Evelyn Sepp: "Estonia" inimeste nõudmised teel!

Riigikogu viimasel korralisel istungipäeval 18.juunil sai lõpuks Valitsuse poole teele saadetud ka 150 Estonia parvlaeval hukkunu omakse petitsiooni nõudega taasavada selle traagilise sündmuse rahvusvaheline uurimine.

Esmalt andsin ma üle Riigikogu otsuse-eelnõu, mille alusel moodustataks Riigikogu erikomisjon nii käesoleva aasta kevadel lõpetanud Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjoni lõpp- raporti järelduste järgimiseks kui koostööks Eesti Vabariigi Valitsuse, teiste asjasse puutuvate riikide rahvaesinduste kui teiste rahvusvaheliste institutsioonidega eesmärgiga viia protsess sinna maani, et uus rahvusvaheline uurimine saaks võimalikuks. Olgu selleks siis kasvõi nn hauarahu leppe muutmine või avamine, millel on omad nüansid.

Ka selle otsuse eelnõu juures on just nimelt samade inimeste nõudmised, kes seda algatust on tugevalt toetanud ja ka pikalt oodanud-nõudnud.

Teiseks läks teele ka arupärimine justiitsminsiter Rein Langile, kelle haldusalas nimetatud asjatundjate komisjon aastaid töötas ja mis kannab nr 305. Temal tuleb selgitada Valitsuse edaisi plaane ja samme mida kevadest tänaseni on astutud.

On selge, et pea 4 aastat kestnud asjatundjate komisjoni töö tulemusena koostatud raportit ei ktehtud suusoojaks ja nüüd on aeg selles tehtud järelduste ellu viimiseks.

Ja selleks on parim viis koostöö parlamendi, valitsuse ja teiste Eesti ning rahvusvaheliste koostööparnerite vahel.

Ma loodan, et komison moodutatakse ning selle volituste lõppemise ajaks - 31.detsembriks 2010 - oleme me uue uurimisprotsessi taasavamiseni ka jõudnud.

Mäletatavasi oli selle raporti üks peamisi järeldusi selline, et senine uurimine on viidud läbi piisavalt puudulikult, ning seetõttu pole selle tulemusena midagi paikapidavat laevahuku põhjuste kohta võimalik ka üldse järeldada.

Nii ootab meid sügisel ees nii erikomisjoni moodutamine kui ka Justiitsminsiter Rein Langi küsitlemine

Evelyn Sepp: koalitsiooni hind

PS. Ja nüüd, neljapäeval 11.juunil kell 15.15 seisuga on need Riigikogu rahanduskomisjoni poolt ka heaks kiidetud.

PS. 2. Ja nendele hinnatõusudele lisandub veel tõenäoliselt ka 2% käibemaksutõus ...

PS 3. Värskelt lisatud lõppu ka keemiatööstusettevõtete liidu pöördumine rahanduskomisjoni poole, kus kirjeldatud sektoripõhiseid mõjusid ...

Lisan alljärgnevalt rahanduskomisjoni muudatusettepanekute kavandi negatiivsele lisaeelarvelek, mis on Roheliste erakonnalt häälte saamise hinnaks Eesti Vabariigis anno 2009.

Mõistagi ei kaasne nende arvutustega esitajapoolseid analüüse näiteks elektrihinna tõusule, muude kommunaalteenuste hinnale või siis ka inimeste elatusjärjele ja ettevõtlusele.

Küll aga olen toimetamise huvides lisanud mõnele poole võrdluseks kavandatava tõusu suuruse summaliselt ja kohati ka kordades. kel teemakohaselt rohkem kompetentsi, võib ise analüüsida, mida see kaasa toob nii tavatarbijale kui tööstusele ja nii kogu Eestile. Ning ka seda, kui kiiresti me seeläbi Eurole läheneme ...

Head lugemist ja head Virumaa matuseid!



1. Täiendada eelnõu uue paragrahviga järgmises sõnastuses:
§ ….Keskkonnatasude seaduses (RT I 2005, 67, 512; 2009, 26, 160) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
“(3) Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäärad on:

1) dolokivi – 12 ja 80 krooni kuupmeetri eest; Täna 6 ja 50
2) fosforiit – 24 ja 50 krooni tonni eest; Täna 5 ja 25
3) kristalliinne ehituskivi – 20 ja 40 krooni kuupmeetri eest; Täna 10 ja 20
4) kruus – 9 ja 50 krooni kuupmeetri eest; Täna 4 ja 25
5) liiv – 8 ja 50 krooni kuupmeetri eest; Täna 3,4 ja 20
6) lubjakivi – 13 ja 80 krooni kuupmeetri eest; Täna 5,5 ja 40
7) põlevkivi – 15 ja 100 krooni tonni eest; Täna 6 ja 20
8) savi – 8 ja 30 krooni kuupmeetri eest; Täna 4 ja 20
9) turvas – 18 ja 45 krooni tonni eest.” Täna 9 ja 20


2) paragrahv 10 lõige 4 punkte 9 ja 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“9) karjääridest väljapumbatav vesi – 150 ja 1000; Täna 150 ja 350
10) kaevandustest väljapumbatav vesi – 400 ja 1200.” Täna 400 ja 850



3) paragrahv 13 lõike 1 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

See parandus hakkaks puudutama kohalike omavalitsuste tulubaasi, sest nendele laekuv saastetasu jääks fikseerituks 2009,a, määraga mitte ei kasvaks koos hinnaga 50% nagu seni.

“2) 50 protsenti 2009. aasta tasumäära järgi arvutatud tasusummast ja järgmiste aastate kaevandamisõiguse tasumäära juurdekasvu järgi arvutatud tasusumma riigieelarvesse ning 50 protsenti 2009. aasta tasumäära järgi arvutatud tasusummast kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse, kui maavaravaru kaevandatakse käesoleva lõike punktis 1 nimetamata piirkonnas asuvas üleriigilise tähtsusega maardlas;”



4) paragrahvi 19 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

(1) Saastetasumäärad saasteainetonni kohta saasteainete heitmisel välisõhku on järgmised:
1) vääveldioksiid (SO 2) ja muud anorgaanilised väävliühendid –alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 474 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 616 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 798 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 1036 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 1347 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 1751 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 2276 krooni ;

Tõus 2012,aastaks 2,2 korda.

2) süsinikoksiid (CO) – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 68 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 74,8 krooni alates 2011.a. 1.jaanuarist 82,3 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 90,5 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 99,5 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 109,5 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 120,5 krooni ;

Tõus 2012.aastaks 1,3 korda.

3) tahked osakesed, välja arvatud raskmetallid või nende ühendid – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 474 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 616 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 801 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 1041 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 1353 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 1759 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 2287 krooni;

Tõus 2012.aastaks 2,2 korda.

4) lämmastikoksiidid ümberarvestatuna lämmastikdioksiidiks ja muud anorgaanilised lämmastikuühendid –alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 1087 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 1195 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 1307 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 1438 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 1582 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 1740 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 1914 krooni;

Tõus 2012.aastaks 1,3 korda.

5) lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud merkaptaanid ja metaan (CH4) – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 1087 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 1195 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 1307 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 1438 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist
1582 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 1740 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 1914 krooni;

Tõus 2012.aastaks 1,3 korda.

6) merkaptaanid – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 387 736 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 407 123 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 427 479 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 448 853 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 451 097 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 473 652 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 497 335 krooni;

Tõus 2012.aastaks 1,15 korda.

7) raskmetallid ja nende ühendid – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 17 297 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 19 027 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 19217 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 19409 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 19603 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 19799 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 19997 krooni;

Tõus 2012.aastaks 1,12 korda

4)’ paragrahvi 19 lõiget 5) muudetakse nii, et kustutatakse sõnastusest järgnev lõik „…ega turba või sellest valmistatud kütuse põletamisele selle turba sisalduse ulatuses ning…“.

4)’’ paragrahvi 19 lõige 6) tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 20 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(1) Saastetasumäärad saasteaine ühe tonni heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse on järgmised:

1) orgaanilised ained, välja arvatud käesoleva lõike punktides 6 ja 7 nimetatud, ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul (BHT7) – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 19 421 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 21 363 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 21577 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 21793 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 22011 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 22231 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 22453 krooni;

Tõus 2012.aastaks 1,12 korda.

2) fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks (Püld) – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 29 253 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 43 879 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 65818 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 85563 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 111 232 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 144 602 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 187 982 krooni;

Tõus 2012.aastaks 2,92 korda.

3) lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks (N üld) – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 18 324 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 21 988 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 25286 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 29079 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 33441 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 38457 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 44225 krooni;

Tõus 2012.aastaks 1,6 korda.

4) heljum – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 4909 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 5399 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 5909 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 6500 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 7150 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 7865 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 8651 krooni;

Tõus 2012.aastaks 1,3 korda.

5) sulfaadid, ümberarvestatuna sulfaatiooniks (SO4 2-) – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 83 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 87 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 91 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 96 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 101 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 106 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 111 krooni;

Tõus 2012.aastaks 1,15 korda.

6) ühealuselised fenoolid – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 130 250 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 156 299 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 183 559 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 220 271 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 264 325 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 317 190 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 380 628 krooni;

Tõus 2012.aastaks 1,7 korda.

7) nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 31 000 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 35 650 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 40998 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 47148 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 54220 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 62353 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 71706 krooni;

Tõus 2012.aastaks 1,5 korda.

8) käesoleva lõike punktides 1–7 nimetamata muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 179 400 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 163 800 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 188 370 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 21 6625 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 249 119 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 286 487 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 329 460 krooni;

6) paragrahvi 21 lõike 1 punkte 1 ja 6-9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“1) tavajäätmete prügilasse prügila valdaja jäätmeloa või keskkonnakompleksloa alusel ladestada lubatud tava- ja ohtlikud jäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktides 5–9 nimetatud jäätmed – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 156,5 krooni ja alates 2010. aasta 1. jaanuarist 470 krooni;

Eelmise punkti lühikommentaariks on see, et nn tavaprügi ladestamise hind tõuseb 1.jaanuarist 2010 3 korda!'

6) puidukaitseained, anorgaanilisi pestitsiide, asbesti, arseeni ja pliid sisaldavad jäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud jäätmed, kivisöe- ja põlevkivitõrv ning nende saadused, samuti neid sisaldavad bituumenitaolised segud ja põlevkivi töötlemise pigijäätmed – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 816 krooni; ja alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 979 krooni;”

7) elavhõbedat, kaadmiumi, tsüaniide, polüklooritud bifenüüle ja terfenüüle (PCB-d, PCT-d) ning orgaanilisi pestitsiide sisaldavad jäätmed – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 8157 krooni ja alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 9788 krooni;”

8) põlevkivi lend- ja koldetuhk ning tsemendi klinkritolm – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 15,65 krooni ja alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 62,59 krooni;”

9) põlevkivi poolkoks – alates 2008. aasta 1. jaanuarist – 15,65 krooni ja alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 62,59 krooni;”

Ning siin kahe eelmise punkti lühikommentaariks nii palju, et põlevkivi tootmise ja siis ka sellest elektrienergia tootmist mõjutav tõuseb järgmise aasta 1.jaanuarist kava kohaselt 4 korda!

7) paragrahvi 21 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.Rahanduskomisjon

2. Täiendada eelnõu § 15 lõiget 3 paragrahvi numbriga , mis sisaldab Keskkonnatasude seaduse muudatusi.

Selgitus: Seadus jõustub 1.jaanuaril 2010.
Rahanduskomisjon

Kava on pöörane ja mõjud hindamata. Ansipi valitsuse püsimine seda küll ei vääri!

Lisatud kiri:

Lugupeetud Riigikogu Rahanduskomisjon 11 .juuni 2009



Austatud Riigimehed,


Eesti ressursse kasutavad tööstusharusid esindavad liidud on väga tõsises mures Roheliste fraktsiooni ettepanekuga tõsta ressurssimakse, keskkonnatasusid ja kütuseaktsiisi. Nimetatud teema oli arutusel eelmisel aastal keskkonnatasude kontseptsiooni avalikul arutelul, kuid peatati seoses halveneva ülemaailmse majandusskliimaga. Täna me räägime majanduskriisist, mille mõjul on aasta algusest sisuliselt peatatud juba mitme suurettevõtete (AS Nitrofert) tegevus Ida-Virumaal. Lisaks veel majanduskriisist tingitud üldine tootmismahtude vähenemine, ekspordi äralangemine, tootmissisendite üldine kallinemine ja elektrihinnatõus, milline omakorda põhjustatuna saastetasude tõusust. Tänaseks on Eesti töötlev tööstus jõudnud kriitilise piirini, millest edasi tootmine muutub Eestis mõttetuks (ebarentaabliks). Olukord on ettevõtete jaoks väga kriitiline. Keskkonnatasude tõus sisuliselt tähendab reanimatsioonis viibiva haige hapnikukraani sulgemist.
Juhime tähelepanu, et seoses kütuseaktsiiside ja keskkonnatasude tõusu kavandamisega käesolevas majandussituatsioonis on kindel osa töötlevast tööstusest määratud hukule:

Kavandatav maksutõus on tööstusettevõttele ülejõukäiv, ettevõtted on täna kahjumis ja tegelevad ellujäämiskursustega,

Deflatsioon muutub inflatsiooniks, mis tähendab Maastrichti 3% nõude mittetäitmist
Keskkonnatasude tõusu ettepaneku taga puudub sügav majandusanalüüs - mõju Eesti tööstusele

Seniteadmata on uue heitkaubanduse rakendumise mõju tööstusele alates 2013

On oht et seoses suurettevõtete sulgemisega Ida-Virumaal tekib seal sotsiaalne katastroofi piirkond

Tekib üldine doominoefekt, mis halvendab Eesti riigi jätkusuutlikust

Leiame et keskkonnatasude ja kütuseaktsiiside tõstmine hetke majandussituatsioonis on ennatlik ja põhjustab seniteadmata katastroofilisi tagajärgi tervele Eesti väikesele ühiskonnale. Kuna teema kerkis üles ootamatult, ei ole me suutnud nii lühisajaliselt ette valmistada põhjalikumat analüütiliselt koostatud pöördumist. Kuid on selge et tänases majandussituatsioonis, kus ettevõtetel on koostatud kriisist väljumise strateegiad, on niivõrd kiire ja drastiliselt suur keskkonnatasude tõus ettevõtete jätkusuutlikust äralõikav.

Lootes Teie riigimehelikkusele suhtumisele

Eesti Keemiatööstuse Liit
Eesti Ehismaterjalide Tootjate Liit
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit

Evelyn Sepp: kuldne suukorv DELFILE!

Täna avaldatud Riigikohtu otsus Saaremaa ettevõtja hagis Delfi vastu on tervitatav, ajalooline ja täiesti põhimõtteline ning selle põhistustest tasub rõhutada peamiselt kaht huvitavat aspekti.

Põhjapanev on kohtu järeldus, mille kohtaselt ei ole inimese isklikku ehk privaatsfääri ründavad kommentaarid kui need ei haaku teemaga ja on solvava ning ebasündsa sisuga, nn sõnavabaduse osa. Ka seda piirab põhiseaduse paragrahv, mis kaitseb sõnavabadust vaid piirini, kus on kaitstud ka teiste inimeste õigused ja vabadused ehk näiteks au ja väärikus.

Seega inimväärikust alandavad kommentaarid ei kuulu sõnavabaduse alusele appelleerides kaitsmisele ja et selline kaitse nö avaliku sõna vastu laieneb ka avaliku elu tegelastele, kes oma kutsetööga seotult on tihti meedias.

Üks asi on kritiseerida selliste inimeste tegevust, mida võib teha ka krõbedas toonis. Teine asi on aga rünnata ebasündsalt ja hinnanguliselt nende privaatsfääri ja isikut. Sellele sõnavabaduse kaitse ei laiene!

Ning teine , enam majanduslikku mõju omav järeldus seisneb selles, et näiteks Delfi ja loomulikult ka kõigi teiste taoliste meediaväljaannete online-kanalid, mis teenivad nende külastatavuselt reklaamiraha ja omavad seega selliste keskkondade loomisel - töös hoidmisel majanduslikku huvi, ei ole ole nn infoühiskonna teenuse pakkujad, vaid sisu lisajad ehk selle avaldajad

Mis tähendab ühtlasi ka seda ,et nad saavad, võivad ja peavad seisma selle eest, et nende pakutud kommentaariumis ei rünnataks teiste inimeste põhiõigusi au ja väärikust.

Tõsi, nad ei pruugi teada näiteks fakte, ja seega ei pruugi nad saada seista selle eest, et kogu kommentaariumis lisatava sisu oleks faktiliselt täpne, samas aga ebasündsate hinnangute kohese kõrvaldamise eest vastutavad nad küll

Ehk siis - kui klikke loetakse raha pärast, peab selle eest ka maksma ehk vastutama!

See oli ka põhjus, miks neile laienevad võlaõigusseadusest tulenevad kohustused ja miks neid ei käsitleta nn infoühiskionna teenuse pakkujana. Minu hinnangul täiesti põhjendatult.

Rõõmustan selle lahendi üle südamest, sest ka mina olen palunud korduvalt nii näiteks Õhtulehel või Delfil kõrvalada nende kommentaariumist isiklikult ründavad, rämedad, ähvardavad, solvavad ja asjasse mitte puutuvad kommentaarid. Olen pidanud nendega ka päevadepikkust kirjavahetust, kuid korduvalt tulutult.

Sest - kõnealustel kanalitel on olnud lihtsalt täiesti ükskõik. Ja mida ropumad on kommentaarid, seda rohkem on klikke. Ja mida rohkem on klikke, seda rohkem tuleb reklaamiraha ...

Minul ja minu perel mõistetavalt aga ei ole sellest ükskõik ...

Ja nii ongi Riigikohtu otsuse juures kokkuvõtvalt peamine see, et -

kriitikat asja, tegevuse, seisukoha kohta võib teha ja see võib olla ka ebameeldivas ja teravas vormis. Kuid mõistetavalt ei samastu see enamassti õigusega alandada kommentaaris viidatud isikut või rünnata tema privaatsfääri kuuluvat ...

Evelyn Sepp: ainult lollidele!

Loen suure huviga Reformierakonna kangelaslikust võitlustest selle nimel, et algatada eelnõu Euroopa Parlamendi valimiste nuutmiseks taas nn avatud nimekirjade alusel toimuvaks.

Vot poleks midagi hullu, kui neile vaid meenuks, et vastava eelnõu algatas põhiseaduskomisjon juba mulle septembris. Täpsemalt 22.septembril 2008.a.

Eelnõu number on 341 SE ja see kannab komisjoni aseesimehe, ehk minu enda allkirja. Eelnõu algatati toona Keskerakonna ja Isamaaliidu häältega ning see läbis esimese lugemise juba 12.novembril, millal ma seda eelnõu ka saalis kaitsesin.

Seega - Väino Lindel, reformierakondlasest komisjoni esimehel pruukinuks see eelnõu vaid taas komisjoni päevakorda lülitada ja kiirelt lõpuni menetleda ...

Agatamises ei peitu jõud, vaid algatatu lõpule viimises!

Nii et ärgu Reformierakond nüüd kõiki inimesi mälupeetusega rumalukesteks ka pidagu!

Evelyn Sepp: valimiste analüüs - kuningas on alasti!!

Nende valimiste üks õppetund võiks olla tõdemus, et ühtede usaldamatus ja selle hüsteeriline haipimine ei tooda
tegelikult pikemas perspektiivis usaldust kellegi teise vastu, vaid üleüldist umbusku kõigi poolt ja kõigi suhtes ...

Kui valimiste ametlikud tulemused lasevad end veel oodata, siis midagi mille üle mõtiskleda tasub, on siiski juba materialiseerunud.

Mõneti on küsimus ka selles, kes need valimised võitis, kes tegelikult kaotas.

Mõnes mõttes on kindlasti üks võitja Indrek Tarand. Mõnes mõttes ka Keskerakond. Ja vahet pole kas napilt üle või alla poole Eesti kohtade võitjana.

Erakonnamaastikul kogus ainuüksi Keskerakond ju rohkem hääli kui Isamaaliit, Sotsiaaldemokraadid, Rohelised ja Rahvaliit kokku. Või siis üksinda pisut vähem kui 2 valitsusparteid - Reformierakond ja Isamaaliit omakorda kahasse.

Tarand üksikkandidaadina tegi aga ära kõigile teistele erakondadele v.a. Keskerakonnale.

Seega vastandub suurtulemuse teinud üksikkandidaat oma poolehoidjatega just kõigile neile erakondadele, kes talle alla jäid.

Seda kaardimängu võib veel mitut erinevat moodi laduda. Näiteks, et erakonnad, kes olid nn kinniste või avatud nimekirjade poolt või vastu, või kes olid Ansipi poolt või vastu jne. Suures plaanis on see aga üks soe aur kõik, ..

Sest - vaatame asjale teisest vaatenurgast. Nimelt – viimane nn üleriigiline tõeline usaldushääletus konkreetsetele erakondadele oli ju 2007.aasta märts ja Riigikogu valimised.

Ja selles mõttes olen ma küll nõus Kristiina Ojulandiga tema seekordsete valimisteeelses esinumbrite teledebatis välja öelduga, et loevad hääled, mitte sotsioloogilised uuringud.

Ja vaatame siis korra ka konkreetseilt kogutud hääli märtsis 2007 võrdluses juuniga 2009.

(nüüd edasipidi arvud ümardatud)

Toona võitis Reformierakond, kes kogus 153 000 häält. Seekord vaid 61 000 häält. Kaotas seega 92 000 häält.

Keskerakond kogus toona 143 000, seekord tõsi, 103 000 häält. Kaotus ka siit ca 40 000.

Edasi Isamaaliit – toona 98 000, nüüd 61 000. Kaotus 37 000 häält

Sotsiaaldemokraadid – 58 000, nüüd 34 000. Kaotus 24 000 häält

Rohelised - 39 000, nüüd 11 000. Kaotus 28 000 häält

Rahvaliit – 39 000 ja nüüd 10 000. Kaotus 29 000. häält.


Või veel üks võimalus hinnata ümber ühe või teise erakonna püsivust poliitilisel maastikul ehk siis nende nö osakaalu ja muutusi sellel.

Reformierakonna osakaal on nende valimiste vahel langenud 28-lt 15 %-le.
Keskerakonna oma püsinud 26 %-l.
Isamaaliidul langenud 18-lt 12 %le,
Sotsiaaldemokraatidel 11-lt 9 %-le,
Rohelistel 7-lt 2 %-le,
Rahvaliidul 7-lt samuti 2 %-le.

Olgu meenutatud, et hetkel on Riigikogu valimiste puhul künnis 5% peal …

Siit esimene lihtne järeldus, et hiljutine valitsuskoalitsioon kolme erakonna – Reformierakonna, Isamaaliidu ja Sotsiaaldemokraatide vahel on oma poliitiilist osakaalu või tähtsust kaotanud enam kui viiendiku. Täpsemalt siis 21 %.

Aga see on alles algus.

Vaatame järgmisena erakondade häältebaasi kadu ja mõnel puhul on see tõesti kolossaalne.

Reformierakond on kaotanud ca 60% oma häältebaasist.
Keskerakond – 28 %
Isamaaliit – 38 %
Sotsiaaldemokraadid – 59 %
Rohelised – 72 %
Rahvaliit -74 %.

On päris selge, et veeretada seda vaid nn valimisviisi kaela ehk siis retoorikasse kinniste või avatud nimekirjade üle,
põhjust pole. Valimisviis võis seda kõike psühholoogiliselt lihtsalt mõjutada, aga mitte põhjustada. Vastupidise väitmine on pigem killuke Krõlovi valmist orkestist, kelle suurim viga on see, kuidas nad istuvad, mitte aga mänguoskus.

Sest edukaim üksikkandidaat kogus ju „vaid“ 100 000 häält, erakonnad aga kaotasid ca 270 000 valijat …

Muidugi on meeldiv võrrelda ka käesoleva varasuve häältesaaki 5 aasta tagusega:

Sotsiaaldemokraadid on selles võrdluses kaotanud ca 51 000 häält ja 28% erakonna toetusest.
Keskerakond võitnud juurde 62 000 häält ning 8% toetust.
Reformierakond võitnud samuti 34 000 häält ning 3% toetust.
Isamaaliit (võrdluses toona koos Res Publicaga) saanud juurde 8000 häält, kuid kaotanud 6 %.
Rahvaliit jällegi kaotanud hääli 9000 ning toetust 6 % võrra.

Ja nüüd veel kokkuvõtteks tagasi erakondade juurde. Eelpool toodu ei ole kuigi rõõmustav erakondadele. Veel vähem peaks selle üle rõõmustama Eesti meedia, rääkimata Eesti ühiskonnast kui sellisest tervikuna.

Tarand, jättes kõrvale tema valimiseelse retoorika, ei olnud
erakondadevastase protesti produkt vaid sellise hoiaku ärakasutaja ja pigem tuleks siit teha järeldusi nii poliitilise -, organisatsiooni- kui
meediakultuuri tõstmiseks üleüldiselt ja igaüks ka eraldivõetunud ja tõsiselt.

Usun, et iga erakonna esirind või tagatuba peab siit
omad enesekriitilised õppetunnid võtma: kuidas juhtida inimesi paremini, kuidas töötada avatumalt ja ausamalt, kuidas toota vähem vahtu ja kulutada energiat tühise eneseimetlemise või - kiituse peale.

Ning muidugi on enim mõtisklemist ka valitsuserakondadel, kes paratamatult vastutavad peamiselt selle eest, miks kogu poliitiline retoorika on muutunud sedavõrd elukaugeks ja teemad üha pseudomaks ning kõle spin ruulib.

Samuti selle eest, kuidas kõige selle tagajärjel tõstavad pead uued res publikad ning võimalus poliitilise süsteemi vastu tervikuna lihtsalt protestides tohutu häältesaak koguda ehk massid koondada …

Kas poleks aeg poliitiline spin asendada päris poliitikaga!?

Siis pole ka ime, et valitsus plaanib juba pikemat aega seadustada kaitseväe kasutamise tavalise avaliku korra tagamisel ehk näiteks ebameeldivate meeleavalduste mahasurumisel …

Evelyn Sepp: olid nad purjus või?

See, et praegu tuleb teha järjekordset negatiivset lisaeelarvet on küll paratamtu, küll aga mitte see, kui suures mahus seda teha tuleb. Rääkimata kohtadest, kust kärbitakse.

Kuigi seis on kehv, on meil kõigele vaatamata ka alternative. Täiskasvanute haigushüvitiste kärpimine on küll traagiline, aga olgem ausad – paljud terviseriskid saabuvad nn ise vabalt valitud eluviisi tagajärjel.

Ja ma ei väsi kordamast seda retoorilist küsimust, mida mitmed arstid enne ja küllap ka peale mind ikka ja jälle kordavad, et miks me peaksime täisraha eest ravima inimesi, kes on oma tervise rikkumisse ise maksimaalselt panustanud selle asemel, et aidata neid, kes seda ka tõesti ise tahavad ja omalt poolt maksimaalselt koostööd teevad!?

Seega – kui on valida, kas kärpida selliste inimeste
raviks ettenähtud raha, kui seda just ilmtingimata peab tegema, või siis
vähendada viiendiku võrra haiget last põetava vanema hüvitist, siis
on selge, et viimase kallale minek ei ole tõsiseltvõetava, kaine ja mõistliku inimese valik!

Mõned sotsiaalmajanduslikud trendid selle kohta, keda ja kuidas see puudutab:

1. Enam kui pooled lapsed kasvavad sisuliselt üksvanemaga peres. Enamuses emaga.

2. Naiste sissetulek, erinevatel põhjustel seejuures, on meeste omast märgatavalt madalam. Isegi sama tööd tegevate naiste, selles kontektis siis loe – üksikemade – sissetulek on ca kolmandiku võrra oma meeskolleegidest madalam

3. Olgu, et haiget last kodus põetav üksikema võib 100% hüvitise korral seda kasutada ka kui nn sotsiaaltoetust, siis valdavalt tal ka alternatiiv puudub. Vanavanemad on liiga noored ja ise tööga hõivatud. Lapsehoidja palkamiseks raha ei ole ja kas peakski haige lapsega pikki päevi kodus olema keegi võõras inimene!?

4. Kujutagem siis ette olukorda, kus haige laps jääb üksi koju, sest ema peab tööl käima seni, kuni töökoht veel alles. Ta ju pere ainuke toitja. Tagajärjeks ei ole ilmselt kiire paranemine ja vähemad tühistused. Pigem vastupidi – haigus kulgeb pikemalt, raskemalt ja tühistuste hulk ja raskus suureneb.

5. Sellest tulenevalt kasvab ju haigekassa koormus vältimatu arstiabi faasis ikkagi ja laste ehk tulevase tööjõu tervis on kahjustatud juba nn tööturule jõudmise algfaasis. Rääkimata sellest, et vanema valik on ebainimlik igal juhul!

6. Või siis teine võimalus – niigi väikese palgaga ja suures vaesusriskis last kasvatav üksikema ikkagi jääb koju –veelgi väiksema palga hüvitise juures – ja kas siis selliste lastega perede elukvaliteet tõuseb? Kindlasti mitte. Kas laste või nende vanemate endi tervis paraneb? Kindlasti mitte! Ja kas see parandab Eesti inimkvaliteeti!? KIndlasti mitte!

Ja nüüd siis ikkagi see peamine küsimus – kas nad
olid seal valitsusdes purjus, kui nad sellise ettepaneku tegid!?

Või mida teevad koaltisioonis need “Euroopa tasemel” mutid? Ehivad ja kekutava lihtsalt niisama peegli ees ja telekas, selle asemel, et siis tõesti euroopalikke väärtusi kaitsta!

Masendav!