Kaarel Tarand on kätte rebinud statistilise ülevaate, mida ta siis jõuliselt on asunud seletama ja hindama ning Vene Teatri ja teatrisõprade tulevikuväljavaateid valgustama.
Loomulikult jõuab ta ka vähemusrahvuste ja diskrimineerimiseni ning etteheideteni, et Vene Teater olla Eesti maksumaksjale liiga kallis. Samuti tõdeb autor, et „ …eks ole ka teada, kui palju maksab see, kui Tallinna kesklinna saabuvad need, kes teatris ei käi.“
Omapoolse kommentaarina lisan, et enamus Eesti inimesi ei käi teatris, välismaal ehk on neid, keda teater ei paelu veelgi enam kui pool. Aga pole kuulnud, et neil sellepärast oma pealinnade kesklinnadesse asja ei tohiks olla. Meie riigi poolt rahastatud kultuurilehe peatoimetaja juhtkirja kohaselt peaks seda aga kaaluma küll.
Kõik ju muidugi mõistavad, kellest jutt käib… ning kõnealuse loo kontekstis sedagi, keda autor Tallinna kesklinna, Tallinna ja Eestisse üldse ei soovi ega oota.
Vene Teatri sõpradele ja kultuurihuvilistele on see aga jällegikurb uudis.
Numbrid ei ole aga lollidele, sest lisaks
lihtsale arvutamisele peab oskama neid ka tõlgendada:
2006.aasta oli vähemalt selle teatri jaoks aga suurremondi venimise aasta, mis lõi segi nii eelarve, lavastatavate tükkide ja mängukordade plaanid. Lisaks teab iga teatrijuht, kui raske on pärast pikka remonti harjutada publikut uuesti teatris käima. See võtab lihtsalt aega. Aga just sellise mõnekuulise töötamise statistika järgi laseb Tarand oma mõttel ja järeldustel lennata.
Uhkelt ja häbiväärselt!
Panna kinni, rentida välja, müüa maha. Kellelegi teisele, mitte aga Vene Teatrile. See näib olevat peamine.
Nemad olla magedad. Majanduslikult mõttetud. Nad ei teenivat midagi, ega kedagi. Ja eestlased peavad neile veel peale maksma.
Sirbi juhtkirjas seisab :„Kõige suurem küsimärk seisab Vene Teatri kohal. Selle teatri potentsiaalne auditoorium on juba hääletanud selle teatri sulgemise poolt praegusel kujul (eeldades, et arvestatav osa Vene Teatri publikut on eestlased, on kord aastas kontakt oma teatriga vaid pisut enam kui viiel protsendil venelaskonnast). Hästi korda tehtud ning suurepärase asukohaga suur teatrikeskkond tuleks anda nende kasutusse, kel oma keskkond kitsaks jäänud. Või kui oma maja soovivat eesti teatrit ei leidu, tuleks kaaluda, kas ehk võiks oma teatrisaali/stuudiot vaja minna rahvusringhäälingul. Või annaks saalist/hoonest kujundada linna konverentsikeskuse. Igal juhul pole põhjust tohutu dotatsiooniga toetada teatri nimesildi varjus aktiivset konverentsi- ja kõrtsiäri pidavat asutust (kelle katteta võlgu peab eraldi lisaeelarvest kinni maksma).“
Tegelikult ootan selle peale Kultuuriministri selget vastust, on see vaid toimetaja ulg või siiski riikliku kultuuripoliitika jätk. Samuti oleks hea kuulda ka vene intelligentsi, Vene Teatri ja ka Teatriliidu juhtide selgeid seisukohti ja visiooni vene teatrielu ja vene kultuurieliidi tuleviku kohta ilma oma teatrita.
Mina olen selles teatris üpris tihe külaline. Ja kui ma peaks kellegi või millegi poolt hääletama, siis hääletaksin selle Teatri eluõiguse poolt ja Sirbi toimetaja seisukoha ja mõtteviisi
vastu!
1 comment:
Me ei saa üle ega ümber mõttest ja teadmisest, et eesti oli on ja jääb multikultuurseks riigiks.Kunstlikult teoks teha ühe kultuuritempli,antud juhul Vene Draamateatri, elimineerimist on tegelikult mannetu,alatu ja äärmiselt häbiväärne tegu.Mind pani see uudis hämmingusse,mille peale olen nöördinud.Vene Draamateater on minu elus olnud samuti väga olulisel kohal,nagu on seda ta paljudele Eestis elavatele inimestele,mistahes rahvusest me oleme.Kunst ei oma rahvust,see kuulub kõigile.Kunsti lämmatamine aga on omane võhikutele ja harimatutele. Vene Draam,ateatris on alati olnud,mida vaadata ja on alati olnud super hea näitlejate trupp,mida osaliselt mõne Eesti päritoluga teatri kohta iga kord öelda ei saa.Vene Draamateatris on alati head mängu esitletud.Seda ei saa salata.
Tunnen kaasa meile kõigile,kui tõesti suudetakse praeguse valitsuse poolt hävitada üks kultuuri rakukene.Sellega saab alguse meie terve kultuuri häving!!!Iga organism on tervik ja kui seda tervikut lõhustada,muutub see väärastunuks või hävib üldse.
Kutsun kõiki normaalse mõtlemisviisiga inimesi üles kaisma Vene Draamateatri eksistentsi ja vastu seisma selle likvideerimisele. Ja kui muud moodi ei saa Vene Draamateatri olemasolu tähtsustada ja tunnustada,siis ei jää muud üle,kui Eesti teatritele boikott kuulutada.Milleks siis üldse meile teatreid vaja on????
Post a Comment