Evelyn Sepp: We Can Do It!

Jõulueelsed tervitused kaitseminister Jaak Aaviksoole. Ole meheks!

Ajal, mil kogu maad katab kohustuslik hardus, tegelikud või teeseldus rõõmsad päevd pereringis, kisub mu mõte paratamatult sellele, milline on Eesti tegelik kaitsevõimekus. Õigemini selle juhtimine.

Vaatame korraks kriitiliselt tagasi, millega on näiteks lõppeval aastal uudisekünnise peamiselt ületanud EV Kaitseministeerium .

Meelde tulevad sellised eriliselt "kangelaslikud" teod nagu ühe naisametniku diskrimineerimine palgavaidluses ja pärast tolle võitu tema kangelaslik koondamine.

Meenub veel ka E-Arsenaliga sahistamine. Pärast selle teema kerkimist ja ilmselge parteilise huvide konflikti ilmsiks tulekut pole vist professionaalsest ja ühemõtteliselt Eesti huvides toimiva kaitsetööstuse majandamisest enam mõtet rääkida.

See on mõistagi suur äri ja sõltumatu kompetentsikeskus E-Arsenali näol olnuks lihtsalt pinnuks silmas poliitilisi allhankeid korraldavale tellimiskeskusele. Milline imemaa võrreldes teiste ministeeriumide tagasihoidlike võimalustega on aga Kaitseminsiteeriumi investeeringute rida, võib igaüks ise mõelda.

Selle eest ei saa küll osta sõjas vajalikke asju, aga see-eest saab seda kulutada kasulikult rahuajal ...

Kuid mõistagi on veel üks asi, millest ei saa üle ega ümber ja see on tohutult naeruväärseks muutunud riikliku saamatuse tipp juhtida sõjategevuse või sõjaolukorra aegsega võrreldes ülilihtsa - ühe posti probleemideta püstitamist Tallinna kesklinna.

Mõistan, et nii uhkele mehele nagu seda on kaitseminister Jaak Aaviksoo, oleks ehk inimlikult alandav astuda tagasi suutmatusest seda posti seal valgustada,

Aga no kuulge, Kaitseminsiteerium ei tohiks oma suutlikkust taandada ometigi vaid Afganistani-reise korraldava reisiagentuuri tasemele

Ja olgugi, et minu kõnepruugis on see asi seal Vabaduse väljakul tõesti üks valgustatud post, õigemini siis ebaõnnestunult valgustatud, on see riigi väärikust silmas pidades kaitsmist vajav objekt number 1.

Ja sellest lähtudes tuleb anda hinnang ka ministri suutlikkusele. ..

Kas me võiksime endale ette kujutada taolise korralageduse võimalikkust näiteks New Yorkis Ameerika Vabadussambaga seonduvalt!?

Ei!

Mille poolest on siis Eesti vabadus vähemväärtuslik või naeruväärsem kui seda on ameeriklaste oma!?

Või et kui kaua saab ametis jätkata minister, kes ei saa rahuajalgi hakkama ühe tavalise tsiviilülesande täitmise korraldamisega. Mida ta siis tegelikus kriisiolukorras veel teeks, kus elekter on vaja ühe posti asemel tagada vähemalt miljoni inimese kodudes!? Muust rääkimata.

Või et kuidas ta saaks juhtida miljardite otstarbekat kulutamist, kui ta ei saa hakkama ka umbes 100 miljoni krooni majandamisega!?

Tegelikult näitab Jaak Aaviksoo lähemate päevade käitumine seda, mis väärtus on Eesti vabadusel ja riigi väärikusel nii tema enda kui tema partei jaoks tervikuna.

Ole meheks, Jaak!