Kolmapäeval otsustas Riigikogu, et tema ei taha vastutada ega midagi teada sellest, miks Vabadussõja Võidusambaga kõik kogu aeg vussi läheb vaatamata sellele, et selle maksumus on kordades kallim esialgselt lubatust ning et selle ümber levib üha tugevamini mitte pealgalt saamatuse, vaid ka kerge korruptsiooniving.
Kuna vastava komsijoni moodustamiseks tegi ettepaneku ka Keskerakond, siis selline kõne sai algatajate nimel peetud enne seda, kui eelnõu menetlusest hirmuga välja hääletati:
Foto eest tänud Rain Meierile ja pildil on Turba võdiurist, mis ei läinud tegijatele ilmselt midagi maksma:)
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid!
Vabadussõja võidule ei ole meist siin saalis keegi kaasa aidanud. Vabadussõja võidusamba projektiga seotud läbikukkumiste eest vastutab paraku aga kogu Riigikogu. Meie selle otsuse siin saalis algatasime ja keegi teine ei saa meid sellest vastutusest ka vabastada.
Eesti on parlamentaarne vabariik, mis tähendab ühtlasi ka seda, et Riigikogu peamisi ülesandeid on järelevalve täitevvõimu üle. Ja kui keegi siin räägib, et ministeerium juba valvab iseenda üle ja et Riigikontroll teeb seda samuti, siis parlamentaarset järelevalvet, üht põhilist funktsiooni, ei teosta parlamendi eest mitte keegi teine.
Tuletame enne otsustavat hääletust korra meelde ka mõned asjaolud, mis on seda inetut saagat saatnud.
Alustuseks segadus konkursiga, segadus sihtasutuse juhtimisega, selle juhi Aivar Reiviku tagasiastumine seoses korruptsiooniohtliku olukorra tekkimisega või selle ilmnemisega.
Edasi maksumus, mis on läinud kordades kallimaks, ja lõpphinnast ei tea me täna veel mitte midagi, sest oluline osa sellest sambast ju veel ei ole valmis.
Või siis kogu asjade käik ise: Kõigepealt tehti ära, tehti kehvast, sobimatutest materjalidest. Kui ilmnesid probleemid ja võimetus neid järjekindlalt lahendada, hakati ekspertiise tellima, mis siis pidid andma hinnangu, kas püstitatud rajatisel üldse elulootust on ja palju see kõik üldse maksma võiks minna.
Kas see kõlab loogiliselt? Meie jaoks küll mitte, eriti kui seda hakkab üha tihedamalt ümbritsema poliitiline või parteiline piiramisrõngas.
Muide, iga hea peremees ikka mõtleb enne, kui oma papp- või palmimaja valmis ehitab, et kas see teda ka lume ja tuisu eest kaitseb või mis see talle maksma läheb.
Paraku Kaitseministeeriumi jättis see lihtne talupojatarkus küll maha, ja täiesti lootuselt seejuures.
Tehti lihtsalt ja pasunate puhumise saatel valmis ja hiljem hakati tellima ekspertiise ja saadi teada, palju selle ekspluatatsioon maksma läheb, millised on selle ehitusriskid, millised on ekspluatatsiooniriskid jne.
Edasi lepingute salastamine, maksumusega manipuleerimine, vastutuse küsimustes hämamine. Küsimuse peale, miks valguslahendus täielikult läbi kukkus, eemaldus minister siin saalis esmaspäeval arupärimisele vastates isegi sellest, et ainuüksi ministeerium saab vastutada vigase lähteülesande koostamise eest, ja mitte tööde teostaja. Tema saab vastutada selle eest, et ta võib-olla tegi töid, mis ei vastanud lähteülesandele, mitte aga selle korrektsuse eest.
Sellele aga, et samba valgustus näiteks ei saagi toimida, sest selle lähteülesanne olevat olnud täiesti vigane, juhtisid ajakirjanduse vahendusel tähelepanu needsamad Tallinna Tehnikaülikooli eksperdid, kelle ekspertiis telliti paraku peale samba valmimist.
Ja loomulikult veel asjaolu, et ministeeriumis, kus on vähemalt seitse kõrgelt kvalifitseeritud juristi õigusosakonnas, kus on õigusala asekantsler, hankeosakond, kes iga päev ei tegele pastakate või kontoripaberi hankimisega, vaid kaitselise otstarbega rajatiste, relvastuse ja muu seesuguse ehk tehniliselt keeruka vara hankimisega, on vaja ikka veel enam kui miljoni eest tellida õigusabi hästimakstud advokaadibüroolt ja juhtub ikkagi kõik see mis juhtus!?
Ning kogu see 200 miljonile läheneva maksumusega samba saaga tipnes muu hulgas sellega, et kaitseminister kuldas sambaehitajad ministeeriumi kuldmärgiga üle, kiites ühemõtteliselt nii nende tööd kui tegutsemist.
Kas see ei tekita küsimusi?
Mööngem siiski, meil on tänaseks Vabaduse väljakul vaid üks pime post, riikliku pimeduse ja häbi sümbol.
Ja meeldib see meile või mitte, neid segadusi ja korruptsioonikahtlusi, raiskamist, poliitikute otsuste otstarbekuse ja põhjendatuse puudumist selles protsessis saab hinnata ainult selle ülesande andja ehk Riigikogu ise, mitte aga Riigikontroll või kes iganes keegi teine.
Lõpetuseks: kogu selle loo taustal ei näe ma algatajana mingit põhjust, miks meie peaksime end kuidagi õigustama, et me sellist komisjoni moodustamist toetame.
Kui kellelgi midagi seletada tuleks, siis neil, kes sooviks ilmselge korruptsioonihõnguga riikliku saamatuse ja hoolimatuse küsimusi selles komisjonis mitte arutada. Neil peab olema midagi varjata. Meil ei ole.
Aitäh!
No comments:
Post a Comment