Itaalia ujumisfännid Rooma MM-l.
Sõbrad juba tögavad, et ma võiksin kohe päriselt spordiajakirjanikuks hakata. Aga olgu pealegi, MM-i Roomas on jäänud veel 4 päeva jagu ja aitab sellest ka mulle, nii et ei maksa muretseda kellelgi,. Ei võta ma ühegi spordist kirjutava ajakirjaniku tööd eest ära:)
Kuid niipea kui tuleb pöörduda tagasi Tallinna, naasevad ka teised teemad ja ülesanded. Seni aga olen tõesti südamest ujumise lainel!
Ja mina ei tea, aga ei möödu pea ühtegi tõsist pool- või finaalujumist, või siis südamlikku võitjate austamist, mis ei tooks pisarat silmanurka. Sest need heitlused ja publiku tänu pakutud spordielamuste eest on tõeisti võimsad!
Kolmapäevased finaalid töid vähemalt minule kõik, mida hing ihata oskas: Michael Phelpsi suurepärase võidu 200 liblikas koos uue maailmarekordiga. Nendelt võistlustelt on see tema 3 medal - teine individuaalne, kuid see-eest 1. esikoht individaaldistantsil. Meeskondliku kulla sai ta USA teateneliku koosseisus, kus 1. vahetust ujudes näis ta enda seis küll ootamatult kahvatu - lõpetas ta selle mälu järgi vist koguni 5-ndana.
Federica Pellegrini kulla 200 vabalt ujumises loomulikult uue maailmarekordilise ajaga, mida ta uuendas kaks päeva järjest ning finaali meeste 800 vabaujumises, kus vana maailmarekord kukkus ca 6 sekundiga ja uueks võitjaks krooniti hiinlane Lin Zhang.
Kui midagi pärisajakirjanikelt paluda, siis seda, et te pööraks vähem tähelepanu trikoodele ja rohkem sellele tööle ja sportlaste isiklikule eeskujule, mida neil pakkuda on.
Ka eestlaste jaoks säravalt kulgenud tiitlivõistlus on võimalus kõigile - nii paadunud spordisõbrale kui ka selleks, et võita a la Viru kaubanduskeskuses ringi hulkuvaid lapsi ja noori hoopis kuskile spordiklubisse. ..
See on ka põhjus, miks ilkumine ja tõsise suhtumisega sportlaste naeruvääristamine on nagu vastu tuult tatistamine - kõik, mis sülgad, tuleb kaudselt endale näkku tagasi ja siis meil pärast igasugused riiklikult rahastatud instituudid murravad pead, mida küll teha, et inimesed rohkem spordiksid ja oma tervise eest hoolitseksid ja mida küll teha, et mürsikuid õigele eluteele saada või neid seal hoida.
Mõistagi ei mõtle ma selle all, et peaks vältima näiteks vähemedukate startide analüüsimist vmt. Kaugel sellest, aga fakt on ikkagi see, et starids ei ole trikood, vaid sportlased!
Nii lihtsad ongi vahel seosed väikeste ja suure pildiu vahel - andkem eestlastele ka mõned kangelased, kelle sarnaseks saada tahetaks ja keda kasvõi sporlikus plaanis imetletaks ...