Evelyn Sepp: peatage terve mõistuse defitsiit!

Olin valimiskampaania alul dilemma ees. Programmi koostanud inimestega vaidlesin mitmel korral, tegelikult olen seda ka varem teinued, selle üle, et mis zhanr see dokument on. Kas see on propaganda või on see tegutsemisjuhis. Nemad püüdsid väita, et viimane, aga noh, siis tahaks seal ju näha ka analüüse, ja lahenduskäike. Eriti lahenduskäike. Lihtsalt lubadusest raha siia ja sinna panna jääb millegi ärategemiseks väheseks. Kuskilt peab see raha reaalselt tulema, et kuskile edasi minna ... Ja olgu meie tipud nii võimsad ja võimukad kui tahes, uskumisest neisse ei ole piisa kui lahenduskäigud ei ole realistlikud ja raha juurde trükkida ka ei saa!

Õige vastus on seega, et tegu on pigem muinasjutuzhanriga, millel kõva propaganda mekk mann. Muidugi on neis dokumentides palju juttu valusatest probleemidest, aga nende kirjeldamisest ja igale poole raha lubamisest ju ka nagu midagi ei muutu. Ja nii ei olegi erakonnad ja kardevalt ka Eesti valijad neid programme vaadates ning lisaks ka majanduskriisi tagajärgi meenutades suurt millestki õppinud.

Pigem sõnastatakse neisse külma kõhuga jätkuvalt eeldatavate valijagruppide ootused ja siis läheb lahti. Unistada pole ju keegi keelanud, aga reaalsusega on neil vähe pistmist ...


Viimastel päevadel ajab mind aga lausa hulluks tele- ja raadioreklaamide kõla. Võib kindel olla ja sõlmime lepingu. Appppppiiiiii! Kas teil häbi ei ole!?

Mõni topib oma flaierile tekste sellest, mida ta mitte kunagi teinud ei ole, sest polnud sel ajal isegi Riigikogus seda tegemas. Piinlik on. Oi kui piinlik on. Mõni ajab lihtsalt pläma, mõni põletab muul viisil maksumaksja raha kampaaniaks. Määritud on absoluutselt kõik

Häälte ostmiseks ei ole ju vaja muud kui ainult raha ja Ljoshat. Nii oli see kolleeg Sester puhul. Ja siis ronib proua akadeemiks ise õhtul kümneid või sadu kordi teleekraanile sellist kampa kiitma ja reklaamima...Nagu Ivo Linnagi. Kas ta ikka teab, paljudel Eesti inimestel senini digitele ei tööta, mida ta viimati loodetavasti korraliku honorari eest promos!? Nüüd siis poliitika. Oi kui odav see on ...


Eile lugesin kuskilt ka koolilaste varivalimistest Tartus, mille eriti "aateline" mees, haridusminsiter Tõni Lukas, koguni, koos oma jüngritega poliitipalganiks keeras ja mille peale koolilapsed sügavalt pettunud olid.

Miks nii meeleheitlikult, härrased!?


Mõned aastad tagasi olin ühel parlamendi simulatsioonimängul ja sain pehmelt öeldes shoki, kui enamikus veel gümnasistid "moodustasid koalitsiooni" sellel põhjal, kes kellega parasjagu armusuhtes on. Vot siis nii palju poliitilistest eeskujudest jms. ...

Keskerakonna kampaaniast ma siinkohal ei räägi, sest seda ei ole lihtsalt. Aga raha ei näi see-eet probleemiks olevat valitsuserkaondadel.
Mõista-mõista, kuidas see küll nii juhtub, et võlad kaovad välgukiirusel ja igast 10 reklaamist 9 on peaministripartei omad...

Tõesti huvitav!


Täna juhib Postimees muide samale probleemile või dilemmale tõsisemalt tähelepanu: http://www.e24.ee/?id=396645



Mõni päev tagasi sedastas EPL, et juba palju aastaid läheb suurem osa ja tähelepanu neile peredele ja lastele, kes Eesti mõistes on niigi rikkad ja endaga hästi toimetulevad. Aga mis sest muutub? Puruvaesed maapiirkonnad annavad ikka oma hääle kogu selle jama jätkumisele. Või siiski?

Kohati on seda raske mõista. Sest adekvaatsed analüütikud, spetsialistid jt. räägivad päevast-päeva sellest, et ega ikka ei saa küll rohkem avalikke teenuseid osutada, teid, kooliharidust, meditsiini jms. arendada kui eelarveraha vähendatud maksude näol väheneb, aga ei õpita sest midagi!:) Ei mööda pea päevagi kui ei ilmuks mõni süvaanalüüs olgu siis Praxise või mõne teise ekspertgrupi poolt, mis põrmustab järjekordse osa valimisprogrammidest pea täielikult.

Ka olemasolev olukord ei näi nendes analüüsides üldsegi nii roosiine, et seda peaks iga hinna eest säilitada püüdma ... Otse vastupidi - põhimõtteliselt on Eesti kõigis võtmevaldkondades täiesti jätkusuutmatu ...


Nii et oma isikliku dilemaa lahendamiseks EI LUBA MA MITTE MIDAGI kõlavat, peale oma isikliku aususe ja meelekindluse. Täna on Eesti lihtsalt olukorras, kus loosungitel ei ole kohta. Vaja on keerulisi lahendusi, mitte tühje lubadusi!

Evelyn Sepp: kampaaniamuljed 1

Kurb on see, et ilmselt mitmel erineval põhjusel mööduvad seekordsed valimised nii, et nad nagu polekski toimunud ja kampaanias puudub keskne sisu ning teema. Samas on mul endal oma isiklikku kampaaniat küll lust teha. Abiks on mul väike ja toimekas tiim ja kurta pole küll millegi v.a. külma ilma üle.

Inimesed ei riidle, ei viska asjadega, ei sülita, ei sõima. Üldiselt on kõik ok.

Mõistagi on reaktsioonid erinevad. Mõni on üllatunud, mõni jutukas, paljud tunnevad ära ja soovivad edu, paar korda on suisa küsitud, et kuidas ma niimoodi ise endale reklaami teen. Olen siis seletanud, et kes siis veel peaks mind paremini tundma ja tutvustama kui mitte mina ise.

Täna oli lõbus seik ühe Säästumarketi juures. Soliidne proua imestas, et Teie, siin, Säästumarketi juures. Vastasin selle peale, et kõlbab mul sellest poest ostmas käia, kõlbab mul selle ees oma valimismaterjali ka jagada. Tema siis teatas, et temal küll ei kõlba osta sealt. Et kell 12 pole ikka kaupa veel tulnud ja muidu pidi ka kvaliteediga kidur olema. No arutasime siis veel asja ja leidsime, et ega linnapea ja ka peaminister saa keelata omanikul kehva äri teha. Kui ikka teenida oma poes ei taha, siis ei taha...

Teine lõbus seik oli ühe neiuga. Esmalt tuiskas poodi ja kui kaup tehtud oli, tuli ise ja küsis mõne küsimuse. Imestas samuti, et miks ma ise enda materjali jagan ja mida ma luban. Ja kas ma ise ka usun neid lubadusi.

Andsin siis oma flaieri ja ütlesin, et lugegu ise, et ma ei luba suurt midagi, sest ma tõesti arvan, et täna on Eesti olukorras nagu tulekahjus, kus pole aeg rääkida sellest, kuidas me uue ja suurema maja ehitame, vaid kus tuleb reaalselt tuld kustutada.

Tähendab, et rääkida tuleb küll, aga nende juttude formaat pole valimisloosungid ega flaierid. Visioonid ja tegevuskavad olgu sisulised, realistlikud ja põhjalikud ikka.

Neiu võttis flaieri, vaatas ikka umbuskselt mind, luges selle läbi ja mulle vähemalt tundus, et jäi tõsiselt mõtlema. Loodan, et tema oli just see noor ja terve mõistusega inimene, kes oskab hinnata ka sellist asusust.

Igatahes läksime me lahku rahuloluga tema ilmes... Ilmselt minu omas ka!

Pärastlõunal oli mul veel kohtumine koolilastega. 9.klass. Aga nii asjalikke ja tarku küsimusi, ei ole mult ammu enam küsitud. Mul oli hea meel püüda vähemalt sama sisukalt vastata. Kui uue Eesti lapsed kasvaksid kõik mõtlemiselt nii teravaks ja kaalukaks ja sisuliseks, oleks Eestil veel lootust ...

Rääkisime muide hindadest, palkadest,eurost jms.

Evelyn Sepp: toeta Haapsalu Väikelastekodu!

Selleks, et üks ilus pühapäev sellise traagilise uudisega lõpeb, ei saa keegi valmis olla. Haapsalu Väikelastekodu põleng ja ohvite arv võtavad igatahes hingetuks.

Llähemad päevad võivad küll tuua selgust sellesse, mis ja miks juhtus, kuid see ei muuda olematuks fakti, et selles katastroofis on hukkunud juba vähemalt 10 last.

Olgu öeldud, et selles lastekodus on puudega lapsed. Nii liikumis- kui ka vaimupuudega väikesed hoolealused ja võib vaid ette kujutada seda, mis seal tegelikult juhtus. Õigemini seda, et seda ei suudagi ette kujutada ...

Mõistagi ei võta ükski annetus inimestelt valu, aga aidata võib ikka. Nii et aita ise, võta sõbrad kokku ja pea plaani, kas ehk annab veel midagi teha selleks, et normaalne või selle lähedane elurütm selles asenduskodus taastuks ja need väikesed lapsed ning perosnal sellest shoikist võimlaikult kiiresti taastuks ...

Sellepärast lisan siia ka Lastekodu konto, ms asub Rahandusminsiteeriumis.

Selle lingi vahendas internetis olev heategevuskeskkond Help.ee : Haapsalu Väikelastekodu

Kuidas Sina aidata saad?

Rahandusministeerium a/a 10220028801019Viitenumber: 2500021228

Evelyn Sepp: muidugi lubame - kõike lubame!:)

Mõistagi kuulub valimiste ajal kohustuslikku programmi ka valimisseaduste muutmine. Ja kui muuta just ei õnnestu, siis vähemalt selle lubamine. Ja kui isegi lubada ei taheta, siis selle üle arutamine vähemalt. Eks see viimane olegi muidugi vajalik.

Nüüd pisut ideest, mille käis mõni aeg tagasi välja kolleeg Mart Nutt. PM vahendusel:

Esiteks, et vaja oleks üeriigilised nimekirjad reastada ümber saadud häälte arvu (arvestades ringkondade erinevat suurust - nende kaalu järgi, s.t. arvutada tuleks osakaal);

Teiseks, et nimekirjad tasuks reastada tähestikulises järjekorras; Seda siis nii ringkonna kui üleriigilised nimekirjad ning, et

kaotada tuleks d'Hondti kordaja, mis annab tänaseks vaid väikese eelise nn võitnud nimekirjale, kelle kasuks jagatakse siis väikese eelise korras pisut rohkem hääli ümber nö prügikasti läinutest;

Mis siis õiguspoolest juhtuks või millised võiksid olla arengud?

Muidugi on oluline, et arvutataks nn hääle kaal, mitte vaid häälte arv, mille alusel üldnimekiri ümber reastuks.

Ringkonnas reastatakse häälte arvu järgi ka täna kandidaadid nimekirjas ümber enne, kui ringkonnas kokku kogutud mandaadid välja jaotatakse. Seal on kandidaadid selles mõttes võrdsetes oludes ja nii on see igati põhjendatud.

Ringkondade vahel ei näita häälte arv iseenesest veel midagi, sest ringkonnad on erineva suurusega. Seepärast tulekski arvutada välja osakaal ja selle alusel siis ümber reastada.

Küsimus edasi, et kas nii tekiks mõnel piirkonnal eeliseid. Kaudselt küll - suures piirkonnas ilmselt, sest seal on võimalik, et korraliku häältesaagiga kandidaate on lihtsalt rohkem.

Ilmselt tuleks kaaluda ka seda ,et nimekirja siseselt ei läheks ringkonnast edasi rohkem kui see nimekiri mandaate kogus olgu nad siis ülriigiliselt kui edukad tahes. Vähemalt on see pikema analüüsi küsimus.

Nüüd see d'Hnndti indeks. Tänaseks välja kujunenud poliitilise maastiku juures ei ole Eestil enam tõesti eriti vajalik ka kopsaka d'Hondti astendaja meetod. Stabiilsust on piisavalt ja kui valimiskünnist langetama ei hakata, mida ette näha pole ja pole ka erilist vajadust, siis on kaotanud see premeerimine ka oma eesmärgi - suurema stabiilsuse loomise vajaduse.

Nii et lühidalt kokku võttes oleks suurem mõju avatud üldnimekirja juures see, et isisuliselt kaotaks mõtte igasugune parteisisene sudimine ja tagatoadisain. Poleks vaja kokku klopsida mingeid "kaardimaju" ega punuda erilisi parteisiseseid intriige. Ka kandidaatide endi jaoks on põhimõtted selged - esialgne reastumine nime järgi näiteks tähestikulises järjekorras ning las räägivad kandidaadi eest tema teod, tuntus ja tegevus, mitte suhted ja sidemed.

Kaudselt on miinuseks see, et nii väheneb võimalus poliitikasse tuua uusi või õigemini noori kandidaate. Aga samas - on selge, et nendel on oma sihtgrupp ja siis tuleb neil ja nendega aidata reaaslet selle sihtgrupi võitmiseks tööd teha.

Ei aita mõne rumalavõitu pressiteate parteikontorist välja saatmisest vmt. Tööd tuleb reaalselt teha põllu - oletatava noore kandidaadi sihtrühmaga. Poliittehnoloogiliselt ja ressurssidega on erakonnal võimalik sellised kandidaadid reaalselt tuntuks ja usutavaks aidata teha, kuid see eeldab tõesti sisu ja sihipärast tööd. Asi ei muutu seega võimatuks, aga aeganõudvamaks ja raskemaks. Seda küll.

Ja üks asi siiski veel - alati on erakondade jaoks küsimus, ja täiesti tõsine küsimus, et palju hääli ei tähenda veel Riigikogus näiteks erilist seadusandjale vajalikku kompetentsi. Nii see küllap ongi ja kui erakonnal kaob üldse võimalus prognoosida, kes on need reaalsed inimesed, kes tulevases fraktsiooni tööle hakkavad, mis professioonide kandjad nad on, siis on tõenäoline, et efektiivsust kaotab ka seadusandlik kogu kui selline tervikuna.

Selles mõttes on mündil ka teine pool nagu alati. Ja tõenüoliselt on pisut eksklik ka arvamus, et Riigikogusse pääsevad inimesed, kes saavad vähe hääli. Sellised on koosseisust vaid umbes viiendik. Seega peaks ju 80 saadikuga saama teha igati ausaid ja komptentseid otsuseid. Ja kui need ei ole olnud valijatele rahuldustpakkuvad, tuleb põhjust ikkagi muust otsida, mitte valimisssüsteemi nõrkustest ....:)

ps. ärgem nähkem ka liialt vaeva võrdlsutega näiteks Euroopa Parlamendi valimiste süsteemi õvrdlemisel ja eeskujuks toomisel Riigikogu kontekstis. Süsteemid on sedavõrd erinevad oma olemuselt, ehkki mõlema puhul räägitakse justkui ühest - avatud nimekirjadele üleminekust.:)

Evelyn Sepp: WL on tulnud, et jääda!

Wikileaksist on saanud arvestatav metsasanitar. Ja kui nende paljastuste käigus kellelegi kaasa tunda, siis mitte diplomaatidele ega poliitikutele, vaid inimestele, kes on sunnitud avalikult, must-valgelt silmitsi seisma selle silmakirjalikkuse ja häbitusega, millega neid valitsetakse.

Mõni aeg tagasi arutas Riigikogu Põhiseaduskomisjon riigisaladusega seonduvat, ja kaalus pikka aega avaliku teabe seaduse muutmist. Muuhulgas seda, mida ja kui kergesti-kontrollimatult võib suvaline täitevvõimu asutus salajaseks tunnistada.

Muuhulgas puudutas see ka sarnaseid diplomaatilisi memosid, mida vahendas reedene Postimees. Ühelt poolt oli Välisminsiteeriumi ja mõne teisegi asutuse mure põhjendatud memodes traditsiooniliselt sisalduvate hinnangutega teiste riikide poliitikute kohta kes tänagi veel kõrges ametis - nende seotuse, võimekuse, sõltumatuse jms osas, kuid teisalt poetus komisjonis ka kommentaare, et paljud memod on nii kirjavigu täis ja mannetud, et heidaks sel põhjusel halba varju Eesti väliskorpuse enda tasemele. Ja eks mõni memosid treinud ametnik ole ju ika ise omakorda kõrget karjäärilendu teinud ...:)

Mina neid lugenud ei ole, aga see võib tõele vastata küll. Nii siis suutiski valitsus igatahes kokku susserdada regulatsiooni, et igasugused asjad on Eestis väga kontrollimatult "salastatud" ja läbipaistvusest ja aruandlusest võib ikka kõrgema võimu kandja - rahvas - und näha.

See on teine põhjus, miks see Wikileaksi asi hakkab mulle üha enam meeldima. See puhastab õhku, distsiplineerib ja täidab tühimiku, mis mujal maailmas ammu on kinnit topitud ja Eestis samuti viimastel aastatel tihedalt kitti vahele saanud ...

Ja täna puhkenud skandaal president Ilvese kaeblemisest ja sapistest hinnangutest Eesti poliitikute ja presidendipalga kohta, pole ju midagi uut. Vahe on ainult selles, kus ja miks kurtmas käiakse.

Selles mõttes on tülgastav nii see, kui Eesti poliitkud käivad Venemaa saatkonnas oma rasket elu kurtmas, kuid samavõrd seegi, kui mõni teine unustab end USA saatkonda nututundi. Häbiväärne ning isesesva ja sõltumatu riigi juhile on see igatahes vääritu.

Mõistagi küsin ma endalt praktilsiel moek, kas selline on inimene, keda mu käsi valiks toetama tema teiseks ametiajaks? Kas ma tahan presidendiks mõne riigi "mõjuagenti"? Vastus on Ei. Ei.

Iseasi muidugi, millised on teised valikud, aga siiski. Mida kaugemale selised protsessid arenevad, seda enam vajab Eesti poliitilist põlvkonda, kelle käed pole seotud. Ei Rootis, ei Ameerika, ei Venemaa võimukoridore suunavate jõududega.

Nii ei peakski President rõhku panema "USA diplomaatidelt varastatud" memode kommenteerimisele, olen nõus, vaid ainult iseenda käitumisele moraalsete hinnagute andmisele. Käia USA saatkonnas Eesti üle kaebamas on mage küll!

Ja mis puudutab nende ja tuhandete teiste memode "varastamist", siis kahtlen, kas see sõna on ikka asjakohane. Sellised materjalid lekitatakse ikka suhteliselt siseringist, mitte ei varastata neid. Ju siis keegi, kellel oli neile ligipääs, leidis, et elu väärib enam elamist, kui riigiametniku pikk kuid lahja leib lubaks ...

Ja nimetada Eesti kõrgeima palgaga ametimehe - Vabariigi Presidendi - elu vaesuseks, on ikka häbematus küll. Ainuüksi tema abikaasa maksuvaba toetamine läheb Eesti maksumaksjale maksma vanas vääringus pisut enam kui 25 000 krooni kuus ..., presidendi palk ise on aga 7-kordne Eesti keskmine palk, edapidi aga 5200 eurot. Lisaks esindukulud.

Tõsi on see, et see pole võrreldav teiste riikidega, aga milise teise näitaja poolest me õigupoolest oleme võreldavad teiste riikidega ...

Ja mind küll huvitaks, kas mõne teise riigi puhul sellise kaebamise paljastumise järel jätkaks see inimene on ametis, tikuks teisekski ametiajaks kõrgesse ametisse, või võtaks selgitada ja loobuks selle riigi esindamisest, mida ta esindada ju tegelikult omal sõnul ei tahagi ...

Wikileaksist veel küüniliselt - see on kiireim tee ülemaailmse kuulsuseni. Nii et nutke või naerge ...:)

Evelyn Sepp: KE valimisnimekirjast

Valimised toovad küll alati üksjagu üllatusi ja elevust ja mida kõike veel, kuid olen enda kohta suhteliselt veidreas olukorras.

Kõige selle tulemusena olen mõnevõrra vältinud ka kommentaare, sest tõesti - mida ma öelda oskan.

Paigutumine KE valimisnimekirja lõppu tuli minu jaoks üllatusena. Kommenteerisin seda nii ka esmaspäeva hommikul ERR-i portaalile. Ütlesin, et olen sõnatu. Olengi.

Peale pea poolteist päeva kestnud telefonikõnede ja emailide vältimist palusin lõpuks KE peasekretäril seda teemat ise kommenteerida. Mina ju nimekirju ei koosta, nende tegemise juures ei olnud, minuga neist ei räägitud jne. Nii et peale oma üllatuse ja hämmingu, mida ma hommikul ka väljendasin, ma korrata ei oskakski ...

KE peasekretäri pealelõunasest kommentaarist on saanud avalikkus ka teada, et Keskerakonnas ei näita koht valimisnimekirjas ei suhtumist poliitikusse ega tema töösse...

Võib-olla tõesti. Mina olen siiski seni olnud arvamusel, et Riigikogu valimisnimekirja avalikustamise päev on nagu palgapäev, kus Riigikogus tehtud töö eest hinnanguid antakse. Ja selline hinnag oli tõesti ootamatu!

Ültesin ka seda ERR-le selgituseks, et olen üks enim tegevuses olnud Riigikogu ja ka Keskerakonna fraktsiooni liige ning oskan kommenteerida tõesti vaid enda tegevust, mitte aga muid otsuseid.

Muide - tegevust Riigikogus seirab ka nö sisestatistika, mida Riigikogu puhul koostatakse ning kaudsemalt ka trükimeedia monitooring, mille just hiljuti avalikustas ETA Monitooring. Viimane näitab tsiteeritavust trükimeedias, mis on samuti märk iga poliitiku tegevusest, aktiivsusest ja haardest.

Lisaks muidugi seesama blogi, mille vahendusel olen ma oma seisukohti ja tegevust valgustanud juba pikka aega ning mida on mõne aasta jooksul jälginud kaugelt üle 100 000 inimese.

Mõistagi ei ole mul soovi spekuleerida ka nende lugematute mõttekäikudega, millega nii sõbrad-tuttavad kui ka poliitikaajakirjanikud ning -vaatlejad mängivad või heal meelel mängiks. Teemat jätkuks kahtlemata kauemaks.

Fakt on see, et olen Riiigkogus seisnud nende asjade eest, mis on erakonna toetajatele olnud olulised ja millesse ma ka ise usun. Olgu see mõni oluline maksuküsimus, võrdsuspõhimõtted, riigi toimimise ja demokraatia küsimused, rahvussuhted vmt.

Fakt on ka see, et valimisnimekirja 123 koht ja 2.ringkonna 8 positsioon ei ole sugugi lootusetu, et jätkata tööd ka enda jaoks 4.Riigikogu koosseisus.

Nii et siit moraal - nii ujumises kui
poliitikas ei tohi keerulises olukorras rabelema hakata!

Evelyn Sepp: säh sulle heategevust!

EPL kajastas vägagi asjakohast teemat täna, mis puudutab MTÜ-de rahastamist ja nende põhitegevuse maksutamist. Olen ka ise taoliste probleemidega mitmel puhul kokku puutunud, peamiselt noorteühenduste ja spordiorganisatsioonidega seoses. Et aga asi ei jääks lihtsalt õhku ja saaks kohase kommentaari, läks täna arupärimine teele ka rahandusminstrile.

Heategevus ei ole tõesti vaid silmaganähtavalt
väetite aitamine, vaid palju enam. See on kitt kodanikuühiskonna arengule
ja koostööle ning seega oluline sideaine terve ühiskonna toimimisele.

Teemale pühendas EPL ka terve juhtkirja.

Nendele küsimustele ootan ma vastust ehk järgmisel või halvemal juhul ülejärgmisel nädalal.





7. jaanuari Eesti Päevalehe artikkel pealkirjaga „Karm maksuamet keerab MTÜ-de rahakraane kinni“ juhib avalikkuse tähelepanu juba pikemat aega muret tekitanud probleemile, mis puudutab mittetulunduslikke ühinguid ning nende tegevust, sealhulgas heategevust.

Heategevus on olemuselt oluliseim kodanikuühiskonna tunnus, mille väljundid ja ka sisendid näitavad ühiskonna koostoimimise võimet ja teadlikkust. Seadusandja on selle soodustamiseks sätestanud üsna üheselt mehhanismi tulumaksuseadusesse, mille alusel liigitada MTÜ-sid nn maksusoodustuse saajate gruppi kui ka seda, kuidas ja mille eest nende põhitegevust maksustatakse.

Artiklist ilmneb kummaline, et mitte öelda asjakohatu tõlgendus, mis pärineb MTA-st ja mis minu hinnangul ei vasta seaduseandja tahtele ega seaduse mõttele.

Siit ka minu küsimused:

1. Kas Te olete teadlik MTÜ-de maksustamisprobleemist, millele EPL-s tähelepanu juhitakse? Mida te olete nende lahendamiseks ette võtnud?
2. Selgitage palun MTA käitumist kitsendavate tõlgenduste väljatöötamise ja rakendamise osas ning seda, kuidas need toetavad seadusandja tahet soodustada kodanikuühiskonna arengut ja aktiivsust?
3. Kas MTA tõlgendus on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi seisukohaga ja omab selle heakiitu?
4. Kas Rahandusministeeriumist on antud MTA-le suuniseid maksusoodustuste saajate ringi kitsendamiseks?
5. Milliseid MTÜ-de tegevust kitsendavaid ja kodanikuühiskonna arengut pidurdavaid maksumuudatusi Te veel kavandate?
6. Kas ja kuidas on MTÜ-de maksustamise hetkeolukord või kavandatavad muudatused kooskõlas Eesti Kodanikuühiskonna Arengukavas seatud eesmärkidega? Kas ja millal on nende mõju analüüsitud? Palun tutvustage selle analüüsi tulemusi.