6.6.08

Evelyn Sepp:kultuuriauriku nimega Kultuuriministeerium terviseks!

Alljärgnev on stenogramm kultuuriteenuste piletite käibemaksu alandavalt arutelult Riigikogus.
Muuhulgas kõlas sellel väide, et õlut joovad lollid ja raamatuid loevad targad inimesed ja et tõelist kutluuri nautivad inimesed peaksidki selle eest rohkem riigile raha välja käima. Kes mida ütles, loe alljägnevast!

Lisaks soovitaks järgnevat lugemist ka kõigil EV kultuursetel inimestel, siis teate vähemalt, kuidas kultuuriaurik nimega Kultuuriminsiteerium ja pr Jänes teid ja PS-s sätestatud riigi peamist eesmärki - kultuuri püsimist - kaitseb!

p.s. tegemist on Riigikogu toimetamata stenogrammiga, mis tähendab, et selles võib ohtralt leiduda stenografistide kirjavigu, mida pole veel parandatud.

Eelnõu ise kandis numbrit 224 ja selle poolt-vastu hääletajaid saad näha siit! /p.t. hääletus käib eelnõu tagasilükkamise poolt ja vastu. Ehk, kes olid eelnõu tagasilükkamise poolt, olid selle sisu ja edasimenetlemise ehk madalama maksumäära, vastu!



4. 10:33 Käibemaksuseaduse § 15 muutmise seadus

Aseesimees Jüri Ratas Läheme edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu 224 SE esimene lugemine ja ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme. Evelyn Sepp, palun!

Evelyn Sepp Austatud istungi juhataja, head kolleegid! Me räägime küll kultuuriteenuste, spordiürituste ja spordirajatiste piletite käibemaksust, aga tegelikult käib jutt siiski muust. Käib sellest, millest ka eile siin saalis negatiivset eelarvet menetledes räägiti. Käib ka sellest, millest räägib järgnevateks aastateks kokkupandav riigieelarve strateegia, ehkki need dokumendid tunduvad Eesti elu kõverpeegli projektsioonidena ja tegelikult ei taha vist keegi nende päriselt realiseerumist.

Seega räägime me Eesti valitsuse probleemist, kus tal täiesti lootusetult kipub segi minema eesmärk ja vahend.

Negatiivne riigieelarve ei saa olla nagu soolapuistamine peenrale, mille tulemusena kärbuvad lisaks umbrohule ka kõik kultuurtaimed, aga sellisesse olukorda oleme tänaseks jõudnud.


Meenutagem põgusalt, mis toimub riigieelarve strateegia ja riigieelarve ridadega, millest meil oli hiljuti võimalik osa saada:

Kultuuriinvesteeringud on peatatud, eelarvet tõmmatud vähemaks kui poole peale, sporditoetused kärbitud vähemalt kolmandiku võrra ja pole selge, kas seda jooksval aastal veelgi vähemaks ei võeta. Järgmisteks aastateks kasvu oodata ei ole, pigem vastupidi.

Väiketeatreid ähvardab järgmisel aastal sootuks riigipoolsest toetusest ilmajäämine ehk siis sundpuhkused ja tegevuse lõpetamine.

Sellise ettevõtte nagu Piletilevi, kelle vahendusel müüvad pileteid ilmselt pea Eesti kõik kultuuriürituste korraldajad, rääkis hiljuti Postimehele, et võrreldes eelmise aastaga on piletimüügi käive vähenenud 25%, kusjuures oodati siiski rõõmsalt vähemalt 20% kasvu jätkumist, nagu see viimastel aastatel olnud oli.

See aga tähendab ühtlasi ka kahjumis üritusi korraldaja omandivormist sõltumata, ärajäävaid etendusi-kontserte, sissetulekuta kultuuriinimesi, kelle jaoks Eesti Vabariigi põhiseaduse mõttes vähemalt ei ole põhitöö alternatiiviks laadimis- või lossimistööd sadamas või raudteel.

See tähendab ka valiku- ja kvaliteedi puudumist, sest inimestel ei ole enam vaba raha.

Isegi Pirita ja Viimsi hommikused ummikud olevat jäänud tunduvalt hõredamaks, sest inimestel tuleb ilmselt teha valikuid, ning on karta, et liiklusummikute vähenemine ei tulene mitte järsku tärganud ökoloogilisest mõtlemisest, vaid siiski rahanappusest.

Inimeste valikud on tänases majandusolukorras, mis kardetavalt kestab veel aastaid, väga põhimõttelised ja valusad: teater või võileib.

Tühja kõhu korral valivad terve mõistusega inimesed kahjuks võileiva.


Seejuures kirjutab kultuuriminister oma osas lisaeelarve tööplaanis, et käesoleval aastal on oodata riigiteatritele olulist piletimüügi ehk omatulu kasvu.
Mõelgem veel, kas see on reaalne?

Seega, mille üle meil siin täna veel pikalt vaielda on? Julgen vastata, et õigupoolest mitte millegi üle.

Kui Eesti riigile on tähtis veel kultuuri- ja spordivaldkonna jätkusuutlikkus ja selle püsimine üldiselt valdavale ühiskonnast
kättesaadavana, siis tuleb selleks rakendada kõiki meetmeid, mis neid valdkondi rahaliselt toetavad või arengut soodustavad.


Küsisin eile rahandusministrilt, millega ta õigustab püsivat soovi tõsta käibemaksu ja ta vastas, et käibemaksu osakaal riigieelarvest on juba niigi liiga suur, et see kahjustab ettevõtluskeskkonda ja ka tarbimist ja et piletite käibemaksu teemal tuleb ja saab läbi rääkida.

See oli hea sõnum!

Vastasel juhul püsib Eesti edetabelite tipus veel pikki aastatid hittlugu Eesti depressiivsetest väikelinnadest, kus mehed on täis ja kus midagi ei toimu ja see ilmselt ei kehti siis enam mitte ainult selliste kohtade, vaid kogu Eesti jaoks.

Palun seega kolleegidel käituda seekord targemalt kui need lugematud korrad enne ja toetada Keskerakonna ettepanekut rakendada Euroopa Liidu direktiivis lubatud sooduskäibemaksumäära 5% kõigile neile artiklitele, mida see direktiiv lubab kultuuri- ja spordivaldkonnas rakendada, ja mille arengu kogumis tagabki kultuuriline mitmekesisus ja jätkusuutlikkus, mida peaks peale põhiseaduse sätte kaitsma ka Eesti Vabariigi Riigikogu.

Aitäh!
Aseesimees Jüri Ratas Kas ettekandjale on küsimusi? On. Mark Soosaar, palun.

Mark Soosaar Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ka mina olen olnud aastaid sama mõttelaadi kandja, mida sinagi praegu ette kannad oma erakonna nimel. Kuid pärast Riigikohtu otsust, kus ei ole enam võimalik eristada neid, kes toovad väärtkultuuri maale või loovad väärtkultuuri, nendest, kes paiskavad rahva ette lamedat massikultuuri, oleme me täiesti uues olukorras. Kas on ikka päris vastutustundlik minna praegu sellele teele, et ka kõige räigema massikultuuri piletitele rakendada 5%-list käibemaksu ja niimoodi jätta juba selle hooaja, suvehooaja eel riigikassasse kümned miljonid kroonid laekumata? Aitäh!

Evelyn Sepp Hea kolleeg, ma kardan, et sa loed raha, mida sinna riigieelarvesse mitte kunagi ei jõua. Sa püüad jagada raha, mida selles riigieelarves mitte kunagi jagamiseks ei ole. Sa räägid tegelikult sellest, et Riho Sibul on esinedes ühes saalis kõrgkultuur, tehes seda sama asja teises saalis, on see matslik massikultuur. Ma arvan, et me seda arutelu siin saalis ei peaks enam sajandat korda jätkama, eriti sinu algatusel, kes sa pead ennast ju kõige kultuursemaks inimeseks siin saalis. See on pisut piinlik.

Aseesimees Jüri Ratas Mark Soosaar, palun!

Mark Soosaar Ma tänan väga nende komplimentide eest! Aga ma soovitaks siiski mitte muutuda isiklikuks, sest et räägime siiski Eesti kultuurist üldse. Kui me jätame need kümned miljonid, mis läheksid kõrvale ja mille tõttu kannataks ka väärtkultuur, siis minu meelest ei ole see kuigi vastutustundlik ega riigimehelik suhtumine meie kultuuri saatusesse. Ümberjagamine toimub igas kultuurses ühiskonnas ja ka Eestis on ta toimunud ja toimub ka edaspidi. Ma küll ei näe mingisugust põhjust, et peaks praegu seda süsteemi muutma hakkama. Veel kord ma küsin, kas ettekandja üldse arvestab Riigikohtu otsusega või kavatseb ta selle peale vilistada? Aitäh!

Evelyn Sepp Mul on väga hea meel, et vähemalt on üks inimene veel peale minu tõenäoliselt siin saalis, kes on viitsinud selle Riigikohtu otsuse läbi lugeda. Ma olen lugenud veel päris mitut juriidilist analüüsi, mis on tehtud enne seda selle pinnalt kõne aluseks oleva probleemi lahenduseks. Minu suhtes paremal pool istuvad pingiread rääkisid meile siin mitu-mitu aastat hammas verel, kuidas on võimalik legaalselt teha vahet kultuuril, mis on kultuur, ja mis ei ole kultuur. Riigikohus ütleb väga selgelt, sellist vahet teha ei ole võimalik. Oleks võinud loobuda sellest vaidlusest juba mitu aastat tagasi ja oleks olnud kõigile kasulikum, ka Eesti kultuurile tõenäoliselt. Teine põhijäreldus sellest Riigikohtu otsusest on see, et direktiivi loetelu ei saa rakendada seadusesse valikuliselt, see on tegelikult Riigikohtu ja nende juriidiliste analüüside põhiline järeldus. See toob kaasa tegelikult olukorra, kus me ei saa öelda, et me näiteks teatripileteid, olenemata omandivormist või sellest, kui halvaks või heaks me seda etendust keegi siin peame, et saame maksustada madala protsendimääraga ehk 5-ga ja näiteks kontserte 18-ga ja muuseumipileteid 18-ga. Küsimus on selles, kas sa võtad või jätad kogu loetelu, et vältida tulevikus uusi põhiseaduslikke vaidlusi. Ja mis on sellise olukorra alternatiiv? Sellise olukorra alternatiive on kaks. Ühelt poolt see, et me elame üle selle mõne üksiku halva kultuurinäite jutumärkides, mis tõenäoliselt ei kujuta ohtu Eesti riigieelarvele ega riigi kultuuri ja rahva püsimajäämisele. Teine pool sellest on see, mida me võime tõenäoliselt mõne kuu pärast siin mõnel järgmisel riigieelarve menetluse ajal lugeda, et väiketeatrid on toetuseta, riigiteatrid on puudulikult rahastatud. Inimestel niikuinii raha käia teatrites enam ei ole ja seda tõenäoliselt päris mitu aastat ja me räägime suurest, nii-öelda kõrgest 18%-st käibemaksust, mis täna, mulle tundub, on jäänud veel nii-öelda kasulike idiootide retoorikasse, aga ma arvan, et kultuurihüvangut sellest küll oodata ei maksa.

Aseesimees Jüri Ratas Raivo Järvi, palun!

Raivo Järvi Suur tänu! Läbi aegade on olemas kaks terminit ehk kõrgkultuur ja massikultuur ja teada on, et viimane elatab tavaliselt iseennast. Teada on, et esimesel puhul üritatakse inimest mööda redelit viia ülespoole, et ta saaks paremaks, ning teise puhul tuuakse nii-öelda taldrik sinna alla, et võtke ja sööge, sest me ronime teie juurde alla. Kuid ma ei taha kedagi süüdistada ja pigem siis üritaks vaadata iseenda poole. Nüüd ma küsin, ütle mulle palun, miks seda seadust käsitledes kangastuvad mulle silme ees rebasepoiste kõrvad, nõndanimetatud kerkiv kultuurikeskus ja võimalik, et kopsakam ööklubi šveitseri palk? Tänan!

Evelyn Sepp Mul on raske öelda, miks sulle kangastuvad sellised inimesed. Minule kangastuvad need inimesed, kes ei jõua osta teatripiletit. Mulle kangastuvad need baleriinid, need kunstimeistrid, kellel ei ole tööplaanis anda etendusi, sest keegi ei jõua neid korraldada ja neid, mida korraldatakse, neid ei jõuta raha puudusel või n-ö raha valikute tegemise põhjusel külastada. Me vist vaatame väga erinevas suunas.

Aseesimees Jüri Ratas Margus Lepik, palun.

Margus Lepik Aitäh! Hea ettekandja! Mul on ka au veeta suurem osa oma ajast ühes sellises depressiivses Eesti väikelinnas, nagu sa ütlesid. Mul on seal üks sihuke tore valija, kes alati astub minu juurde ja küsib iga Riigikogus vastuvõetud või vastuvõetava eelnõu kohta: mis ma tast saan? Mis nagu eesti keelde tõlkides on see, et mis kasu temal sellest eelnõust või seadusest võiks olla? Mis ma talle vastaksin? Aita selgitada, mis konkreetset kasu siis üks depressiivse väikelinna elanik sellest eelnõust saab? Kas tema kasu on see käibemaksu vahe –13% rahaliselt, või võidab ta veel midagi? Ja kas rahaliselt keegi veel võidab sellest peale selle piletiostja? Aitäh!

Evelyn Sepp Me oleme sellel teemal päris pikalt siin eelnevate lugemiste ajal rääkinud. Aga küsimus on selles mõttes täiesti õigustatud. Paljus oleneb see vastus ka tegelikult konkreetsest majanduskonjunktuurist. Kui me räägime n-ö kasvava majanduse faasis, me räägime mingisugusest reaalsest konkurentsist ka kultuuriteenuste pakkumise turul, siis kindlasti oleks see seletus ühesugune. Täna, kus tõenäoliselt see konkurents jääb juba selletõttu väiksemaks, et inimestel lihtsalt ei ole raha viia sellesse sektorisse, neil lihtsalt tuleb teha n-ö praktilisi valikuid, kas nad sõidavad tööle, maksavad laste kooliraha või nad saavad seda , oma raha kulutada meelelahutusele ja nad ei tee seda mitte mingite SMS-laenudega, vaid oma sissetulekust, mis ei ole võib-olla väga stabiilne enam, ja ei ole väga kindel, et seda jätkub, on seletus pisut teistsugune. Suures plaanis kehtib üldiselt selline reegel: kui on konkurents, siis on hinnad ühesugused, pigem madalamad. Kui konkurentsi ei ole, siis oleneb sellest, mis on see teenus, mida pakutakse – kas inimesed peavad seda ikkagi ostma või nad ei pea ostma. Kultuuriteenus ei ole selline, ilma milleta me ei saa oma päeva õhtusse veeta, erinevalt õhust ja söögist. Mis ta veel toob kaasa? Ta toob kaasa selle, et väikestes piirkondades, kus inimestel on raha niikuinii suhteliselt vähe, kus korraldajaid on vähem, ükskõik millise omandivormiga see on. Ja kui neil jääb ka toetuste osa väiksemaks, siis tegelikult kuivab kokku pakutava valik. See omakorda kaotab ära kiiremalt või siis aeglasemalt hulga töökohti. Suuremas keskkonnas – on see suuremad linnad – mõjutab see kindlasti ka turismisektorit ja kõike muud, mis on sellega seotud – transpordisektorit, toitlustust ja kokkuvõttes toob kaasa niisuguse spetsiifilise sektori või sektorite kokkukuivamise. See on tõenäoliselt selline seletus, millest, ma loodan, oskad sina oma valijale teha lühikese kokkuvõtte, mida temal võita või kaotada sellest on.

Aseesimees Jüri Ratas Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin Tallinna Linnavalitsuse üheks eripäraks on lõigata paheliste tegevuste pealt, nad tahavad näiteks sundida SMS-firmasid delitsa nagu öeldakse Vene tsoonis, nüüd nad tahavad lõigata Õllesummeri pealt jne. Minu arvates pahede pealt teenimine on kergelt amoraalne. Ütle mulle palun, selleks, et mitte aidata Tallinna alkoholipropagandat – õllesummereid ja muid taolisi KÕRGkultuuri üritusi, millel kõrge on ainult õllesurve, ütle palun, miks see raamatupidamislik trikk, mis välistab sellise õllesummerluse ja Tallinna Linnavalitsuse sellesuunalise tegevuse, miks see sulle vastu käib? 18 ja pärast saadakse see raha läbi riigieelarvekontrolli tagasi? Õllesummer ei saa kindlasti!

Evelyn Sepp Kui sinu väide peaks paika ja oleks tõene, siis mina ei saa aru, miks proua Jänes kärbib kultuurile mõeldud toetusi, investeeringuid. Ta ju teenis selle raha oma kõrge käibemaksuga! Miks ta seda siis tagasi ei jaga? Miks ta jagab seda kuhugi mujale või miks keegi talt selle raha ära võttis, mõni teine paha minister, et oma valdkonda panna?

Aseesimees Jüri Ratas Marek Strandberg, palun!

Marek Strandberg Mind on varemgi huvitanud ja olen seda siin ka küsinud, et milline on see mehhanism, mis madalama käibemaksu puhul vähendab ettevõtja huvi teenida suuremat kasumit? Sellepärast, et kui on välja kujunenud mingid hinnad, siis maksude muutmine neid hindu väga palju ei kõiguta. Mis piiraks sellise käibemaksu diferentseerimise puhul lihtsat asja, ettevõtja või ürituse korraldaja kasumisoovi? Aitäh!

Evelyn Sepp Ma pean ütlema, et ma ei saanud päris su küsimusest aru. Me ei räägi ju täna käibemaksu diferentseerimisest. See diferentseerimise jutt on juba lõppenud. Me ei saa täna rääkida sellest, et meil on osadel kultuuriteenustel üks määr ja teistel teine. Kui tohiks, äkki sa täpsustad oma küsimuse üle, ma hea meelega vastaks sellele sisuliselt.

Aseesimees Jüri Ratas Keit Pentus, palun!

Keit Pentus Aitäh, hea juhataja! Mul on sarnane küsimus eelküsijale, õigupoolest ma kordan seda küsimust, mida ma küsisin ka rahanduskomisjonis, kui seda eelnõu tutvustati. Pärast hiljutist Riigikohtu otsust on juurde tulnud terve hulk neid kultuuriüritustele piletite müüjaid, kelle puhul nüüd kehtib 5%-ne maksumäär varasema 18 asemel. On sul andmeid, kui paljudesse ja kui suures määras on pileti hind pärast seda maksumäära alanemist nendele vähenenud? Rahanduskomisjonis sul neid andmeid veel ei olnud, aga kas sa praeguseks oled need andmed saanud? Kui nüüd kehtib 5%-ne määr, siis kui palju on pilet tänu sellele odavnenud?

Evelyn Sepp Ma rääkisin pärast seda komisjoni istungit mõne korraldajaga, sest loomulikult Eesti Vabariik sellistel teemadel statistikat kahjuks ei tee. Ma saan viidata nende vastusele. Esmajoones on hetkel kehtiv 5% käibemaksumäär suurendanud valikut. Millega see lõpeb päeva lõpus, ma pean silmas näiteks käesoleva aasta lõpuks, on raske öelda. Suure tõenäosusega läheb suur osa nendest korraldajatest pankrotti. Kõigele vaatamata, et valik on hetkel suurenenud, kvaliteet on tõusnud, aga tõenäoliselt ei ole seda kriitilist massi inimesi, kes oleksid valmis oma raha kulutama kultuuriteenustele. Hetkel mõjutab see n-ö pakkumise mitmekesisust.

Aseesimees Jüri Ratas Igor Gräzin, palun.

Igor Gräzin Me täheldame riigis tendentsi, kus madalalaubaline massikultuur, Õllesummer, siis Tallinna päevituskeskus Solaris jne püüavad ennast serveerida kõrgkultuuri pähe. Selleks, et selliste solariste ja õllesummerite vohamine ära lõpetada, on kolm varianti – Glavlit, NLKP Keskkomitee propagandaosakond ja kolmandaks on riigieelarve ja selle jagamine. Ma vaatan, et see viimane on väga efektiivne, tõhus vahend kontrollimaks madalakultuurilise fenomeni vohamist kõrgkultuurilistes soodustes. Kas sina oled selle vastu või näed sa veel mingit neljandat võimalust? Tänan!

Evelyn Sepp Ma vastaksin hea meelega sinu küsimusest osale, mis puudutab loodetavasti järgmisel aastal valmivat kultuurikeskust Solaris. Ja kui sa pead seda asutust madalalaubalise kultuuri tootjaks, siis mul on väga kahju, kui sa pead Berliini Filharmoonikuid või New Yorgi filharmoonikuid, kes on selle kultuurikeskuse mängukavas esimeste esinejate hulgas, madalalaubaliseks kultuuriks, siis mul on sinuga raske vaielda. Ma ei jaga seda seisukohta!

Aseesimees Jüri Ratas Ivi Eenmaa, palun.

Ivi Eenmaa Ma tänan, härra juhataja! Lugupeetud Evelyn Sepp! Ma jätkaksin seda küsimust, mille esitas teile Margus Lepik. Ka mina olen siia saali tulnud ühest toredast väikelinnast Võrust ja olles ka Võrus ise olnud aktiivne kultuuritarbija, väidan teile, et kõik n-ö massikultuuriüritused ei ole vajanud Võrus pealemaksmist ega midagi, on see siis Meie Mees või mis iganes. Seal on täissaalid, täislauluväljakud. Teisalt, just kõrgkultuur – ja siin on linnavalitsus tulnud tavaliselt appi. Aga minu küsimus, ma usun, et Viini filharmoonikuid me Valka või Võrru niikuinii ei saa, paraku me ei saa neid ka Tallinnasse. Minu küsimus teile on, mis allikatel põhineb teie seisukoht siin Riigikogu saali ees, et väikelinnade kultuur on välja surnud, suremas...

Aseesimees Jüri Ratas Aeg!

Ivi Eenmaa ... kui käibemaks on rohkem kui 5%?

Evelyn Sepp Ma saan aru, et tegemist on mõnes mõttes tõenäoliselt põlvkondade vahega. Laululugu, mille pealkirja ma siin tsiteerisin või mille sõnade juppi ma tsiteerisin, ei ole minu välja mõeldud ja see ei ole ka minu hinnang. Oleks päris kurb, kui see jääks kehtima või hakkaks kehtima kõigele, millest see lugu räägib. Kuna sina ilmselt seda ei ole kuulnud, siis saan ma aru sinu pahameelest. Ega ei juhtugi nende suurte, ütleme Meie Mehega ei juhtu mitte midagi, ei 5 ega 18%-ga. Aga kui igaüks võtab endale nina alla selle väikese jupi sellest n-ö kõrgkultuurist ja väga väikse koha kontekstis väidab, aga seda kohalik omavalitsus toetab, siis see võibki olla tõene väide. Aga millegipärast üle Eesti see ei kehti enam, sellepärast et riigieelarves või linnaeelarves on näiteks 10 krooni, 10 ühikut raha selle toetamiseks, aga selle 10 ühikuraha olemasolu ei ole piisav, et öelda, et ainult selle 10 ühiku jaoks on selles kohas või Eesti riigis nii-öelda kõrgkultuuri. See toetamise fakt ise ei ole selekteerimise aluseks. See nii-öelda kõrgkultuur, mis vajab toetamist, seda on Eestis palju, palju rohkem. Ja tõstes käibemaksumäära kõrgemaks, tegelikult sellest toetust vajavast nii-öelda kõrgkultuurist jääb toetuseta, lisaks peavad inimesed selle eest rohkem maksma, mis toob kaasa tõenäoliselt olukorra, kus neil ei ole seda maksta. Ja ei ole vaja pead vangutada! Iga asi, mis läheb kallimaks, ei suurenda selle tarbimist – see on ju ilmselge.

Aseesimees Jüri Ratas Raivo Järvi, palun!

Raivo Järvi Suur tänu! Tegelikult on üldtuntud tõde ju see, et säärased orkestrid nagu Viini filharmoonikud jne ei too rõõmu tavainimese õuele, sest piletid on mõne tuhande kroonised ja teada on ka see, et säärased näited on pigem selliseks potjomkinlikuks eesriideks. Need peetakse kohustuslikus korras ära ja siis tehakse, rahvakeeli öeldes, pappi edasi. Minu küsimus on: teada on, et kõikides riikides ärimehed üritavad olemasolevate seaduste raamis nii-öelda leida see legaalne väike pilu, mille kaudu oma asja ajada. Tähendab, meie siin peame täiustama pidevalt seadusi, et säärased poollegaalsed operatsioonid läbi ei läheks. Kuidas sulle tundub, kas selle sinu ettepaneku raames me suurendame või vähendame selliste nii-öelda kaheti mõistetavate pilude arvu? Aitäh!

Evelyn Sepp Ma ei tea, kuidas sellele vastata. Ma ei kipuks ennast kordama. Kultuuriteoreetikud on kirjutanud sadu või tuhandeid käsitlusi sellest, kui tõsiseltvõetav on tänapäeval kultuuri jagamine kõrgkultuuriks ja nii-öelda mitte-kõrgkultuuriks ehk massikultuuriks. Kust jooksevad need piirid, kas neid on võimalik kuidagi ka legaalselt sättida või seda ei ole? Lühidalt võttes on järeldus, et ei ole, ja siis me kaalume nii-öelda järgmisi proportsionaalseid vahendeid. Kas me enamusele tahame nii-öelda käru keerata selleks, et võib-olla tõesti on mõni üritus nende hulgas ka, mis ei vääriks nii soodsat suhtumist. Soodne – see on suhteline, aga põhimõtteliselt. Või me elame selle üle ja saame aru, et see ei kahjusta meie kultuuripilti, aga me teeme enamusele midagi, mis pigem toetab ja arendab seda valdkonda. See on nii-öelda proportsiooni ja kaalumise küsimus. Ma arvan, et isegi siis, kui sellesse ringi satub mõni, mis ei tee meile rõõmu, et ta eksisteerib, aga saame aru, et ta on natuke paratamatu, et ta eksisteerib, siis ärme lõika selle tõttu kõigilt teistelt ära võimalust.

Aseesimees Jüri Ratas Ivi Eenmaa, palun!

Ivi Eenmaa Ma tänan härra juhataja! Aga siiski, Evelyn, mul on üks ettepanek teile tunnistada, et igal põlvkonnal on omad kogemused, omad väärtused – ka minu põlvkonnal. Selles mõttes pole siin mõtet lausingut teha, see on üks asi. Aga minu küsimus teile on, et kui mitme omavalitsuse kultuuripoliitika ja kultuuritoetuste read olete teie läbi analüüsinud, et te niimoodi väidate mingite kümnekroonilistega siin?

Evelyn Sepp Proua Ivi Eenmaa! Ma olen olnud alati arvamusel, et teis on pisutki huumorisoont, aga ma pean ütlema, et te olete selle kaotanud.

Aseesimees Jüri Ratas Indrek Saar, palun.

Indrek Saar Aitäh! Hea ettekandja! Ma olen sinuga absoluutselt nõus, et püüd määratleda, mis on kõrgkultuur, mis on selle vahepeal ja mis on massikultuur või veel mõne muu nimega kultuur, on tänases kiiresti muutuvas maailmas pigem hämmastav ja näitab kummalist arusaama demokraatiast. Seda enam, et need, kes täna siin räägivad sellest, et me peaksime toetama ainult väärtkultuuri, veel mõned aastad tagasi siin samas saalis, kui arutluse all oli raamatute käibemaksustamine 5%-lise maksumääraga, kaitsesid risti vastupidiseid seisukohti. Aga minu küsimus tuleneb sellest, et olles aastaid tegelenud selle käibemaksu soodusmääraga Euroopa tasandil, olen ma oma kolleegidelt saanud selged põhjendused, et see loetelu, mis on siin väga pikk ja mitmekesine, siia sisse on saanud, tuleneb sellest, et Euroopas on väga erinevad traditsioonid ja väga erinevad prioriteedid erinevatel riikidel. Siis minu küsimus on: kas te olete veendunud, et Eestile on rahvuskultuuriliselt oluline laada- ja lõbustuspargikultuur?

Evelyn Sepp Me lähtusime sellest, et auväärsed juristid, analüüsides selle direktiivi rakendamise mõju või sellest valiku tegemise mõju nagu põhiseaduslikus mõttes, olid kahtleval seisukohal, kas me saame teha siit valiku. Iseenesest, n-ö siseriiklikus kontekstis: loomulikult, me oleme nõus läbirääkima. Nii mõnigi nendest selles loetelus toodud ürituste liikidest Eestis sisuliselt puudub – see ei ole mingi vaidluse või mingisugune oluline teema. See ei ole selles mõttes meile siin poliitilise valiku või poliitilise vaidluse küsimus, vaid pigem juristide seletus, kas me võtame kõik või me ei võta midagi. See on pigem õiguslik probleem, mitte poliitiline meie jaoks.

Aseesimees Jüri Ratas Toivo Tootsen!

Toivo Tootsen Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin oli väga huvitav diskussioon teemal "Kõrgkultuur ja massikultuur". Kõik need asjad muutuvad elus. Vanal Inglismaal Shakespeare esindas massikultuuri ja ma kujutan ette – kas sa oled sellega nõus? – et kui selline eelnõu oleks olnud arutusel seal, siis keegi saalist oleks kindlasti ütelnud, et näe, selle eelnõuga tagant paistavad Shakespeare´i kõrvad. Aitäh!

Evelyn Sepp No jah, eks seda näidet mõnes teises sõnastuses, aga põhimõtteliselt sama mõttega ju tuuakse ikka tihti, et tõenäoliselt nii Bach kui Mozart olid oma aja popmuusikud, džäss oli igal juhul midagi, mis oli n-ö põhjakihtidele. Täna me hindame seda teistmoodi ja Jumal tänatud, et me suudame vähemalt mõtestada, kui siis mitte siin saalis, siis muidu kultuursete inimeste kuluaarides seda, mida kultuuriline mitmekesisus tähendab ja mida demokraatia selles valdkonnas kaasa toob või selle puudumine endaga kaasa toob õigupoolest.

Aseesimees Jüri Ratas Indrek Saar, palun!

Indrek Saar Tänan! Kõigepealt ma tahaksin öelda, et ei maksa peljata seda, et iga liikmesriik võib vabalt valida, millist osa sellest loetelust ta kasutab, sest Eesti on kasutanud valitud loetelu juba palju aastaid ja rohkem kui järelevalvet käibemaksu üle Euroopa Liidus finantsinspektsioonid ei tee. Nii et see on selgelt üks prioriteet. Eesti ei ole saanud selles osas ühtegi ettekirjutust. See oli vastuolus Eesti põhiseadusega see säte, mis sätestas 10% sõltuvalt omandivormist. Minu küsimus on see: kas ma sain õigesti aru sinu ütlusest, et seaduseelnõu esitajad võiksid tulevikus kaaluda seda, et sisuliselt laada- ja lõbustuspargi piletid ei peaks käima käibemaksusoodustuse alla?

Evelyn Sepp Ma usun küll, et ma võin selle lubaduse siin fraktsiooni nimel anda.

Aseesimees Jüri Ratas Rohkem küsimusi ei ole, ma tänan ettekandjat. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe. Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu ei tea juba mitmendat korda – samasisulist. Ja ega siin sisulist arengut ei olnud. Küll aga võib öelda, et kui rahanduskomisjonil on juba natukene piinlik neid arutelusid väga sisuliseks ja põhjalikuks muuta, siis siin suures saalis paistab, et nauditakse täiega väiteid, mis ei pea kuidagi vett. Rahanduskomisjoni ettepanek on esimest lugemist mitte lõpetada, panna see tänasesse päevakorda. See ettepanek leidis 5 poolt- ja 4 vastuhäält. Kõigepealt juhin tähelepanu, et siin on üsna vähe tegemist kultuuriüritustega, see on olemuslikult siiski meelelahutus, kui kasutada täpseid sõnu. Ettekandja räägib järjekindlalt teemast mööda, ma pean silmas siin eelnõu esitajat. Käibemaks on olemuslikult mittediskrimineeriv maks, mida kogutakse käibelt. Euroopa Liidu direktiiv lubab siin mõningaid erandeid, sealhulgas ka etendustelt ja muult taoliselt, etendused on täpsustatud siin loeteluga. Kuid kokkuvõttes võib öelda, et tegu on hõlmamatu, haldamatu soodustusega, mis saab osaks kõigile kultuuri- ja meelelahutusüritustele juhul, kui madaldatud määra rakendatakse. Eestis on praegu tegemist Riigikohtu otsuse järel mõningase õigussegadusega, kuna selle käibemaksusoodustuse sisuline eesmärk oli toetada väärtkultuuri, aga enamik sellest soodustusest saab praegu osaks meelelahutusele, mille toetamine rahaliselt riigi poolt ei peaks kuuluma kultuuripoliitika hulka. Lihtsalt öeldes, enamik sellest käibemaksusoodustusest jagatakse huupi ja saab osaks meelelahutusele, sh ka siin mainitud Õllesummerile. Kui käibemaksu alandamise mõju hinnata, selle soodustuse mõju hinnata, siis see on hinnale loomult ajutine, hiljem jaguneb see turuosaliste vahel. Kuid Marek Strandbergi küsimus on ülimalt põhjendatud, seda ei ole põhjust nimetada arusaamatuks, nagu ettekandja tegi. Ettevõtja varem või hiljem omastab selle soodustuse ja tõstab hinda. Seda on näha ka Eesti turul, et käibemaksu alanemine Riigikohtu otsuse järel ei alandanud piletite hinda. Käibemaksusoodustus jaguneb definitsiooni järgi käibe järgi. Suur käive on definitsiooni järgi omane massikultuurile, mitte väärtkultuurile. Ja selle tõttu võib öelda, et kultuuri toetamine maksusoodustuse kaudu on üks äärmiselt ebaõnnestunud viis. Käibemaksu kaudu tarbimise soodustamine on maksuekspertide palju tõestatud seisukoha järgi üldse üks ebaefektiivne viis, kuid käibemaksu kaudu kultuuri soodustamine on väga selgelt üks ebaõnnestunumaid ka valdkonna järgi. Kui noorpoliitik Indrek Saar, kes äsja lahkus siit saalist, kippus rääkima ajalugu, kuidas, kes käibemaksu soodustuse koha pealt midagi on toetanud, siis ta loomulikult tegelikult seda ajalugu ei tunne. Küll aga kehtib meil tõesti üks kultuurialane soodustus veel – see on raamatutelt. Selle kultuuri käibemaksusoodustuse kriitikud tegelikult tookord raamatute käibemaksu kritiseerisid, kuid tuleb möönda, et see soodustus on tunduvalt mõistlikum kui etenduste soodustamine käibemaksu kaudu. Sest lihtsalt öeldes loll raamatupoodi ei lähe, iga loll läheb õlut jooma küll ja selle tõttu see raamatute käibemaksu soodustamine on sihipärasem, aga kahtlemata mitte laitmatu. Indreku küsimus selles mõttes osutas ka sellele probleemile, et raamatute hulgas on väga palju kultuurikauget makulatuuri. Lühidalt kokku võttes käibemaksusoodustus on raha huupi jaotamine, lootuses, et see tabab ka väärtkultuuri, mida kultuuripoliitika soovib toetada, kuid mõistlikum viis on kaheldamatult koguda erinevatelt kaupadelt, olgu tegemist siis leiva või tsirkusega, ühtlast maksu. Sedaviisi koguda on administratiivselt lihtsam ning jagada siis riigieelarvest soodustusi sinna, kus sotsiaal- või kultuuripoliitika seda õigeks peab. Rahanduskomisjon järjekordselt jõudis sellele järeldusele. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Ettekandjale on küsimusi. Evelyn Sepp, palun!

Evelyn Sepp Aitäh! Pärast käesoleva aasta eelarve menetlust ja eriti peale lisaeelarve menetlust tundub mulle, et vähemalt Reformierakond ei peaks enam Eesti majanduse nii-öelda käivitumise mootorite teemal üldse pikka aega sõna võtma, sest teil lihtsalt ei ole suurt midagi öelda või vähemalt teie väited ei pea enam paika väga pikka aega. Mõnes mõttes on kahju, et te ei ole üldse nende aastate jooksul toimunud vaidlusest suurt midagi õppinud, aga ma siiski küsin sellist asja, et kas sinu definitsiooni järgi, kui sa selle kuidagi legaalselt suudaksid sõnastada, väärtkultuur ei peaks inimeste meeli lahutama?

Jürgen Ligi Aitäh! Ma ei laskuks siin erakondlikule pinnale, ma esindan siin rahanduskomisjoni, te võite alati pakkuda mõne ideekese majanduse teemal ja püüda jätta muljet, et te sellest valdkonnast üht-teist jagate, kuid mida te selle küsimusega silmas pidasite? Meelelahutus ja meelt lahutama on jah sarnased väljendid, kuid antud juhul ma rääkisin sõnapaarist meele lahutus ja väärt kultuur, eristades neid sedapidi. Sõnapaarina sõnade kasutamine annab sõnadele konteksti ja mis tahes tuletis kontekstivabalt on eksitav. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva Aitäh! Hea komisjoni esindaja! Kas teil oli komisjonis juttu, kas seaduseelnõu algataja tõi numbrid välja, et kui palju see seaduseelnõu vastuvõtmine jätaks riigile raha saamata, mis on need numbrid? Aitäh!

Jürgen Ligi Teda see pool eelnõust ei köitnud, aga me oleme praegu olukorras, kus sellise soodustuse kehtimine kohtuotsuse tagajärjel tingib umbes – hinnangud on erinevad – aga paarisaja miljoni väljavoolu aastas riigieelarvest ja rõhuvas enamuses on see väljavool meelelahutuse suunas, meelelahutus siin kontekstis vastandina väärtkultuurile veel kord. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Evelyn Sepp, palun!

Evelyn Sepp Aitäh! Kuigi see piletite käibemaksu alandamine jätaks otseselt riigieelarvesse 20-30 miljoni kroonise ja kindlasti mitte paarisaja miljoni kroonise augu, nagu sa püüdsid väita, ja samas kindlasti see elavdab ka ettevõtlust erineval viisil, mis on lähedal seotud selliste teenuste pakkumisega, on minu küsimus siiski sulle veel kord, palun defineeri väärtkultuur legaalselt ja see, mis ei ole väärtkultuur.

Jürgen Ligi Väärtkultuuri peab defineerima riik kultuuripoliitika kaudu. Antud maksusoodustus kukub täielikult välja kultuuripoliitika raamidest ja asub sellega sisuliselt vastuollu, kuna kultuuri toetamise võimalused halvenevad selle eelnõu tagajärjel. Eelarve kadu on väga suur. See kadu on mõneti kultuuri vastandi suunas. Teiseks te puudutasite veel küsimust ettevõtluse toetamisest. Käibemaksu kaudu ettevõtluse toetmamine, nagu ka tarbimise toetamine käibemaksu kaudu on kindlasti vale meetod. Ettevõtete toetamine peab siin jälle olema mittediskrimineeriv, kui rääkida ettevõtluspoliitikast. See tähendab, et tulevaid ettevõtlusvaldkondi tuleb käsitleda võrdselt. Ei ole loogilist seletust, miks näiteks õmblustööstust ja leivatööstust sel moel siis ei kohelda, nagu teie soovite kohelda õllemüüki ja laulmist selle ümber. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Väino Linde, palun.

Väino Linde Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kas komisjonis oli arutlusel ka see, millest oli tegelikult tingitud eelnõu algatajate soov just nimelt niisugune seadusemuudatus sisse viia? Millest see põhjustatud võis olla? Kas komisjon sai sellest aru?

Jürgen Ligi Sellest on natukene piinlik rääkida, aga kuna siin saalis on sellele ka vihjatud ja eks me kõik ole inimesed ja näeme. Külastage Tallinna kesklinna, Sakala tänavat. Vaadake, mida seal lõhuti ja mida seal ehitatakse ja mõelge, mis rahade eest. Mis on see ettevõtlusvorm, mida seal toetatakse ja kuidas see võiks olla seotud käibemaksuga. Kuidas inimeste isiklikud sidemed, kuidas inimeste parteilised huvid, sponsorite huvid võiksid haakuda selle eelnõuga. See on fantaasia küsimus, aga ma ei tahaks siin rääkida, kus on see piir. Aga ma arvan, et siin kuskil jääb see ka fantaasiast välja, et kuskil on faktid, mida me peame siin kahjuks tunnistama. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kas teile tõepoolest tundub, et ainult selle eelnõu puhul löövad välja kuidagi isiklikud sidemed, et muud eelnõud on sellest vaimust mitte sugugi kantud?

Jürgen Ligi Aitäh! Ma ei saa seda kuidagi väita, aga mida rohkem on tegu erandliku käsitlusega, mida rohkem on tegu ebaloogiliselt erandliku käsitlemisega, seda rohkem tuleb ette heita grupihuve. Siin ei ole midagi parata! Kui autor oleks tulnud välja ettepanekuga kehtestada käibemaksumääraks 18 asemel 5, siis oleks tegu, võiks siis öelda mingisuguse sotsiaal- või majanduspoliitilise mõttega, mida saab debateerida täiesti neutraalselt. Kuid kui tegu on selgelt diskrimineeriva, erandit toetava sammuga ja sinna juurde lisandub isiklik ja erakondlik kontekst, siis meil on põhjust seda tunnistada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad, avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja. Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin 8 minutit!

Aseesimees Jüri Ratas Palun 8 minutit!

Igor Gräzin Austatud esimees, lugupeetud kolleegid koalitsioonist ja opositsioonist! Tähendab, kahte jutuajamise teemat meil täna välja ei tule. Ma oleks tahtnud rääkida rahast, aga kuna eelnõu esitajat raha ei huvita, siis rahast ma rääkida ei saa. Kuna ei saa rääkida ka mingitest juriidilistest definitsioonidest ja ma eile nimetasin, et õigusteadus on täpisteadus – siin neid alles küsitakse – siis täpselt ka ei saa rääkida. Mis mul siis alles jääb? Mul jääb alles muinasjutt, võrdlused, metafoorid. Hakkame siis peale muinasjuttude ja metafooridega enne, kui Evelyn Sepp lahkub ka kuuldepiirkonnast – vaatepiirkonnast ta kadus. Niisiis esitame küsimuse, mida me oleme siin kaua aega arutanud. Kas väga parempoolset aristokraatlikku konservatiivi Arturo Toscanini ja Herbert von Karajan toetasid marksistlikke parteisid eeskätt - austromarksiste. Herbert von Karajan jälgis Bernsteini õpetust, Kautskyt. Miks? Vastus on väga lihtne. Ja selle sõnastanud Herbert von Karajan on öelnud, et sotsialistikud valitsused on ainsad, kes on võimelised orkestrile frakid selga ja pasunad suhu ostma sellepärast, et sümfooniaorkester on oma olemuselt rahalises mõttes ebatasuv muusika. Esiteks see eeldab kõrgkultuuri selles mõttes, et ta on orienteeritud intelligentsetele inimestele – erinevalt Õllesummerist – ja ta nõuab mingisugust ettevalmistust ja definitsiooni järgi moodustavad niisugused inimesed vähemuse. Ja ma olen härra Tootseniga täiesti nõus. Shakespeare`i laadne ettevõtmine ülekantuna tänasesse päeva oleks kindlasti kuulunud massikultuuri mitte ainult oma taseme ja eesmärgi vaid ka massilise alkoholi elik ale'i tarbimise tõttu, mille kanguskraad on teatavasti 11. See viitab veel kord, et kõrge- ja tavakultuuri mõisted tõepoolest aja jooksul muutuvad ja ma võtsin ehmatavalt teadmiseks Berliini Filharmoonikute saabumise Rebasekeskusse. Sest vaadake, ma kardan, et see asi niimoodi lähebki. Berliini Filharmoonikud tulid konterdikeskusesse ja nad ei teadnud, et nende ülesanne on avada tulevane maja, mis ma loodan – siin juba vihjati, et vanemad inimesed olgu vait, kui noored räägivad – ja ma loodan, et minu silmad seda ei näe, kuidas potentsiaalne kultuurikeskus on täis kasiinosid, lõbumaju, no ma ei tea, igasuguseid läbusid ja muid asju, lotokeskusi, narkodiilerite lette, milleks teda juba praegu tegelikult ehitataksegi. Eesti mõistes kultuurikeskus on Sõpruse narkodiilerid, kasiinod ja mis veel! Tõepoolest! Ja ma ei kahtle, et Berliini Filharmoonikud teist korda enam ei tule. Ma arvan, et massikultuuri piiripealne koht – on olemas Spivakovi orkester, kus on tõepoolest meelelahutuslik element olemas, aga Spivakov küll ei tule! Või kui talle peaks Tallinnast kutse tulema, ma arvan, et selle asja saab ära korraldada, et ta vähemalt sinna ei tuleks. Vaadake, kogu probleem taandub tegelikult väga lihtsale asjale. Miks ma räägin sellest? Saate aru: kõrgkultuur ei saa tulla asutusse nimega Solaris! See näitab kultuuritaset! Ja muide, minu esimene reaktsioon oli üldse, et see avatakse Tarkovski mälestuseks ja et see on üldse filmikeskus – Tarkovski-nimeline Solaris. Ei ole! Niisiis on olemas üks väga lihtne ja konkreetne vahe kõrg- ja massi- või kesk- ja väga kesk, nagu siin öeldakse, kultuursete ja ebakultuursete inimeste vahel ja see on see:on olemas kunst, mis toob raha sisse ja sageli see ei pruugi olla kõrgkunst, see on lihtsalt kunst. Muide ansambel The Beatles ei saanud Briti kultuuriasutustelt mitte sentigi. Ainus kõrgkultuuri esindaja, kes natuke raha sai, aga Mart parandab mind, selle pärast, et talt võeti see raha pärast käest ära, oli Woody Allen. Pärast seda läbikukkunud; "Annie Halli" eest ta sai Oscari ja vot selle järgmise jaoks selle riigi raha, mille ta akadeemiale tagasi andis. Aga see on ainus juhus, kus nii-öelda kõrgkultuur ja massikultuur on tõepoolest raha saanud. Niisiis väga lihtne vahe – orkestrit, keda me peame väärtuslikeks, aga keegi ei kuula või kuulavad vähesed intelligentsed inimesed, see on kõrgkultuur. Kui miski asi juba on massiline, siis ta definitsiooni järgi on äriettevõte, mis toob kasumit jne, täpselt samapalju nagu karussell, minu pärast valeturaka mängimine jne. Ja kui selle eest võetakse raha ja suurt raha ja teenitakse kasumit, siis on see samasugune äri, kui mis tahes teine. Nüüd ongi see koht – ärist võetakse raha käibemaksuna ära, see tuleb riigi kätte, pärast tuleb see eelarvesse, läheb valitsusse ja siis tuleb mängu üks väga oluline mees või naine, kelle nimi on kultuuriminister, kes kannab vastutust selle eest ja haridusminister, kes kannavad vastutust selle eest, mis Eesti kultuurist edasi saab, nii nagu see on põhiseadusesse kirja pandud. Kui me hakkame otsustama selle üle, kas Mahleri III või Mahleri VI, mis on tegelikult V, nagu te mäletate, on parem Riigikogu hääletamise teel – no siis on ikka midagi väga valesti! On välja pakutud rahaliselt lihtne variant – 1%. Raha tuleb õigesse kohta, Kultuuriministeerium vaatab peale, kusjuures Kultuuriministeerium ei langeta kunagi ühtegi otsust ilma kultuuriüldsusega rääkimata. Ja isegi Keskerakonna kultuuriministril süda valutas, kui ta saatis buldooserid Sakala Keskuse peale. Sest ta oli kõigele vaatamata kultuuri minister. Ma arvan, selliste erandite, praegu eksisteerivate erandite tegemine on täiesti põhjendamatu. Üks – kaheksateist. Aitähh.

Aseesimees Jüri Ratas Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja. Eiki Nestor, palun! Härra Gräzin!!! Palun, Eiki Nestor!

Eiki Nestor Austatud esimees ja austatud Riigikogu! Kõigepealt lubage mul alustada teemavälise märkusega. Ma usun, et eelnõu ettevalmistajate poolt siia kõnepulti eelnõud kaitsma tulev inimene võib olla nutikam või vähem nutikam. Aga ma tahaks öelda, et ta kindlasti ei tohiks olla tige. See on minu siiras märkus eelnõu algatajate poolt siia saadetud ettekandja suhtes. Ma ei mäletagi, et ma oleks sellist tigedust siin näinud. Teiseks, võib-olla on tore, et jutt läks raamatute peale. Räägime siis algusest. Raamatute käibemaksuga tegeles Riigikogu VIII koosseis ja tänane 5%-line käibemaks on selle koosseisu otsus ja sellesse rahanduskomisjoni kuulus Eiki Nestor, kes võttis selle raamatute käibemaksu teema siin üles. Selle eelnõuga ja tänase debatiga on kaks sarnasust huvitaval kombel. Kaks asja, mida võib võrrelda. Tookord raamatute sooduskäibemaksu määra esitamise eelnõu seletuskiri rääkis sellest, et eelnõu algatajate selge soov oli anda riiklikku tuge raamatute väljaandmisele Eestis. See oli kogu eelnõu mõte. Ja viimane lause kõlas nii, et kõige muu kõrval võib see raamatute hinda alla viia. Täna meile seletatakse siin vastupidist, et seda loomulikult ei juhtu ja tegemist on tõesti valikuga, mis moodi riigis abi osutada. Analoogia on ka teises mõttes. Ka siis oli neid, kes ei pidanud sellist abi vajalikuks. Ja vaidlesime pikalt selle üle, kuidas defineerida sellist mõistet nagu raamat. VIII koosseisus oli väga tubli ametnik härra Raimond Kala, kes nüüd on pensionil ja palavad tervitused talle, ja Raimond Kalaga koos kuskil peaaegu me sõnastasime mõistet – raamat. Kõik kartsid, et järsku sinna alla läheb ka piltpostkaart ja et selle vältimiseks siis sõna raamat sai nii defineeritud, et seal oli kaks või kolm rida. Kui te avate tänase käibemaksuseaduse, siis te leiate sealt sõna raamat ilma nende lisandusteta ehk teisisõnu, nende aegade jooksul on iseenesest see sooduskäibemaksu objekt saanud kõigile selgeks – nii neile, kes maksavad makse, kui ka nendele, kes korjavad. Nüüd tegelikult peaks peale seda Riigikohtu otsust vaidlema teema üle, mis on etendus? Ehk teisisõnu see, et riik teeb oma seadusega vahet, milliste etenduste läbiviimist ta on nõus madalama käibemaksu määraga doteerima või riigiabi andma ja millist mitte, on täiesti normaalne nähtus. Ja kui nüüd väidetakse, et sõna "etendust" ei saa defineerida ilma, et me põhiseadust riivaks, siis see on puhas bluff ja demagoogia. Küsimus on selles, kas me tahame seda teha või ei taha teha. Ilmselt ka etenduse puhul, kui ta ükskord ära defineeritakse, millist etendust on riik nõus doteerima, millist mitte, küllap ta aja jooksul kõigile selgeks saab. Nii neile, kes maksavad makse, kui ka neile, kes ei maksa. Küll aga vaidleks kolleeg Gräziniga, et mina siiski usun, et selline riiklik tugi ilma, et me teeks vahet, näiteks nagu raamatute puhul, et kes selle raamatu kirjutanud on, on ka etenduste puhul siiski kohane, et kogu austuse juures kõigi kultuuriministrite vastu, mis iganes erakonnast nad ka ei oleks ja kui hästi nad kultuuriüldsusega koostööd ei teeks, siis vaadates, kuidas ka täna riigi raha jagatakse, ei ole mul kindlat veendumust, et seda ei saaks teha veelgi paremini. Ehk teisisõnu, pigem selles mõttes öeldagi, et kui suudetakse etendusi läbi viia ilma summerdamiseta ja muu läbuta, et see väärib riiklikku tuge, oleks mõistlik ja õige. Aga kontserdipileti hindade nõudmine ja pakkumine ja kui kõik need, kes eelmisel aastal uskusid, et 20% kasv jätkub ja nendele artistidele, kes siin sellel suvel, kas või juunikuus esinevad, tuleb kindlasti aasta ette öelda, siis sealt on ka tulnud hind. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aivar Riisalu. Palun!

Aivar Riisalu Aitäh hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma saan aru, et suur osa teist hakkab jälle rusikat taskus pingutama, võib-olla just selle saali pooles, et näe moosekant ronis pulti. Aga tundub, et see pileti käibemaksu teema on üks teema, mis on tõepoolest, vähemalt minu siinoleku ajal, hoidnud meeli erksana ja tekitanud elavat diskussiooni. Vaadake, kallid kolleegid, me peaksime kõigepealt proovima üleüldse selgeks mõelda, mis asi see käibemaks on. Käibemaks on ju teatavasti selline maks, mida makstakse käibelt ja makstakse käibelt ainult sel juhul, kui sa ei saa seda tasaarveldada ehk ostad sisse rohkem, kui välja müüd või vastupidi. Seetõttu ma arvan, et meil tasuks otsa vaadata kõikide ettevõtjate majandusnäitajatele ja küsida iseendalt, kui palju täna erinevad kultuuriteenust osutavad ettevõtjad üleüldse seda käibemaksu riigieelarvesse maksavad. Sellepärast, et ettevõtluse põhiolemus ju teatavasti seisnebki selles. Ettevõtjad võitlevad kahe asja nimel – võitlevad maksude optimeerimise nimel ja võitlevad kasumi saamise nimel. Seetõttu ma arvan, et selle probleemi käsitlemine ettevõtja seisukohast ei olegi lõpuni õige. Meil ei ole mitte ühtegi põhjust arvata, et suurt keskust – nagu siin täna ikkagi jutt läks ju suhteliselt isiklikuks – suurt keskust ehitav ettevõtja, ma arvan, targa käitumise juures ei pea tühjagi käibemaksu maksma sellel lihtsal põhjusel, et ta saab selle tasaarveldada. Minu meelest see ettevõtluse pool sellesse teemasse sisse tuua seetõttu ei olegi võib-olla kõige õigem ja hakata otsima siit persoone ja ühe või teise erakonna seotust persoonidega – ma arvan, et see ei ole tegelikult meie ülesanne. Meie ülesanne oleks ikkagi pigem mõelda selle peale tõepoolest, mis asi see kultuur siis tegelikult on. Mina isiklikult ka kindlasti toetan neid erisusi, mis eristavad massikultuuri sügavkultuurist. Selle pärast, et minu poolt kunagi veetud rahvakollektiiv ei vajanud küll ei käibemaksu soodustust ega mitte mingisugust abi sellel lihtsal põhjusel, et me oskasime raha teenida ka ise. Eile õhtul oli mul hea võimalus käia Saku Suurhallis kuulamas Bob Dylanit. Mina ei tea, milles on see põhjus, aga seal saalis oli silmaga vaadates, olles ka selle majaga elus hästi lähedalt seotud olnud, ma arvan, hinnanguliselt, no 2500 inimest, aga mitte mingil juhul rohkem, see saal oli tühi. Pilet maksis minu jaoks, kes ma olen Saku Suurhalli üks loožiomanikest, 690 krooni. Valetan! 590 krooni! Kas see oli Bob Dylani eest vähe või palju, ei ole mina selle asja otsustaja. Aga natuke pani mõtlema küll, et miks seda inimest, kes on maailmakultuuri jätnud nii palju, oli vaatamas ainult, ütleme, heal juhul 2500 inimest. Kas see põhjus on selles, et see kõik on meie jaoks liiga kallis? Kas see põhjus on selles, et need saalid, mis meil, on kõik liiga väikesed? Kaasa arvatud see uus valmiv solaariumikeskus, vabandust Solarise keskus? Ja selle tõttu ma olen üsna veendunud, et meil tasuks mõelda, kas me saame midagi ära teha selle nimel, et meie lugupeetud kodanik, keda meie siin esindame, saaks oma kultuuriselektsiooni teha oma sisemise vaba tahte alusel, aga mis kõige olulisem, et tal selle kultuuri jaoks oleks taskus ka raha. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja. Marek Strandberg, palun!

Marek Strandberg Head kolleegid! Jürgen Ligi puudutas siin esinedes olulist teemat – sama, mida me arutasime eile, kas Riigikogu asi on tekitada eriõigusi või on tekitada kõigi jaoks üheselt mõistetavat ja arusaadavat õiguskeskkonda. Ma olen seda meelt, et viimast. Riigikogu asi ei ole tekitada mis tahes eriõigusi ja on põhjust üritada toimida sellisel moel, et kehtiv õigus, olgu see siis majanduses või mis iganes muus valdkonnas, oleks see üheselt mõistetav ja lihtsalt toimiv. Too eilne näide, meenutan, puudutas üht lihtsat asjaolu. Ühele ettevõttele tehti eriõigus. Jutt on ühest põlevkivi kasutavast ettevõttest, millele Riigikogu poolt kingiti tagasihoidlikult igaks aastaks (vähemalt plaanina) mitusada miljonit krooni kasumit. Tõsi, Jürgen Ligi sel teemal ei hääletanud. Samas ei kuulnud ma ka küll eile mitte ühtegi kriitikanoolt selle suunas, et nende enda erakond sellist eriõigust tekitades – nende enda erakond oli valdav hääletaja selles küsimuses – kuidagi piinlikult käitunud oleks. Nüüd, kui laiemalt võtta, siis nii see ju ongi, et kui ettevõttele ja ettevõtetele tekitada mingeid maksuerisusi, soodustusi, mida iganes, on see ajaküsimus, millal hinnatasemed ühtlustuvad ja see majanduslik tõdemus on täiesti olemas. Ma ei tea, Eestis ei maksa täna raamatud vaatamata väikesele käibemaksule oluliselt vähem kui Saksamaal või Soomes. Ma usun, et te olete kõik sedasama asja märganud. Pigem vastupidi – mõned raamatud on Eestis koguni kallimad kui meie lähiriikides, vaatamata käibemaksu soodsale suhtele. Turu loogika ei ole nii lihtsalt maksudega reguleeritav ja see, millised on hinnad, sõltub ikkagi enne kõike konkurentsi tingimustest, rahva jõukusest, liikumisvabadusest ja võib-olla alles siis maksudest. Põhjendus, et inimesed peaksid saama kõrgkultuurist osa ja selle tõttu peaks olema käibemaks madal nendele tegevustele – võib ju öelda ka niimoodi, et kui inimesest, kes peavad kultuurist, siis nad peaksid pidama ka samavõrd riigist, et se riik oleks tugevam ja toetaksid siis seda riiki siis kõrgemate maksudega või mis iganes. Aga ühte ma tahan öelda: väga raske on olla sellistes oludes tõepoolest kellegi poolt, kui selline mõõdukas poliitiline skisofreenia võnkleb ühepäevase perioodiga, kus eile luuakse erisusi ja täna neid kritiseeritakse. Uskuge, sellised asjad, selline ebaterviklikkus ja kooskõla puudumine ei tekita olukorda, kus ühele või teisele suuremale plaanile õnnestub poolehoidjaid leida. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Tänan! Kas see on vastusõnavõtt? Palun, Jürgen Ligi, kohapealt sõnavõtt.
Jürgen Ligi Aitäh! Kuna mu nime mainiti, siis juhin Mareki tähelepanu sellele, et kaevandusluba on olemuslikult eriõigus ja seda tulebki anda personaalselt. Eilse hääletamise küsimus on pikema diskussiooni teema. Kuid eile me ei arutanud ühegi konkreetse firma kaevandusõigust vaid ainult üldist kaevanduse mahtu ja seni tehtud sammude mõju sellele. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Rohkem kõnesoove ja vastusõnavõtte ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku, et eelnõu 224 SE esimesel lugemisel katkestada ja tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamisega. Kas võime minna hääletuse juurde? Tänan! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku, et eelnõu 224 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused

Aseesimees Jüri Ratas Tulemusega poolt 42, vastu 26 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole, on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu 224 SE esimesel lugemisel tagasi lükatud ja seega langeb menetlusest välja. Sellega on meil 4. päevakorrapunkti menetlemine lõpetatud. Austatud Riigikogu, tänane istung on lõppenud. Soovin teile jõudu teie töös fraktsioonides ja komisjonides! Tänan teid!

15 comments:

Peeter Meos said...

Jürgen Ligi oma otseütlemistega tuntud headuses, nagu Kaitseministeeriumi päevil. Aga muidu te annate seal Toompeal Briti Parlamendi alamkoja mõõdu välja küll! Loen ja muigan.

EndelKuus said...

Poen ja muigan minagi.

EndelKuus said...

Vabandust! Loen ja ...

sexy said...

A片,A片,成人網站,成人漫畫,色情,情色網,情色,AV,AV女優,成人影城,成人,色情A片,日本AV,免費成人影片,成人影片,SEX,免費A片,A片下載,免費A片下載,做愛,情色A片,色情影片,H漫,A漫,18成人

a片,色情影片,情色電影,a片,色情,情色網,情色,av,av女優,成人影城,成人,色情a片,日本av,免費成人影片,成人影片,情色a片,sex,免費a片,a片下載,免費a片下載

情趣用品,情趣用品,情趣,情趣,情趣用品,情趣用品,情趣,情趣,情趣用品,情趣用品,情趣,情趣

A片,A片,A片下載,做愛,成人電影,.18成人,日本A片,情色小說,情色電影,成人影城,自拍,情色論壇,成人論壇,情色貼圖,情色,免費A片,成人,成人網站,成人圖片,AV女優,成人光碟,色情,色情影片,免費A片下載,SEX,AV,色情網站,本土自拍,性愛,成人影片,情色文學,成人文章,成人圖片區,成人貼圖

情色,AV女優,UT聊天室,聊天室,A片,視訊聊天室

一夜情聊天室,一夜情,情色聊天室,情色,美女交友,交友,AIO交友愛情館,AIO,成人交友,愛情公寓,做愛影片,做愛,性愛,微風成人區,微風成人,嘟嘟成人網,成人影片,成人,成人貼圖,18成人,成人圖片區,成人圖片,成人影城,成人小說,成人文章,成人網站,成人論壇,情色貼圖,色情貼圖,色情A片,A片,色情小說,情色小說,情色文學,寄情築園小遊戲, 情色A片,色情影片,AV女優,AV,A漫,免費A片,A片下載

sexy said...

情趣用品,情趣用品,情趣用品,情趣用品,情趣用品,情趣用品,情趣,情趣,情趣,情趣,情趣,情趣,情趣用品,情趣用品,情趣,情趣,A片,A片,情色,A片,A片,情色,A片,A片,情趣用品,A片,情趣用品,A片,情趣用品,a片,情趣用品

A片,A片,AV女優,色情,成人,做愛,情色,AIO,視訊聊天室,SEX,聊天室,自拍,AV,情色,成人,情色,aio,sex,成人,情色

免費A片,美女視訊,情色交友,免費AV,色情網站,辣妹視訊,美女交友,色情影片,成人影片,成人網站,H漫,18成人,成人圖片,成人漫畫,情色網,日本A片,免費A片下載,性愛

情色文學,色情A片,A片下載,色情遊戲,色情影片,色情聊天室,情色電影,免費視訊,免費視訊聊天,免費視訊聊天室,一葉情貼圖片區,情色視訊,免費成人影片,視訊交友,視訊聊天,言情小說,愛情小說,AV片,A漫,AVDVD,情色論壇,視訊美女,AV成人網,成人交友,成人電影,成人貼圖,成人小說,成人文章,成人圖片區,成人遊戲,愛情公寓,情色貼圖,色情小說,情色小說,成人論壇


情色貼圖,色情聊天室,情色視訊,情色文學,色情小說,情色小說,臺灣情色網,色情,情色電影,色情遊戲,嘟嘟情人色網,麗的色遊戲,情色論壇,色情網站,一葉情貼圖片區,做愛,性愛,美女視訊,辣妹視訊,視訊聊天室,視訊交友網,免費視訊聊天,美女交友,做愛影片

A片,A片,A片下載,做愛,成人電影,.18成人,日本A片,情色小說,情色電影,成人影城,自拍,情色論壇,成人論壇,情色貼圖,情色,免費A片,成人,成人網站,成人圖片,AV女優,成人光碟,色情,色情影片,免費A片下載,SEX,AV,色情網站,本土自拍,性愛,成人影片,情色文學,成人文章,成人圖片區,成人貼圖

平平 said...

^^ nice blog!! ^@^

徵信, 徵信網, 徵信社, 徵信社, 徵信社, 徵信社, 感情挽回, 婚姻挽回, 挽回婚姻, 挽回感情, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信, 捉姦, 徵信公司, 通姦, 通姦罪, 抓姦, 抓猴, 捉猴, 捉姦, 監聽, 調查跟蹤, 反跟蹤, 外遇問題, 徵信, 捉姦, 女人徵信, 女子徵信, 外遇問題, 女子徵信, 徵信社, 外遇, 徵信公司, 徵信網, 外遇蒐證, 抓姦, 抓猴, 捉猴, 調查跟蹤, 反跟蹤, 感情挽回, 挽回感情, 婚姻挽回, 挽回婚姻, 外遇沖開, 抓姦, 女子徵信, 外遇蒐證, 外遇, 通姦, 通姦罪, 贍養費, 徵信, 徵信社, 抓姦, 徵信, 徵信公司, 徵信社, 徵信, 徵信公司, 徵信社, 徵信公司, 女人徵信, 外遇

徵信, 徵信網, 徵信社, 徵信網, 外遇, 徵信, 徵信社, 抓姦, 徵信, 女人徵信, 徵信社, 女人徵信社, 外遇, 抓姦, 徵信公司, 徵信社, 徵信社, 徵信社, 徵信社, 徵信社, 女人徵信社, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 女子徵信社, 女子徵信社, 女子徵信社, 女子徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信,

徵信, 徵信社,徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 外遇, 抓姦, 離婚, 外遇,離婚,

外遇, 離婚, 外遇, 抓姦, 徵信, 外遇, 徵信,外遇, 抓姦, 征信, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信,徵信社, 徵信社, 徵信, 外遇, 抓姦, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信, 徵信社, 徵信社, 徵信社, 徵信社,

t7x8z7x0r3 said...

2008真情寫真aa片免費看捷克論壇微風論壇大眾論壇plus論壇080視訊聊天室情色視訊交友90739美女交友-成人聊天室色情小說做愛成人圖片區豆豆色情聊天室080豆豆聊天室 小辣妹影音交友網台中情人聊天室桃園星願聊天室高雄網友聊天室新中台灣聊天室中部網友聊天室嘉義之光聊天室基隆海岸聊天室中壢網友聊天室南台灣聊天室南部聊坊聊天室台南不夜城聊天室南部網友聊天室屏東網友聊天室台南網友聊天室屏東聊坊聊天室雲林網友聊天室大學生BBS聊天室網路學院聊天室屏東夜語聊天室孤男寡女聊天室一網情深聊天室心靈饗宴聊天室流星花園聊天室食色男女色情聊天室真愛宣言交友聊天室情人皇朝聊天室上班族成人聊天室上班族f1影音視訊聊天室哈雷視訊聊天室080影音視訊聊天室38不夜城聊天室援交聊天室080080哈啦聊天室台北已婚聊天室已婚廣場聊天室 夢幻家族聊天室摸摸扣扣同學會聊天室520情色聊天室QQ成人交友聊天室免費視訊網愛聊天室愛情公寓免費聊天室拉子性愛聊天室柔情網友聊天室哈啦影音交友網哈啦影音視訊聊天室櫻井莉亞三點全露寫真集123上班族聊天室尋夢園上班族聊天室成人聊天室上班族080上班族聊天室6k聊天室粉紅豆豆聊天室080豆豆聊天網新豆豆聊天室080聊天室免費音樂試聽流行音樂試聽免費aa片試看免費a長片線上看色情貼影片免費a長片

t7x8z7x0r3 said...

本土成人貼圖站大台灣情色網台灣男人幫論壇A圖網嘟嘟成人電影網火辣春夢貼圖網情色貼圖俱樂部台灣成人電影絲襪美腿樂園18美女貼圖區柔情聊天網707網愛聊天室聯盟台北69色情貼圖區38女孩情色網台灣映像館波波成人情色網站美女成人貼圖區無碼貼圖力量色妹妹性愛貼圖區日本女優貼圖網日本美少女貼圖區亞洲風暴情色貼圖網哈啦聊天室美少女自拍貼圖辣妹成人情色網台北女孩情色網辣手貼圖情色網AV無碼女優影片男女情色寫真貼圖a片天使俱樂部萍水相逢遊戲區平水相逢遊戲區免費視訊交友90739免費視訊聊天辣妹視訊 - 影音聊天網080視訊聊天室日本美女肛交美女工廠貼圖區百分百貼圖區亞洲成人電影情色網台灣本土自拍貼圖網麻辣貼圖情色網好色客成人圖片貼圖區711成人AV貼圖區台灣美女貼圖區筱萱成人論壇咪咪情色貼圖區momokoko同學會視訊kk272視訊情色文學小站成人情色貼圖區嘟嘟成人網嘟嘟情人色網 - 貼圖區免費色情a片下載台灣情色論壇成人影片分享免費視訊聊天區微風 成人 論壇kiss文學區taiwankiss文學區

nini said...

85cc免費影城 愛情公寓正妹牆川藏第一美女 成人影片 情色交友網 美女視訊 美女視訊 視訊情人高雄網 JP成人影城 383成人影城 aa片免費a片下載 a片線上看aa片免費看 ※a片線上試看※sex520免費影片※ aa片免費看 BT成人論壇 金瓶影片交流區 自拍美女聊天室 aa片免費a片下載 SEX520免費影片 免費a片 日本美女寫真集 sex520aa免費影片 sex520aa免費影片 BT成人網 Hotsee免費視訊交友 百分百貼影片區 SEX520免費影片 免費視訊聊天室 情人視訊高雄網 星光情色討論版 正妹牆 383成人影城 線上85cc免費影城 85cc免費影城 85cc免費影城 85cc免費影城 ※免費視訊聊天室※ ※免費視訊聊天室※ 免費視訊聊天室 85cc免費影片 85cc免費影片 080苗栗人聊天室 080苗栗人聊天室 080中部人聊天室 080中部人聊天室 免費a片下載 免費a片 AA片免費看 aa片免費看 aa片免費看 aa片免費看 aa片免費看 日本av女優影片 av女優 av女優無碼影城 av女優 av女優 百分百成人圖片 百分百成人圖片 視訊情人高雄網 電話交友 影音電話交友 絕色影城 絕色影城 夜未眠成人影城 夜未眠成人影城 色咪咪影片網 色咪咪影片網 色咪咪影片網 色咪咪影片網 色咪咪影片網 免費色咪咪貼影片 免費色咪咪貼影片 色情遊戲 色情遊戲 色情遊戲 色情遊戲 影音視訊交友網

nini said...

視訊交友網 080視訊聊天室 ※免費視訊聊天室※ ※免費視訊聊天室※ 視訊聊天室 成人影音視訊聊天室 ut影音視訊聊天室 ※免費視訊聊天室※ 視訊ukiss聊天室視訊ukiss聊天室 視訊交友90739 視訊交友90739 情人視訊網 168視訊美女 168視訊美女 168視訊美女 視訊美女館 視訊美女館 免費視訊美女網 小高聊天室 小高聊天室 aio交友聊天室 aio交友聊天室 交友聊天室 交友聊天室 線上a片 線上a片 線上a片 線上a片 線上a片 免費線上a片 免費線上a片 嘟嘟成人網站 成人漫畫 情色文學 嘟嘟成人網 成人貼圖區 情色文學成人小說 微風成人區 情色貼圖區 免費視訊聊天 免費成人圖片區 愛情公寓 愛情公寓聊天室 寄情築園小遊戲 免費aa片線上看 aa片免費看 情色SXE聊天室 SEX情色遊戲 色情A片 免費下載 av女優 俱樂部 情色論壇 辣妹視訊 情色貼圖網 免費色情 聊天室 情人視訊聊天室 免費a片成人影城 免費a片-aa片免費看 0204貼圖區 SEX情色 交友聊天-線上免費 女優天堂 成人交友網 成人情色貼圖區 18禁 -女優王國 080視訊美女聊天室 080視訊聊天室 視訊交友90739 免費a片 aio 視訊交友網 成人影城-免費a片※免費視訊聊天※85cc免費影片日本線上免費a片 免費色咪咪影片免費色咪咪影片aaa片免費看影片aaa片免費看成人影城情人視訊高雄網sex520免費影片080聊天室080聊天室aa的滿18歲影片免費av18禁影片免費av18禁影片免費av18禁影片aa的滿18歲影片

天天看正妹 said...

85cc免費影城aa的滿18歲影片85cc免費影片aaa免費看影片aaaaa片俱樂部影片免費 a 片85cc免費影片aa影片下載城微風成人av論壇免費a片aaa片免費看影片aaa片免費看短片小魔女免費影片免費視訊聊天 a片免費看a 免費影片觀賞免費視訊聊天室微風成人85cc免費影片85cc成人影城免費成人視訊亞洲禁果影城aa的滿18歲影片A片-sex女優王國aaaaa片俱樂部免費卡通影片線上觀看線上免費a片觀看A片-sex女優王國情色偷拍免費A片免費A片免費看 aa的滿18歲影片aaa影片下載城日本免費視訊av俱樂部後宮0204movie免費影片免費 a 片ut聊天室辣妹視訊情色美女視訊聊天室免費卡通影片線上觀看 ut交友成人視訊免費A片av1688影音視訊天堂aaa的滿18歲卡通影片s383情色大網咖視訊美女館aaaa 片俱樂部免費a片卡通aaaa片免費看影片aaa片免費看短片 杜蕾斯成人UT影音視訊聊天室 免費視訊78論壇免費aaaaa片俱樂部影片aaaa彩虹頻道免費影片aa影片下載城色漫畫帝國kk777視訊俱樂部美女視訊5278論壇ut聊天室aio交友愛情館免費視訊聊天成人a圖片區小說頻道彩虹頻道免費影片jp成人小魔女免費影城免費 aa 片試看情色文學A片-無碼援交東京熱一本道亞洲東洋影片gay片免費下載卡通aa片免費看成人影片分享小魔女免費影片視訊高雄情人聊天室34c卡通美女a片免費試看av免費影片,視訊聊天go2av免費影片情色 網站sex女優王國高中生援交偷拍自拍限制級色情 片plus論壇080情人網免費av影片免費a片卡通浪漫月光論壇免費aa片avdvd無碼影音視訊交友 免費視訊辣妹情人視訊網免費視訊辣妹 免費視訊78論壇台灣kiss情色貼圖區sex免費看影片彩虹論壇免費視訊聊天室 咆哮小老鼠分享論壇月宮貼圖色妹妹嘟嘟情人色網日本美女寫真集,kk視訊成人情色 視訊21sexsexy辣妹視訊百分百成人情色圖片ut辣妹哈啦視訊聊天室 素人自拍免費影片線上觀賞論壇男人的最愛中國性愛城avdvd無碼aaa免費看影片bt電影下載,免費成人片免費a片卡通dudu sex

天天看正妹 said...

免費視訊聊天
ut聊天室辣妹視訊
kk777視訊俱樂部
UT影音視訊聊天室
吉澤明步
85cc免費影片
立花里子無碼
aaa片免費看短片
美女視訊
台南視訊,080情人網
日本免費視訊
aa片免費看
視訊網愛聊天室
影音視訊交友
咆哮小老鼠分享論壇
sex520免費影片
aio辣妺視訊
百事無碼a片
jp成人影片
免費av成人 情色
免費視訊美女色美眉部落格
168論壇視訊辣妹
免費色咪咪視訊網pc交友
s383視訊玩美女人
34c高雄視訊聊天
yam交友辣妹妹影音視訊聊天室
aaa俱樂部
jp成人
Show-live視訊聊天室
免費視訊辣妹
QQ美女視訊秀
live173影音視訊聊天室
真人視訊交友
辣妹妹影音視訊聊天室
倉井空免費影片
UT視訊美女交友
視訊美女 寫真
視訊情色網
亞洲東洋影片avdvd
ut聊天室kk俱樂部視訊
激情網愛聊天
秘密情人影音視訊網
av無碼,一夜情,偷拍,免費影片下載
色漫畫帝國sex888免費看影
拓網視訊交友
34c視訊網愛聊天室
xxx383美女寫真迷愛聊天
sex999免費影片兼職援交
辣妹視訊網
免費視訊78論壇
情色香港論壇
我愛78論壇情色情趣 商品
美女show-live視訊情色
美眉共和國080情人網
s383情色大網咖視訊
aaa免費看影片
kk777視訊俱樂部
小魔女影城
sexy diamond sex888入口
104免費成人情色文學小說
免費成人影片,g點
彩虹無碼av女優
成人免費視訊 完美女人
美女短片免費試看
tw33 影片交流
南台灣視訊網愛聊天室
sex888movie影城
18 禁亞洲名模瘋情
洪爺免費線上歐美A片段觀看
情人辣妹影片視訊直播
QQ美女視訊秀
hi5 tv免費影片sex貼片網
新浪視訊
日本視訊小魔女自拍
美女交友影音視訊聊天室
domain hilive.tv限制級
sex888免費看影片波霸美女寫真
love104影音live秀
甜心寶貝直播貼片自慰
捷克論壇
桃園援交小魔女自拍天堂
裸體高雄援交妹
gogo2sex桃園視訊妹
85cc情色視訊交友
視訊妹迷愛聊天
34c情人視訊網愛聊天室
南台灣視訊貓貓論壇
視訊美女
21sex美女視訊交友
34c美女寶貝視訊
免費a片線上觀看s383視訊
視訊交友90739,限制級,777美女dvd
免費成人影片,日本美女寫真集
080情人網,本土自拍貼圖
ut同志交友網
禁地論壇比基尼辣妹
dvd線上aa片免費看
show-live名模視訊
情人小魔女自拍
視訊自拍美女聊天室

天天看正妹 said...

85cc免費影城aa的滿18歲影片85cc免費影片aaa免費看影片aaaaa片俱樂部影片免費 a 片85cc免費影片aa影片下載城微風成人av論壇免費a片aaa片免費看影片aaa片免費看短片小魔女免費影片免費視訊聊天 a片免費看a 免費影片觀賞免費視訊聊天室微風成人85cc免費影片85cc成人影城免費成人視訊亞洲禁果影城aa的滿18歲影片A片-sex女優王國aaaaa片俱樂部免費卡通影片線上觀看線上免費a片觀看A片-sex女優王國情色偷拍免費A片免費A片免費看 aa的滿18歲影片aaa影片下載城日本免費視訊av俱樂部後宮0204movie免費影片免費 a 片ut聊天室辣妹視訊情色美女視訊聊天室免費卡通影片線上觀看 ut交友成人視訊免費A片av1688影音視訊天堂aaa的滿18歲卡通影片s383情色大網咖視訊美女館aaaa 片俱樂部免費a片卡通aaaa片免費看影片aaa片免費看短片 杜蕾斯成人UT影音視訊聊天室 免費視訊78論壇免費aaaaa片俱樂部影片aaaa彩虹頻道免費影片aa影片下載城色漫畫帝國kk777視訊俱樂部美女視訊5278論壇ut聊天室aio交友愛情館免費視訊聊天成人a圖片區小說頻道彩虹頻道免費影片jp成人小魔女免費影城免費 aa 片試看情色文學A片-無碼援交東京熱一本道亞洲東洋影片gay片免費下載卡通aa片免費看成人影片分享小魔女免費影片視訊高雄情人聊天室34c卡通美女a片免費試看av免費影片,視訊聊天go2av免費影片情色 網站sex女優王國高中生援交偷拍自拍限制級色情 片plus論壇080情人網免費av影片免費a片卡通浪漫月光論壇免費aa片avdvd無碼影音視訊交友 免費視訊辣妹情人視訊網免費視訊辣妹 免費視訊78論壇台灣kiss情色貼圖區sex免費看影片彩虹論壇免費視訊聊天室 咆哮小老鼠分享論壇月宮貼圖色妹妹嘟嘟情人色網日本美女寫真集,kk視訊成人情色 視訊21sexsexy辣妹視訊百分百成人情色圖片ut辣妹哈啦視訊聊天室 素人自拍免費影片線上觀賞論壇男人的最愛中國性愛城avdvd無碼aaa免費看影片bt電影下載,免費成人片免費a片卡通dudu sex

9988 said...

有空歡迎來我家唷~感謝分享..加油喔!.......................................................

9988 said...

有空歡迎來我家唷~感謝分享..加油喔!.......................................................