Evelyn Sepp: jätame lastele laulurõõmu alles!

Headel koorijiuhtidel ei pruugi alati sugugi head mõtted tulla nagu sedapuhku 2009. aasta laulupeo juhtidel Hirvo Surval, Aarne Saluveerril ja Kadri Hundil, kes Eesti Ekspressi vahendusel andsid teada, et jäägu mudilas- ja lastekoorid seekord heaga laulupeo kontserdist kõrvale. Et osalegu külalistena publiku hulgas, kui soovi on.

Olgu sellise ootamata kirja põhjuseks siis laste lauluoskuse suhteliselt nõrgem tase, mis kindlasti kontserdi kunstilist taset pisut räsib või paratamatus, et lastekooridele tuleb rohkem aega ja energiat kulutada ehk neid proovide ja kontserdi ajal täiskasvanuist enam kantseldada, mida koorijuhid ehk enam teha ei viitsi.

Aga lastele peab jääma nende laulupidu ja
laulurõõm ja kui laulud on selged ja tase võimaldab osaleda, siis tuleb
seda ka igati soodustada.

See ei ole ju lihtsalt kontsert.

See on osa isamaalisest kasvatusest, see on osa kultuuri järjepidevusest ja kui kodumaad üritatakse armastama õpetada ka püssi all või
kahurilihana, siis ei ole nüüd küll palju nõutud, et sedasama kodumaad õpetataks armastama ka laulu ja laulupeoga.

Olgu seis riigieelarvega milline tahes!.

Nii lihtne see ongi!

Mäletan eredalt seda, kuidas mul endal Westholmi mudilaskooriga õnnestus koolinoorte laulupeol üles astuda. Seda elamust ei annagi kirjeldada nagu ei anna seda ka mälust kustutada. Vihmast ja tuulest ja vettinud villasest kampsunist sõltumata, seljankale ja viineritele vaatamata. ..

See on lihtsalt nii super mälestus!

Ja seda enam olen ma veendunud, et tänased laululapsed ei peaks sugugi vähemaga leppima. Nagu ka nende õpetajad, vanemad ja kooli- ning koorijuhid.

Mida Juku ei õpi seda Juhan ei tea, ja kui ta seda täna teada
ei saa, siis on karta, et ta sellest homme enam ei hooligi!