikeriigil panustada 24/7. Nii siinsete inimeste harimisele, motiveerimisele kui maailmakogemuse siia meelitamisele.
Nii nagu riik toimib 24 tundi ööpäevas, peavad kehtima ka kõik muud riiklikult olulised eesmärgid 24 tundi ööpäevas. Üht ei saa vastandada teisele.
Ja kui me kogu selle lühinägeliku hulluse taustal ei teadvusta endale enam isegi eesmärgina vajadust meelitada Eestisse või tagasi-meelitada Eestisse inimesi, kelle oskused, teadmised, kogemused võimaldaks siin läbi viia reforme ja käima vedada uut majandustõusu, oleme me oma surmaotsusele juba ise alla kirjutanud.
Nii et loodetavasti ei kuule me eeloleva nädala kahel päeval - teisipäeval ning neljapäeval - kui Riigikogu arutab tööpuuduse ja tööhõive tagamise küsimusi riiklikult tähtsa küsimusena, enam selliseid avaldusi.
Muide, huvitav, kas selliseid avaldusi, mis on poliitiku jaoks sama mis tegu, võiks ka riigireetmiseks kvalifitseerida!?
No comments:
Post a Comment