Täna hakkab Riigikogu Põhiseaduskomisjon arutama Lastekaitse Liidu ettepanekut algatada õiguskantsleri seaduse muutmine ja täiendada õiguskantsleri pädevust ka laste õiguste üle järelvalve teostamisega.
Laste õigustega Eestis on lood üsna täbarad ja selles pole kahtlustki, et Eesti vajab laste õiguste ombudsmani. Aga just nimelt laste õiguste ombudsmani, mitte kedagi, kelle kaela on elektrihinna tõusu, prügimajanduse, erakondade rahastamise ja muu seesuguse kõrval lükatud ka laste õigustega tegelemine.
Teate ju küll kuidas Eestis asjad tegelikult käivad. Ja kui ei tea siis vaadakem kasvõi Sotsiaalministeeriumi näitel. Loodi nn uus perede osakond, võeti teistest üliolulistest valdkondadest spetsialistid ja raha ära ja jagati lihtsalt ümber. Tulemuseks on linnuke paberil ja mitu sisuilselt väikese töövõimega osakonda. Kuhugi aga sai ilmselt raporteerida kuidas Eesti on tõhustanud tööd ühes ja teises valdkonnas. Häbiväärne, aga üsna tavaline käitumine. Eriti viimastel aastatel. Ja eks samal põhjusel "Riigimehedki" sellist nähtus pilkab. Kuigi pilkamisest on vähe, see ajab tegelikult lausa nutma.
Aga nüüd selle laste õiguste ombudsmani juurde tagasi. Hämmingus olen ma pigem lastekaitsjate sinisilmsuse ja naiivusse üle. See, millega nad välja peaks tulema, on vähem ega rohkem kui laste õiguste ombudsman eraldi insitutsioonina, keda olgu, õiguskantsleri kantselei võiks ehk osati teenindada.
Siis oleks tegemist ka väga selge persooniga, kes on kõneisik, kes räägib, kes edendab, mis on muide väga oluline kohustus ja mitte teisejärguline. Praegu plaanitava asjade korralduse juures jääks selle kohustuse lisamine taas linnukeseks paberil.
Igatahes mina isiklikult toetan ja olen ka varem väga selgelt väljendatud toetust laste õiguste ombudsmani institusiooni loomisele ja ma ei näe, et õiguskantlser selleks piisav või rahuldav lahendus oleks.
Loodan sisimas vähemalt, et see küsimus on veel arutamiseks ja otsustamiseks avatud ja et Eesti riik, kellel pidi ju päris hästi jälle minema, leiab sellest headusest raasukesi ka päris asjade ärategemiseks.
Laste õigustega Eestis on lood üsna täbarad ja selles pole kahtlustki, et Eesti vajab laste õiguste ombudsmani. Aga just nimelt laste õiguste ombudsmani, mitte kedagi, kelle kaela on elektrihinna tõusu, prügimajanduse, erakondade rahastamise ja muu seesuguse kõrval lükatud ka laste õigustega tegelemine.
Teate ju küll kuidas Eestis asjad tegelikult käivad. Ja kui ei tea siis vaadakem kasvõi Sotsiaalministeeriumi näitel. Loodi nn uus perede osakond, võeti teistest üliolulistest valdkondadest spetsialistid ja raha ära ja jagati lihtsalt ümber. Tulemuseks on linnuke paberil ja mitu sisuilselt väikese töövõimega osakonda. Kuhugi aga sai ilmselt raporteerida kuidas Eesti on tõhustanud tööd ühes ja teises valdkonnas. Häbiväärne, aga üsna tavaline käitumine. Eriti viimastel aastatel. Ja eks samal põhjusel "Riigimehedki" sellist nähtus pilkab. Kuigi pilkamisest on vähe, see ajab tegelikult lausa nutma.
Aga nüüd selle laste õiguste ombudsmani juurde tagasi. Hämmingus olen ma pigem lastekaitsjate sinisilmsuse ja naiivusse üle. See, millega nad välja peaks tulema, on vähem ega rohkem kui laste õiguste ombudsman eraldi insitutsioonina, keda olgu, õiguskantsleri kantselei võiks ehk osati teenindada.
Siis oleks tegemist ka väga selge persooniga, kes on kõneisik, kes räägib, kes edendab, mis on muide väga oluline kohustus ja mitte teisejärguline. Praegu plaanitava asjade korralduse juures jääks selle kohustuse lisamine taas linnukeseks paberil.
Seega - alustades nõrgast positsioonist ei saa väga tugevas ilmselt ka lõpetada. Ja sellest on väga kahju. Ja mõelgem ka korra Eesti riigi eelarvekoostamise praktika peale. Lastega tegelemise tarbeks ei moodustu isegi eraldi eelarverida ja tegevuste loetelu,
sest see kaob sinna õiguskantsleri üldise rea alla lihtsalt ära
...
Igatahes mina isiklikult toetan ja olen ka varem väga selgelt väljendatud toetust laste õiguste ombudsmani institusiooni loomisele ja ma ei näe, et õiguskantlser selleks piisav või rahuldav lahendus oleks.
Loodan sisimas vähemalt, et see küsimus on veel arutamiseks ja otsustamiseks avatud ja et Eesti riik, kellel pidi ju päris hästi jälle minema, leiab sellest headusest raasukesi ka päris asjade ärategemiseks.
Lapsed vajavad tõelist laste õiguste ombudsmani - selget kõneisikut, kel oleks aega ja tahtmist lisaks järelvalvele, tegeleda ka selgitustöö, ennetustöö ja kogu valkonna arenguga. Seega alustagem sellest, mida
on vaja, mitte sellest, mis on mugav!
No comments:
Post a Comment