Esiteks - isiklikult tundub mulle, et arutelu fooniks on pigem see, et a la mulle see riigikogu ei meeldi, ja nad seal kõik on sellised ja sellised - ahned valelikud värdjad.
Vabandust, aga umbes sellist suhtumist lubab endale märkimisväärne hulk hääelkaid Eesti kodanikke.
Ehk, et selle raha eest ei saa valijad seda,
mida nad ootavad.
Teiseks - millised on ootused Riigikogu kui institutsiooni suhtes üleüldse ja kas need formuleeritakse ainult valimistega või on veel võimalusi, kus ja kuidas neid sõnastatakse.
Õigupoolest isegi rohkem ehk see, kui teadlik on kodanikkond ja kui sügavad on arusaamad sellest, mida põhiseadus eeldab seadusandlikult kogult - kollektiivselt seadusandjalt, kelle põhiline roll on esindada väga ja väga erinevate huvigruppide, peamiselt aga inimgruppide vajadusi ja huve. Või siis otsida ja leida nende vahel tasakaalu. Mõistagi on sellesse sisse programmeeritud suur konfliktsus. Teisiti pole see oma algeilt isegi võimalik.
Kolmandaks - kas ja kui suur on pahameel konkreetse Riigkogu liikme suhtes. Ja mille poolest või mille eest neid kui üksikisikuid hinnatakse. Mõneti on olemuslik probleem ka selles, kas ja kuidas ehitavad erakonnad üles oma nn valimisnimekirja koostamise strateegia, et praktilise poole pealt oleks esindatud nn töömesilased kui ka häältepüüdjad. Mis teha, elu on ju ebaõiglane. Liiga sageli ei ole need rollid ühitatavad...
Ja nüüd peamine - kas see, et Riigikogu kui institusioon on kriisis, on ikkagi põhjus, et alustada debatti selle üle, et ta peaks olema vähem makstud. Või on probleem hoopis selles, et selle raha, mis abstraktse keskmise palga skaalal tundub tihti ebaõiglaselt kõrge, eest, ei saagi turult paremat tööjõudu "palgata"?!
Või peaks olema selle debatti keskmes hoopis see, kuidas muuta seda kogu tõhusamaks, avalikkuse ootustele rohkem vastavaks Ja siis juba kindlasti ka arutleda selle üle, kas nn riigikogu töökorras seadustatud instrumentaarium on nende ootuste-eesmärkide täitmiseks piisav ja paindlik.
Siinkohal tundub mulle aga, et tehakse üks tüüpiline viga, mis lihtsalt kokku võttes meenutab peavalu ravi giljotiiniga.
Vähem palka, vähem riigikogu liikmeid "värdjaid" annab kahtlemata hetkelise rahuldustunde paljudele, aga ei anna ühtegi vastust ega lahendust probleemile, kuidas tuua välja Riigikogu kui institutsiooni sellest kriisist, mis on tekkinud paljus ja paradoksaalselt mitte tema üle- vaid alarahastamisest.
Kõik inimesed maksavad arveid ja kardan, et paljud toredad, mõistlikud ja targad inimesed tunnevad, ja ehk täiesti põhjendatult, et see raha ei korva nende kaotusi privaatseue ega oma mina jm seesuguse eest. Nad maksavad tööturul lihtsalt palju rohkem kui see, mida maksumaksja ja millise mõnitamise saatel on täna valmis neile maksma.
Seega katsuks seda debatti mitte suunata vaid tupikutsse, mis võivad mõünel juhul ehk enesetunnet parandada ja populismiihalust rahuldada. Otsiks pigem vastuseid päris probleemidele, mis on kaugelt keerulisemad koalitsioonileppetesse kui "põhiseadustatud" dogmaatlistesse poliitprogrammidesse raiutu või üha kitsenev arusaam demokraatiast kui vaid "hääletusest ja maha hääletuses"
Tänane maailm on märksa keerulisem ja see, et me ei viitsi mõelda oma probleemidest süsteemselt, ei tee seda lihtsamaks ega vähenda ka kellegi meie vastutust.
Palgasüsteemi või ju muuta nii ja naa. Aga ainult sellest ei piisa. Samuti on igal asjal oma hind. Ja alati jääb olema hulk riigikogu liikmeid, kes on tohutult alamakstud ning neid, kelle panus on meeletult ülehinnatud.
Ka põhiseaduslikku kriisi selle institusiooni kvaliteetsemaks mehitamiseks läbi valimissüteemi universaalselt parandada ei ole võimalik.
Lõppeks, ise te ju sellise riigikogu valisite. Õigemini - meie ise kõik koos valisime.
Nüüd paistab, et keegi ei taha enam selle valiku eest vastutada. Kas aga viga on vaid riigikogus, pole nii üheselt selge.
21 comments:
Tere Lp.Evelin Sepp!
Igale Riigikogu liikmele tulemuspalk ,nii nagu on paljudes teistes ametites rakendatud. Parem töötulemus,suurem osavõtt istungitel,enam sõnavõtte...,seda tulemuslikum töö, parem palk.Nii lihtne see on. Erihüvedesse ma hästi ei suhtu!Nii on iga kodanik meie riigis õigusega ametipostidel ära teeninud esinduskulusid,muid hüvesid.Igal ametil peab töötaja esinduslik olema. Transpordikulud samad ka tavakodanikul.Valijatega kohtumine,ringreisud,on iga saadiku oma kulu, see on tema huvides näidata oma tööproduktiivsust valijaskonnale,s.o. heast küljest demonstreerimise protsess.See on minu arvamus.On muidki eetilisi ja häid ettepanekuid,mis saadikute mainet parandaks.
Valijatega kohtumine,ringreisud,on iga saadiku oma kulu, see on tema huvides näidata oma tööproduktiivsust valijaskonnale,s.o. heast küljest demonstreerimise protsess.See on minu arvamus.On muidki eetilisi ja häid ettepanekuid,mis saadikute mainet parandaks.
Vabandan,et viimane lõik korduma jäi....
Tere Iivika,
mul on siiralt hea meel, et oled võtnud vaevaks sõnatama oma mõtteid sellel üliolulisel teemal.
Küll kordan üle oma peamise mõtte - peaksime rahulikult suutma läbi mõelda selle, mida me Riigikogult tegelikult tahame, milleks selline institutsioon üleüldse on mõeldud ning kas tal on ikka piisavalt töövahendeid, et neid soove-ootusi täita.
Ei pea siin silmas kitsalt makstavat palka, vaid nii kogu toetavat sturktuuri, seadusega antud võimalusi, töö formaate ja muidugi tunnetust ja selle teadvustamist, mida poliitiline hea kultuur tähendab või mis seda ei ole.
Mäletad, viitasin oma postituses ühe kitsenevale arusaamle demokraatiast, mis on justkui vaid hääletamine ja vastuhääletamine...
Sõnastame esmalt selle milleks, seejärel püüame analüüsida küsimust kuidas ning seejärel on täiesti põhjendatud hinnata üle või ümber ka tasu. Siis saame öelda, mille eest me oleme maksumaksjana nõus maksma mida.
Vastasel juhul ei muutu midagi kvalitatiivselt. Jahume ainult selle üle kas palju või vähe, aga peaküsimus miks ja mille eest, jääb ikka vastuseta.
Kahtlemata ei ole riigikogu liikme töö eest makstav tasu täna väike. Võib öelda, et paljud inimesed saavad sellega võrreldes ebaõiglaselt vähe palka. See on kurb fakt. Kuid kui me ei suuda arusaadavavlt sõnastada vastust küsimusele miks, pole suurt mõtet võtta ette veelgi raskemat küsimust - kuidas.
minu mõtteavalduse eesmärk oli muuta debatiruumi pisut avaramaks ning loodan, et neid, kes viitsiksid sellega kaasa mõelda on kaugelt rohkem kui mõttevõimelt alaealisi kel küll arvutile ligipääsuvõimalus olemas, aga suurt midagi lisada ja argumenteerida ei ole.
Lugupidamisega,
Evelyn
Tere,
Ma üritan kõrvale jätta sellise "paljud arvavad", "rahvas arvab" ja "kõik ju teavad" jutu ja kirjutan nagu mina asja näen, sest ülalmainituid ilma allikateta väita oleks alusetu.
See, kas riigikogu on palju või vähe makstud, on kaunikesti subjektiivne, nagu Sa ka kirjutasid. Ainult minu meelest on sellel, kas sellise raha eest saab paremat tööjõudu palgata või mitte, ka teine tahk. Mulle paistab, et me tunnetame, et praeguse raha eest on väljundit liiga vähe. Ühest küljest võiks loota, et suurem raha motiveerib töölist rohkem tööd tegema. Teisalt jälle pole põhjust arvata, et sant palk on see peamine piirang, mis vähemalt Riigikogu väljundi taseme madalal hoiab. Äkki Riigikogu ei suudagi praeguse asjade korraldamise juures paremat? Mu meelest pole probleem palgas, nagu Sa postituses ka väitsid. Häda on ehk selles, et vähemasti mulle valijana pole kuigivõrd hästi näha, mida see va Riigikogu korda saatnud on. Jääb mulje, mis kindlasti on ekslik, nagu Riigikogu ei teekski midagi väga sisulist millest kasu olevat paistaks. Kui selle mulje saaks ära parandet, oleks hästi vahva.
Aga nüüd siis otseselt rahast. Riigikogu võiks olla (mine tea ehk ongi) läbilõige Eesti tarkadest ja tublidest inimestest, kellele asjad korda lähevad. Ühes kenas ühiskonnas võiksid nad mu meelest lahterduda kõrgharitud keskklassi ülevapoolsemasse otsa mahtuda. See, kuidas keskklassi majanduslikult hakkama saab on enamvähem teada. Ehk annaks sedapidi võrdlus äkki mõistlikuma lahenduse?
Ikka parimat soovides,
Peeter
http://www.postimees.ee/online/kommentaarikeskus.php?ARTIKKEL_ID=315380&TASK=KOMMENTAARID&PAGE=1
See peaks olema kohustuslik lugemine!
http://www.postimees.ee/030308/esileht/siseuudised/315380.php?evelyn-sepp-kaitses-korget-palka
Soory poolikuse pärast!
Kohustuslik lugemine koos kommentaaridega
Õhtust vestlusringis olijatele...
Mainimata Riigikogu,tahan üldises mõttes öelda,et häst ja südametunnistusega tehtud töö,ükskõik siis ,mis erialal,peegeldab vastu alati positiivselt ja on tervele ühiskonnale kasuks ja õnnistuseka.Panuse selleks saame me igaüks personaalselt anda.Me ei pea otsima mugavust,hüvesid vaid saama kõik oma tööle väärilist palka,alustades koristajatest,kuni presidendini välja. Kui palgad on omal kohal ja täidavad oma saavutatud töötasu eesmärki,polegi enamat kellegil nõuda ja vinguda.On ju nii??Sellest me saame kõik hästi aru.Millegipärast reaalses elus igal pool see nõnda ei toimi.See teeb inimestele haiget ja tekitab sügavat muret tänase ja homse päeva ja tuleviku üle üldse.Palkade diapazoon ei tohi olla kolossaalse vahega,sellel peab olema vastavalt haridusele,kogemusele ja töötatud staazhile oma loogiline ja loomulik vahe.Jällegi meie riigis seda eetilist vahet ei taheta ikka hästi tunnetada ja reaalselt saavutada.Kuid olen siiski ise optimist ja arvan,et ega meie riigis kõik veel nii pahasti ka pole.On vaja vaid korralikult meil kõigil endi mõtted ja tegevused korrastada,ning vastavalt eluga edasi minnanii,et kogu ühiskond oleks rahul,igaüks siis oma vaatevinklist.
Minu lugupidamine kõigile :-)
Lp.Evelyn ja kõik teised lugejad...
Mis puudutab Riigikogu saadikute kohta visatud mõtteteri,et kes on niisugune ja kes naasugune,siis saadikud ju oleme " Meie",kes me neid kandidaate üles seadsime ja kohtadele valisime.Siis me olemegi kõik niisugused ja naasugused.Ega sõimuga kaugele ei jõua.Eestlane on alati tark rahvas olnud,kaine mõisuse ja vajadusel külma kõhuga.Mis siis nüüd Meiega lahti on???Viimaste aegade tendents on häbiväärne,kus muud ei osatagi,kui,vabandust väljenduse üle,sitaga kõiki üle valatakse ja sulest imeasju välja imetakse.Inimese au ja väärikus ei maksa enam midagi.katsume maa peale nüüd tagasi tulla kahe jalaga ja oma rahva au jua väärikust taastadaeelkõige oma silmis,siis näevad ka teised meid jälle omas valguses....
Iivikale ja Peeter Meosele,
hästi eluterve on lugeda, et te viitsisite kaasa mõelda. Mul ei ole valmis vastuseid. Tunnen ehk nagu teiegi, et palju asju on halvasti. Aga lahendused, mis näivad kõige lihtsamad, ei lahenda enamasti nende probleemide põhjuseid.
Kirjutasin mõni aeg tagasi ühe kommentaari nn vaikiva ajastu hingusest. Tunnistan, et pole siiski kunagi kartnud oma arvamust. Veel vähem aga küsida küsimusi. Kuidas oleks ilma selleta - ainult valmis vastustega - üldse võimalik midagi muuta.
Vist ei olegi.
Kirjutasin ennist paradoksist, kus paljud probleemid, mis riigikogust johtuvad, saavad alguse selle institutsiooni ala- mitte ülerahastamisest. Igaks juhuks kordan üle, et ei pea silmas kitsalt Riigikogu liikmete palka. See on Eesti mõistes korralik. Küll aga Riigikogu abistavaid tugistruktuure, kelle palgaskaala ei ole konkurentsivõimaline. See jääb alla kõigi nende põhiseaduslike insititutsioonidega võrdluses, kellega Riigikogu ka töö kvaliteedi mõttes konkureerib ja keda ta tasakaalustama peab. Pole haruldane, et need palgavahed on 3-4 kordsed.Aadetel ei ole hinda, aga iga töö eest tuleb maksta korralikku palka ja kui häid spetsialiste jõuavad palgata kõik teised, aga Riigikogus püsivad need noored tublid inimesed sageli vaid nii kaua, et saada cv-sse rida, aga pärast jõuab neile kohale ikkagi ka see arusaam, et nad peavad oma igapäevaelus ka arveid maksma ja et elu tahab elamist ning siis lähevad nad mujale.
Mis ja kes sellest kannatab, on Riigikogu töö kvaliteet ja järjepidevus.
Teine küsimus, mille peale piisav osa inimesi kahtlemata marutama hakkab, on Riigikogu liikmete abide küsimus.
Enamikus Euroopa parlamentides sellist vaidlust ei teki. On tava, normaalne ja põhjendatud, et saadikutel on abid. Enamasti mitu, mitte isegi üks.
Meil on aga selle pealt kokkuhoidmine võrdne tegelikult raiskamisega.
Ega ikka ei ole võimalik jõuda kõike teha ja kõikjal olla, kus peaks. Süveneda, ennast arendada-täiendada jne.
Kolmas asi veel -millelt on kallis kokku hoida - teadusuuringud ja analüüsid. Ega nende telliminegi riigikogule kuigi jõukohane ole. Sellest aga sõltub see, kas seadused saavad ka targad või ainult sellised, millisena otsustas need vastu võtta valitsuskoalitsioon. Meie kõigi raha eest ...
Kõik see kokku mõjutab päris palju Riigikogu mainet ja töö kvaliteeti. Kardan, et sageli rohkemgi kui mõni nõme skandaal, mis seotud mõne kolleegiga.
Iga inimene,kes on kandideerinud või tulevikus kavatseb kandideerida Riigikokku,teab hästi,et meelakkumist teda ees ei pruugi oodata.Kiitust ja laitust peab kuulma ja nägema, ja see käib käsikäes selle tööga.Sellega arvestab ju ennem valimisi iga saadik.Nii,et ega "moraalse ja psühholoogilise" kahju tekitamine Riigikogus uudis pole.Kui valitud valituteks saavad,arvestavad nad juba sellega ette.See ei ole enam argument liigseteks palgakõrgendusteks Riigikogus,samas,kui tavakodanikele püütakse selgeks teha,et ei saa ja ei ole....tahet või võimalusi palku tõsta.Püütakse igati kunstlikke põhjendusi inimestele puru silma ajamiseks leida.Samas,kui oma palgaküsimustes probleeme ja takistusi pole.Nagu see olekski loomulik protsess.Ei saa Riigikogu liige endale palka juurde tahta,kui rahval see palk lonkab mitme jalaga ja sõrmede vahel vilistab tuul juba 2 nädalat ennem palgapäeva.Mõistlikkuse piir peab ometigi olema igas asjas.Kohati aga tundub,et see piir ja selle tunnetus on kadunud.Tahan öelda vanasõna "Kala hakkab mädanema peast".Et seda lagunemisprotsessi ei toimuks,tuleks peatada arulagedus meie riigis.Selline on kahjuks meie riigi tendents.
See on minu subjektiivne arvamus,kuid olen kindel ja tean,et väga suur osa Eesti ühiskonnast jagab sama mõtet ja tunnet.Liiga suur kuristikuoht on tekkimas Riigi (-valitsejate) ja rahva vahel.Olen hetkel küll väga kriitiline,kuid arvan,et õiglane kriitika tuleb alati kasuks.
Siiski soovin meie Riigikogule tervet,kainet,mõistvat mõistust,tegusat tahet midagi oma riigi heaks ära teha,ilma,et endast halba mälestust jätta.Soovin häid ja konstruktiivseid mõtteid ja ,mis eriti oluline,tervet,head ja viisakat koostööd vastaspartneritega( erinevate erakonna esindajatega),vastastikku arusaama ja ikka eesmärgipõhiselt ikka rahva hüvanguks,mitte enese...Jõudu,jaksu,kannatlikku meelt,teotahet,konstruktiivsust ja edu soovides jään ootama ka teiste kommentaare.
Lugupidamisega,Iivika.
P.S.
Loomulikule Evelyn,ma ei vaidle vastu,vaid vastupidi toetan arvamust,et head tööd,Väga head tööd saab teha koostöös,kellega?,abilistega.Ühes komandas peab olema tiim.ja et see tiim tekiks peab olema vahendeid.Loomulikult kõik me oleme inimesed oma vajaduste ja kohustustega elu ja perede ees,nii,et palka vajavad kõik.Kuid siin tekib jälle see küle või ala maksustamise küsimus.Samas ,mis oleks siis see õiglane palk Riigikogutöötajatel (kõigil tasanditel)???Siin tuleks asjad üks kord ja lõplikult selgeks rääkida ja enam mitte pikemat aega selle küsimuse juurde tagasi tulema,vähemalt ennem,kui terves riigis pole saavutatud üldist heaolu märki.Tahaks tõesti,et meie riik jõuaks 5-e rikkama riigi hulka,kuid reaalselt,kui me kuskil keskmisest kõrgemalegi jõuaksime oleks see samm heaoluriigile lähemale.Praegu aga me tantsime sellist tantsu" üks samm edasi,kaks sammu tagasi".
Soovin tänaseks teile Head ööd!Ja ennem magamaminekut veidi siirast mõtlemist.:-)
Trükivigade eest vabandan!Tulevad sindrid kiire klõpsutamise peale kergelt :-)Ok,nüüd ma tõesti lõpetan :-)
Riigikogu liikme töötasu on Eesti olude kohta väga korralik.
Kui rääkida ikka sellest, kui palju on paras, tuleks esitada küsimus ja kokku leppida - mida me sellelt institutsioonilt ootame. Natuke nalja tehes ja üldistades, jääb mõnikord mulje,et rikkad tahavd selle organi kaasabil saada veelgi rikkamaks. Maksude maksjad maksta veelgi vähem makse, sellest palka saajad tahavad aga palju rohkem palka, mida ei saa ette heita.
Reaalsus on aga see, et keegi ei saa päris seda, mida ta tahab ja lahendus on paremal juhul kuskil seal vahepeal.
Kahjuks pole haruldane, kus valitsus ei kaalu mingeid tasakaalustatud lahendusi, vaid teeb midagi väga kitsa kliki jaoks. Öeldes, et nad valiti ja neil on selleks õigus ...
Mida see lihtsustatud näide näitab on see, et riigikogu otsusega, ehk siis tema tööga ei ole keegi rahul, sest ta pole ju saanud seda, mida ta tahtis.
Iseküsimus on, kas ta pidanukski ja kas iga kitsas grupihuvi on veel kogukonna või ühiskonna huvi.
Nüüd siis tagasi lihtsustatult sellesama tasu suuruse juurde - kui keegi pole saanud seda, mida ta tahtis, on kõigil lihtne motiiv nõuda selle palga vähendamist. Kui palju, ei tea. Aga rahulolematust õigustab see igati.
Teine moment selle teema juures on tõesti see, et see koosseis ei ole kuidagi oma palga suurust mõjutanud ega seda otsustanud. Kehtib selline range reegel, et iga koosseis saab reegleid muuta vaid järgmise koosseisu jaoks. Nii kehtis see ka selle koosseisu puhul.
Kui mõelda, et kuidas tekkinud olukorda ja ebaõigluse tunnet leevendada ja muuta järgmisele, siis võiks kaaluda nn 4-aastase tasu kehtestamist. Suuruse määraku mingi alternatiivne kogu. Võimalik, et see parandaks olukorda, aga võimalik, et ka mitte.
Aga olgem ausad, ka see ei rahuldaks kõigi nõudmisi avalike hukkamiste järele ja neid, kelle jaoks ka siis tunduks riigikogu ülemakstud ja alakoormatud, jääks sadu kui mitte tuhandeid.
Teeme, muudame, ja mõtleme enne läbi, mida me ootame sellelt orangilt. Kas tõesti seda, mida ülaltoodud loetelu sisaldas ja mis on sedavõrd vastuoluline, et polegi täidetav ilma, et sellest uut ülekohut ei sünni. Seda see aga kaasa endaga ongi toonud. Paraku.
Tere
Pooldan riigikogulaste kõrgeid tasusid! Iga töö nõuab oma tasu.
Kuid palun, tehke teistele seda, mida te tahate, et teile tehtaks!
Mina pean hakkama saama 6300 krooniga... rakse on, laps vajab ka head elu, üritan anda parimat, kuid vägisi kisub välismaale (mujale euroopasse) ära, sest seal sama töö eest saan oi-oi kui palju...
Andke andeks, Evelyn Sepp, aga kogu see häma on solvav. Miks? Lihtne. Tsiteerides teid ennast:
"Kui rääkida ikka sellest, kui palju on paras, tuleks esitada küsimus ja kokku leppida - mida me sellelt institutsioonilt ootame"
"mõtleme enne läbi, mida me ootame sellelt organilt"
Minu tagasihoidliku arvutuse järgi on riigikogu eksisteerinud vähemalt 16 aastat, kuidas on üldse võimalik, et keegi julgeb öelda 'me tegelikult ei tea, mida meilt oodatakse'. Kui institutsioonil puudub arusaam oma funktsioonidest, siis a) tuleb see arusaam kiiresti tekitada või b) institutsioon laiali saata.
Ma tegelikult ei taha vinguda teemal, kas riigikogu liikme palk on liiga suur või liiga väike (õiglustundest lähtudes: küsimus polegi põhipalgas, küll aga soodustustustes, mida millegipärast on tarvis, sest 40 kilo on ikka liiga vähe raha, et ise oma arveid maksta), aga mind häirib tegelikult üks oluline punkt. Nimelt: riigikogu liikme palk ei sõltu tema pädevusest ja tema pädevus/võime rahvast esindada, st tegeleda tööga, milleks ta sinna on valitud (see, muide, on vihje teemal: mida me riigikogult ootame), ei ole vähimalgi määral korrelatsioonis talle antud häälte arvuga (vaid hoopis kampaania headuse, sümpaatiate ja populistlike loosungite usutavusega). Seda enam, et ka häälte arv on vähemoluline kui positsioon parteinimekirjas...mis omakorda vähendab seda korrelatsiooni veelgi.
Ja olge hea, ärge tulge rääkima, et 'ise valisite'. Ei valinud. Me ei saa valida ennast esindama spetsialiste, vaid parteinimekirju, ehk siis hägusat programmi, mis nagunii lahustub 'erakondadevaheliste kompromisside' teel.
Valijad ei ole nii lollid, et usuksid kogu teie kaunist sõnamulinat. Aga praeguse valimisseaduse juures palju ära ei anna ka teha. Kahjuks. Muide, kus mu 25000-ne palk on? KE valimislubadus, kas polnud?
Kodanikuna eelistaksin ma isikuvalimisi Riigikokku.Olgu siis mistahes erakonnast!Eks siis pärast ole näha,mis erakond siis oma isiksustega(tegijatega) enamuses on.See oleks aus rahva suhtes ja nõnda saaks Riigikokku valituks pädevad riigi ja kodanike asju ajama esindajad.Veel parem aga oleks,kui Riigikogu oleka A-poliitiline,peale sinna kandideerimist ja pääsemist.Nii,nagu on seda tegelikult Eesti president.Ajama peab ühtset Eesti asja.
Hetkel aga toimub eestlaste lõhki rebimine ja kastidesse lahterdamine,lihtsas keeles öeldes.
...Eestlaste all ma muidugi mõtlesi kogu Eesti rahvast,ka muukeelseid.
Mis puudutab palgavahet VÄLISMAA versus KODUMAA,siis vahe on 10-ne ja enam kordne.Oleneb erialast!Siit järeldused....
Eino karauul, kõigepealt rabelete vere ninast välla, et riigikokku pääseda ja kui sisse saate siis küsite, et aga mida ma siin tegema peaks:)
Mida me riigikogult tegelikult tahame - tahame, et riigikogu käituks ja otsustaks, nagu meie ise vastavas olukorras.
Milleks selline institutsioon üleüldse mõeldud on -
kuna meil kõigil ei ole aega, aga teisalt kuna meid on liiga palju ja me ei mahu ühte normaalsesse saali kõik ära, siis olemegi valinud endi seast liikmed, kes võtavad vastututada, et meie asjad saavad kõige paremini aetud. Aga NB! Me ei ole kedagi käskind võtta vastutust, me usume, et need kes nii nagu valimiste ajal näha, kõigile püüavad tõestada, et nemad saavad sellega kõige paremini hakkama, teevad seda kogu hingest. KUID! Me pole kadedad! Me maksame selle vaeva eest ka tasu. Aga kui selgub, et erinevalt sellest, mida ta alul lubas, et võtab vastutada, siiski ei taha seda teha, siis me ei taha talle maksta, sest seda on lihtsam teha kui teda välja vahetada.
Kas riigikogul on piisavalt töövahendeid - riigikogul ei ole vaja töövahendeid, riigikogu on töövahend.
Filosoofilises plaanis on ses loos kaks sitta asja:
a) tasu üle virisev rahvasaadik - kes läheb riigikokku palga pärast, see ärgu mingugi (vast pole vaja siinjuures meenutada Evelyn Sepa kasinat häälte saaki või teisalt siiski, küsi oma raha nende 565 inimese käest)
b) kui rahvas ei taha oma esindajaid, kes neid hästi esindavad, selle eest hoida (antud juhul siis palk).
Aga antud olukorras on probleem selles, et rahvas ei tunne, et neid oleks hästi esindatud. Kui asi oleks ainult palgas siis võiks raha juure väänata ja välismaalt palgalisi poliitikuid osta, seal on osades riikides väga pikaaegne kogemus ses valdkonnas..
Minul isiklikult pole kellelegi palga maksmise vastu midagi, küsimus on lihtsalt, et kui ma ei näe sellest tolku...
Tahan meelde tuletada,kuigi kunstlikult püütakse maha vaikida riigikogu palgatõusu küsimus,on teema rahva seas ikka värskelt aktuaalne ja mitee sugugi unustustehõlma vajunud.Tõesti,siinkohal toetan "johnsmothi" mõtet,et asi ei olegi niivõrd palganumbris,kuivõrd Saadikute mõeldud hüvedes ja soodustustes.Üle 40.000-e kroonise palgaga peab iga normaalne inimene hakkama saama ilma igasuguste hüvedeta.See ei ole absoluutselt õiglane Eesti kõikide töötavate inimeste suhtes.Kõik peavadhommikuti tööle sõitma ja töölt koju jõudma ja paljude teekond ei ole ka sugugi lühike,see nõuab tpelt transpordikulu jne.Üldiselt kõik oma tööpostil peavad olema ka esinduslikud,või vähemalt viisakalt riides.Süüa tahavad ka kõik tööpäeva jooksul vähemalt ühte korralikku lõunat.Mis siin võrrelda.Kõik me oleme oma riigi palgal ja töökohustused võrdselt täitmiseks.Järelikult,kas on siis õigus mingil rühmal meie töötavast ühiskonnast endale privileege tahta.Moraalne ja eetiline tagapõhi puudub.Rahvasaadikuks valituks saamine peab olema auküsimus,mitte rikastumise eesmärgile pürgimine.Erandeid meie riigis olla ei saa,võrdsed on kõik,sest kõik töötavad meie riigi ja rahva hüvanguks,andes oma panuseid tööpostidel.Ja uskuge,on väga vastutusrikkaid tööposte(meedikud,päästeametnikud,politsei,pedagoogid,...),kus oleksid nende väikese palga juures need privileegid asjakohased,kuid neid eriti ei kiputa andma.Ja sellest aspektist lähtudes rahva pahameel ongi õigustatud.Ja imestamiseks kohta ei ole.
Post a Comment