Heategevus ei ole tõesti vaid silmaganähtavalt
väetite aitamine, vaid palju enam. See on kitt kodanikuühiskonna arengule
ja koostööle ning seega oluline sideaine terve ühiskonna toimimisele.
Teemale pühendas EPL ka terve juhtkirja.
Nendele küsimustele ootan ma vastust ehk järgmisel või halvemal juhul ülejärgmisel nädalal.
7. jaanuari Eesti Päevalehe artikkel pealkirjaga „Karm maksuamet keerab MTÜ-de rahakraane kinni“ juhib avalikkuse tähelepanu juba pikemat aega muret tekitanud probleemile, mis puudutab mittetulunduslikke ühinguid ning nende tegevust, sealhulgas heategevust.
Heategevus on olemuselt oluliseim kodanikuühiskonna tunnus, mille väljundid ja ka sisendid näitavad ühiskonna koostoimimise võimet ja teadlikkust. Seadusandja on selle soodustamiseks sätestanud üsna üheselt mehhanismi tulumaksuseadusesse, mille alusel liigitada MTÜ-sid nn maksusoodustuse saajate gruppi kui ka seda, kuidas ja mille eest nende põhitegevust maksustatakse.
Artiklist ilmneb kummaline, et mitte öelda asjakohatu tõlgendus, mis pärineb MTA-st ja mis minu hinnangul ei vasta seaduseandja tahtele ega seaduse mõttele.
Siit ka minu küsimused:
1. Kas Te olete teadlik MTÜ-de maksustamisprobleemist, millele EPL-s tähelepanu juhitakse? Mida te olete nende lahendamiseks ette võtnud?
2. Selgitage palun MTA käitumist kitsendavate tõlgenduste väljatöötamise ja rakendamise osas ning seda, kuidas need toetavad seadusandja tahet soodustada kodanikuühiskonna arengut ja aktiivsust?
3. Kas MTA tõlgendus on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi seisukohaga ja omab selle heakiitu?
4. Kas Rahandusministeeriumist on antud MTA-le suuniseid maksusoodustuste saajate ringi kitsendamiseks?
5. Milliseid MTÜ-de tegevust kitsendavaid ja kodanikuühiskonna arengut pidurdavaid maksumuudatusi Te veel kavandate?
6. Kas ja kuidas on MTÜ-de maksustamise hetkeolukord või kavandatavad muudatused kooskõlas Eesti Kodanikuühiskonna Arengukavas seatud eesmärkidega? Kas ja millal on nende mõju analüüsitud? Palun tutvustage selle analüüsi tulemusi.
No comments:
Post a Comment