p.s. käesolev mõtteavaldus on suures osas ilmunud ka 11.augusti Delfi arvamusrubriigis. Kuid nagu sündmused ise arenevad kiirest, täieneb ka see tekst.
Rahvusvahelise uudistelindi traagika otse Osseetiast ja Abhaasiast – nutukramp tõuseb kurku. Täna lihtsalt ei ole avalduste aeg … Ega ka aeg poliitikute üksteist ületrumpavaks eneseeksponeerimiseks nende ohvrite ja valu taustal, mida sealsed inimesed üle elavad või ka meie endi kaasmaalased siin Eestis, kelle pered, sõbrad ja sugulased pommide või tankirünnakute all hukkuvad. Mõelgem – neid on juba tuhandeid, kes on tapetud oma kodudes…
Samas süvendab iga järgnev uudis veelgi ängi. Tbilisi pommitamine. Tbilisi kesklinna pommitamine jne. Mida ma aga tõesti teada tahaks on see, milles seisneb hetkel Gruusia sõjaväe tegevus ja liikumine. Kas nad suudavad kaitsta inimesi ja kas rahvusvahelisel üldsusel on selge, milliseks kujuneb kriis kasvõi täna õhtuks, homme hommikuks, septembri alguseks.? Kas neil ka tõesti on tahet selle reguleerimisega otsutavalt tegeleda?
Mõeldes kasvõi Euroopa LIidu ühiste relvaüksuste peale, on nende mehitamine ja efektiivse reageerimise tagamine stopanud seni sisuliselt raha puuduse taha. Sest suur osa EL ühisrahast kulub teistlaadi turvalisusele - farmerite toetamiseks...
See, mis toimub Gruusias on kahjuks sõda nagu sõda ikka. Vanad inimesed, lapsed ja naised, veri, varemed ja laibad – inimlik hingemattev traagika.
Kuid kahjuks on see pilt sama, mida me näeme siis, kui näiteks Iisrael Palestiinat pommitab. Millegi poolest ei erine nähtav sellestki, mis toimub Iraagis, kui Eesti okupatsioonivägede kooseisus seal oma korda kehtestab. Ega ka näiteks Kosova eraldumise ja tunnustamiseni viinud kodusõdades Balkanil.
Langetan mõttes pea kõigi nende ohvrite ees, sest
sõdades maksavad alati tavalised inimesed ja nad maksavad alati
poliitikute ja poliitiliste vigade eest oma verega.
Kuigi tänapäeva sõdadel ja sõjapropagandal võib vahe tegemine olla teinekord päris raske, kui mitte pea võimatu, siis üks on selge - Eesti peaks tegema kõik, kui temast midagi ka tegelikult sõltub, et sõjategevus lõppeks ja humanitaarmissioon viivitamatult käivituks.
Riigikogu on kokku kutsumas ka erakorralist istungit ja nii kerkib veel üks praktiline küsimus:
kas Eesti väed Iraagi asemel hoopis Gruusias rahuvalvevägede kooseissus ei võiks osaleda? Gruusia mäletatavasti kutsus oma väed Iraagist tagasi ning ka Eestil on aeg Iraagist lahkumiseks viisakat väljapääsu otsida.
Gruusias rahu tagamine oleks selleks igatahes arvestatav
põhjus.
Seni jääb mul üle nõustuda Prantsuse presidendi selge ühese sõnumiga - Gruusia ja Venemaa peavad väed tagasi tõmbama vähemalt samale joonele, kust konflikti eskaleerumine algas. See annab võimaluse olukorda üldse kuidagi normaliseerima asuda. Ja see on hetkel peamine.
Kahjuks jooksvad rindeteated selleks mingit kindlust ei anna ...
Vean lõpetuseks veel paralleeli Eesti ja Gruusia kuumade augustisündmuste vahel. Ajaline nihe on pea paarkümmend aastat, kuid mõelgem - kas meie olukord erinenuks sellest, mida rahvusvaheline telepilt meile täna Gruusiast toob siis, kui toonane Eesti Valitsus oleks andnud Venemaa provokatsioonidele järele?!
Kardan, et mitte. Seepärast õppigem ka ise midagi. Maailm juba lihtsalt on üks selline vigu täis koht.
Vean lõpetuseks veel paralleeli Eesti ja Gruusia kuumade augustisündmuste vahel. Ajaline nihe on pea paarkümmend aastat, kuid mõelgem - kas meie olukord erinenuks sellest, mida rahvusvaheline telepilt meile täna Gruusiast toob siis, kui toonane Eesti Valitsus oleks andnud Venemaa provokatsioonidele järele?!
Kardan, et mitte. Seepärast õppigem ka ise midagi. Maailm juba lihtsalt on üks selline vigu täis koht.
Mis võiks olla nende sündmuste taustal Eesti õppetund? Hoida kokku ja mitte alluda provokatsioonidele!
16 comments:
Jah, kõik mis sa rääkisid, on väga õige. Lisaksin veel selle, et tavaline kodanik saab tõsta oma kodumaa kaitsevõimet astudes Kaitseliitu ja soetades isikliku tsiviilrelva.
Paistab, et teisiti siinkandis elada ei saa. Iga mees on sõdur.
kahjuks kustutas ühe kommentaari autor siit küsimuse, mis oli umbes selline:
Jääb arusaamatuks, mida preili mõtles Gruusia rahuvalve vägede all? Vene okupante?
Siis pean oluliseks sellele vastata:
Ma usun, et nii küüniline ei ole üksi Eesti partei ega tema toetaja, et väita justkui poleks rahutagamjisel lõuna-osseetias või abhaasias mõtet ega vajadust.
seda rääkige neile tuhnadele inimestele, kes nende piirkondade pärast peetud sõdades hukkunud on.
Iseasi on see, kas Venemaa täiedab täna selle missiooni mõtet, või mitte.
Kui see on konflikti üks põhjuseid ja põhjustajaid, siis aitaks kahtlemata olukorda rahustada see, et rahutagamise misiioponi võtavad üle teised riigidl
Nii et milles küsimus - kui keegi arvab, et Gruusia inimesi aitab täna üleskutse osta rohkem nende veini, mille müümiselt teenivad ilmselt vaid Eesti vahendajad, siis on küll kurb.
vaja on igatahes reaalset abi - nii humanitaar kui diplomaatilist kui inimjõu näol
Kirjatsurale nii palju:
kuigi erinevalt minust, kes lubab oma blogisse igasuguseid kommentaatoreid ja kommentaare ei läbinud minu selgitav märkus preile Kirjatsura tsensuuri tema blogis, kus ta võttis ilkuda mõtte üle võtta ette samme, et Gruusias olevad rahuvalvajad, kelleks täna on vaid Vene üksused asendatakse teistega, sh. Eesti üksusega, kes täna näiteks osaleb Iraagi okupatsioonivägede koosseisus.
Muide - Harri Tiidol on sama seisukoht, et kui Vene üksused on täna üheks probleemi allikaks, sest nad justkui ei täida enam rahutagamis vaid mingit muud missiooni, siis tuleks nad asendada teistega.
Tegelikut on mu selgitus juba üleval eelmise kommentaarina. Nii et jõudu lugemiseks.
Kriitika ise siin:
http://blog.tr.ee/post/499417
Kle, Evelyn, palun tõesti vabandust, et ei istunud öö otsa bloggeris ja ei oodanud, millal suvatseb tema kõrgeausus mulle kirjutada. Vähem paranoiat, eks!
OI, Evelyn, sa oled ju oma kommentaari pannud minu blogis hoopis ühe teise postituse alla:)
Mina pakun välja kokkuhoidmise ja provokatsioonidele mitteallumise tee esimeseks verstapostiks Keskerakonna laialisaatmist. See oleks väike samm keskkerakonnale, kuid suur samm inimestele, kes peavad päevast päeva võitlema iiveldushoogudega. Kes on poolt? Võin isegi kuidagi aidata.
To: Mina pakun välja kokkuhoidmise ja provokatsioonidele mitteallumise tee esimeseks verstapostiks Keskerakonna laialisaatmist. See oleks väike samm keskkerakonnale, kuid suur samm inimestele, kes peavad päevast päeva võitlema iiveldushoogudega. Kes on poolt? Võin isegi kuidagi aidata.
Mida sulle keskerakond teinud on? Paljudele inimestele jääb mõnikord nende seisukoht küll arusaamatuks, näiteks just Edgar Savisaare seisukoht. Nüüd täna või eile ütles ta midagi sellist, et CNN-i (või oli see BBC) küsitluses selgus, et 91% inimestest peab agressoriks hoopis Gruusiat. Aga see ongi ju tegelikult nii.
Millegipärast jätavad uudised mainimata, kuidas gruuslased ajasid karja oseetlasi majja ja panid majale tule otsa. Kuidas nad keldris väikese poisi põhimõtteliselt "surnuks lõikasid". Kuidas gruusia tank sõitis üle ühe vanatädi ja kahe lapse. Ja tegelikult sekkus Venemaa alles pärast seda, kui Gruusia oli juba sõja välja kuulutanud ja Oseetia pealinna maha lammutanud. Siis hakkasid venelased oseetlasi Oseetiast välja toimetama ja humanitaarset abi saatma. Siis ütles Saakašvili, et Gruusia on rahu sõlmimiseks valmis ja kui Vene rahuloojad olid juba Gruusias, lasid Gruusia rahuloojad (!) vene omad maha ja alles pärast seda hakkas omakorda Venemaa Gruusiat pommitama ja lubas veel pärast seda, et kui Gruusia palub Venemaalt abi (humanitaarset) võivad nad teda ka aidata ja pole põhjust arvata, et see pole tõsi. Kui Venemaa sai mõned gruusia sõdurid kätte hakkasid need laulma, et nad on reservistid ja et nemad ei tahagi sõdida ja mõned "õnnelikud" said põgenema ka, et mitte sõdida. Nüüd paar päeva tagasi ütles Saakašvili jälle, et ta on valmis rahu sõlmima, aga noh ei tea... Ta sõnad ei kattu tavaliselt tema tegudega. Veel ütles Savisaar, et võiks teistest riikidest eeskuju võtta ja suhelda sõjakonflikti mõlema poolega. Loomulikult peaks ju seda tegema, sest et eestlased ei ole muidu objektiivsed. Ja üldse tundub nagu sõda oleks ette planeeritud. Esiteks sõda algas täpselt 8.augustil, suhteliselt südaööl (Olümpiamängud) ja teiseks olid Gruusia väed juba ammu sinnakanti kogunenud ja kui küsiti, et mis värk on, siis öeldi, et see on mingi viga. Nüüd veel arvatakse, et "kurjuse impeerium (Nõukogude Liit)" on taastumas. Absurdne!
Kesse lapse internetti lasi!?
To: Kesse lapse internetti lasi!?
Ja huvitav kust sina keset metsa interneti leidsid?
Oh lapsed, lapsed:)
http://www.kou.ee/index.php?id=75
To: Oh lapsed, lapsed:)
http://www.kou.ee/index.php?id=75
Kas oled kindel, et sul ikka lubati intrnetti kasutada?
Kirjatsurga said asjad korda. lugejad vähemalt said selgeks, mida öeldi ja mida kavatseti öelda. Tänaseks on ka välisministeerium seda aktseptinud.
Stidiga olen nõus. Nii küüniline just oligi Eesti. Tahtlikult ühepoolselt informeeritud, kui sedagi.
Jubeussiga said ka asjad korda. Lastelt võeti metsas lihtsalt internetivõimalus käest.
Aga sõbrad,
toetage ohvreid ja tehtke annetusi. Toetage osseete!
Oi Evelin, selline nunnu iroonianooleke:)
Muide küüniline tähendab ÕS-i järgi - häbematu, jultunud, kõige üle irvitav, mitte midagi pühaks pidav.
Kallutatud oli vist see sõna, mida sa kasutada tahtsid?
Ja sõbrad, toetage peale osseetide ikka abhaase ja grusiine ka - toetage kannatanuid.
Jubeuusil täiesti õigus.
Toetada tuleb kõiki ohvreid ja kannatanuid!
Poliitikast ja riigipiiridest sõltumata.
Post a Comment