Evelyn Sepp: ilm imetlust on täis ...

Kolm kiiremat lendavat liblikat (seal suurel ekraanil:) ) vasakult paremale:Milorad Cavic, Michael Phelps ja Rafael Munoz.

Ma ei tea kuidas teiste võistkondadega, aga Eesti oma sai vähemalt kõik oma minevad ja olevad ja loodetavasti ka tulevad patud ette andeks, sest FINA - pere sai laupäeva ennelõuna Paavsti isikliku õnnistuse osaliseks. Ja küllap selle õnnistuse toetav mõju aitab meid nüüd ka
ujumises edasi. Nii ei peagi ainult ujujatele endile edaspidi lootma!:)

Aga võistlust on jäänud veel üks päev ja meil 2 ala - naiste 400 komleksi ja meeste 4x 100 kombineeritud teade. Seetõttu on vara teha ka tõsiseid sõnalisi või numbrillisi kokkuvõtteid, aga kaks asja siiski -

kui Rooma MM-lt midagi tõeliselt toredat kingiks kaasa võtta, siis pakiks ma Itaalia ujumispubliku uhkesse paberisse ja tooks ta
Eestisse ning teise toreda kingi mille ma siit kaasa viiks, on Eesti võistkonna kambavaim!

Need on küll midagi sellist, millest iga väike Eesti ujumispõnn, preili ja noorhärra tõesti võiks osa saada tahta.

Seitsme esimese päevaga on Eesti koondis üle elanud 12 uut suurepärast rahvusrekordi, 2 poolfinaali, parimad kohad alates 14-ndast ja lugematu hulga häid isiklikke tulemusi.

See kõik ongi tehtud töö ja muu miljoni pisiasja tulemus kokku! Ja kui kellegi jäigi midagi hinge peale kripeldama, siis usun ja loodan, et hammas on sellest melust ikka niivõrd verel, et järgmine kord uuesti ja paremini tegemise nimel kahtlusteta edasi pingutada.

Ja muidugi oleks super, kui seda tunnet jätkuks ka igaks Eesti-siseseks tõsiseks võistluseks ...

Kuid minu jaoks teeb sprtlasest sportllase suhtumine. Ja seda olen ma siin tõiesti näinud: kõik ei saa võita esikohta, aga kõik saavad võita iseennast, olemasolevat olukorda, mis ei pruugi olla soodne ning raskusi ja ootamatusi, mida alati ette tuleb ja nii on ka tehtud.

Muide, olen igal õhtul enda jaoks mõttes kokku pannud oma isikliku rahvusvahelise nn päeva topi ja laupäevasesed imetlusobjektid olid esiteks, naiste 800 m vabaujumise finaal - enne Rooma MM-i ei oleks mind miski veenud selles, et näiteks naiste 1500 m ujumine võiks põnev olla. Sama jutt käinuks ka 800 m kohta ja tegelikult ka meeste samade distantside kohta. Kuid 800 vabalt finaal lõppes sedapuhku ülipõnevas heitluses taanlanna Lotte Friisi võidu ja 1500 m kullanaise Alessia Filippi jäämisega kolmandaks. Pikemal distansil mäletatavasti sai itaallanna kulla ja Lotte hõbeda.

Teiseks muidugi meeste 100 liblika finaal ja Phelpsi - Cavici duell. Kui Serblane poolfinaalis maailmarekordi pea 50 sekundile viis (50,01) tekkis tunne, et siit edasi vist niipea ei saa, aga võta näpust. Selles finaalis ujus koguni kaks meest 50 liblikat alla 50 sekundi ja neist esimene oli Phelps ise. Need olid täiesti uskumatud 50 sekundit seega ...

Kolmandaks aga midagi õrnahingelistele - vabaujumise sprindidistantside kuningas brasiilane Cesar Cielo Silho 2. kullavõidu austamistseremoonia Esimese võitis ta 100 kroonils ning teise, 50 m.

15 000 ootusärevat silmapaari, kaameramehed ja kõik muud asjalised põnevil ning õhus ainult 1 küsimus - kas ta hakkab jälle nutma või mitte:) Loomulikult ülimalt heatahtlikku ja ootusärevat silmapaari:)

Igatahes oli see väga-väga liigutav kui publik võitjahümni kaasa plaksutas ja kaameramehed Cesari silmi suures plaanis puurisid, sest nii tundus ilmselt sellel hetkel kõigile asjaosalistele lihtsalt õige...