Evelyn Sepp: tubli, härra president!

Vaid nädalapäevad tagasi oli igal Eesti inimesel põhjust Vabariigi Presidendi aastapäeva kõne üle mõtiskleda - nii selle osa üle, mis puudutas ettevõtjaid, kes ühtäkki solidaarselt maksumaksja abikätt ootavad kui ka selle üle, miks meil kodanikuks olemise tähendus meelest on läinud või et miks seda polegi ehk kunagi olnud.

Viimase all pean silmas ka kõige suurema auditooriumi ees peetud presidendipoolset kodanikuks olemise õppetundi ja seda, mida tähendab näiteks parlamentarism, mida parlamentaarne riigikorraldus, milline roll on opositsioonil ning miks seda kaitsta tuleb. Ja kas kaitstes täna näiteks Keskerakonda, kes on opositsioonis, kaitstakse Keskerakonda - ühte parteid paljudest või tema esindatavaid inimrühmi või siis ikkagi põhiseaduslikke väärtusi pluralismi, südametunnistuse, sõna- ja mõttevabadust, igaühe õigust olla kaitstud riigi omavoli vastu jne.

Need, aga teavasti ei ole väärtused, mida tuleb kaitsta vaid rahvuse, sissekirjutuse või poliitiliste eelistuste järgi. Nendest peavad osa saama kõik - eranditeta!

Ainult rumal või pahtatahlik inimene suudab sellise põhimõttelise küsimuse taandada vaid ühele erakonnale. See on aga ohtlik. Ütleks, et sellise mõtlemiskultuuri , eriti aga ajakirjandusliku eskaleerituse soosimine, muudab väikese Eesti jätkusuutmatuks...

Poliitiliselt, intellektuaalselt ja lõpuks ka füüsiliselt.

Tänase presidendi otsusega jõudis kätte seega teine vaatus - president saatis tagasi kurikuulsaks saanud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatused, mille sabasse sai saladuslikult ka kohalike omavalitsuste valimiste ning pealinna halduskorraldust puudutavad sätted. Niuhti! Ilma analüüsi, selge põhjenduse ja avaliku debatita. Lihtsalt 24 tundi. Ja tehtud!

Presidendi pressiteate kohaselt oli parlamendi enamuse selline käitumine vähemalt vormiliselt riigipeale vastuvõtmatu ja asi seegi. Kas aga esimesel vaatusel lavale toodud demokraatia tulistamiseks mõeldud püssist ka lõpuks pauk tuleb - pealinna, Keskerakonna, Eesti demokraatia ... vmt. suunas, peavad näitama eelolevad nädalad-kuud .

Loodan südamest, et presidendil oli mahti hinnata lisaks vormile ka asja sisu vastavust põhiseadusele.

Õigeid asju tuleb kahtlemata teha õigesti, aga ka õigel ajal ja õigetel põhjustel.

Seda aga, miks Lasnamäel elavad tallinlased u 4 korda nõrgema hääleõigusega on kui piritalased, ei ole ju tänasenigi põhjendatud muuga, kui sellega, et Pirital elavad nn põlistallinalsed ehk enemasti eestlased, Lasnamäel aga väidetavalt mitte-eestlased, kelle eest peab kaitsma kedagi. Aga mida siis!?

Ootame järgmist vaatust, nagu lubatud...

Ja seni naljatlevat lugemist Riigikogu stenogrammist!