Evelyn Sepp: kellele marjad, kellele korv ...

Põhiseaduse muutmisega hoogtöö korras tuleb alati olla väga ettevaatlik. Seega on küsimus selles, kuhu langeb presidendi poolt käivitatud põhiseaduse muutmise arutelu põhirõhk. Omalt poolt sõnastaks selle nii – kiirusta aeglaselt.

Presidendi õiguslik roll selles kõnealuses loos vajab muutmist. Kiiresti. Kõik muu seonduvalt käsuliinide, alluvuse ja tõhusate järelvalvemehhanismidega vajab korrastamist aga veelgi kiiremini.

Sõjaväelased võivad ju kuluaarides mässata, aga valitsused
tulevad ja lähevad ning Riigikogu roll on tagada parlamentaarse vabariigi säilimine.

Seega tuletame meelde, kust me kevadel alustasme. Kaitseministrile sõnastati põhiseaduskomisjonis juba kevadel, et põhiseaduse enda muutmise kiirus ehk protseduuri valik sõltub temast. Teisisõnu – jõuavad Riigikogu menetlusse ka ülejäänud kolm seaduseelnõu ning läbivad siin vähemalt kaks lugemist, oleme ka meie põhiseaduse muutmimseks kiireloomulisena valmis. Pole kahtlustki.

Kui aga koalitsioonivalitsusel kaitseministri isikus poliitilist tahet asjasse puutuva korrastamisel ei ilmne, kui Riigikogul põhiseaduse muutmise eel ei ole võimalik käituda ettevaatavalt ja vastutustundlikult, ei saa ka presidendi funktsioonide korrastamisega nii kiire olla. Lihtne järeldus.

Selliseks välja pakutud paralleelseks menetluseks õiguslikke takistusi ei ole. See tehiti selgeks juba kevadel ning kinnitati üle ka kahe komisjoni ühisistungil mõned nädalad tagasi. Ja nagu kuuldub on füüsiliselt olemas ka kõigi kolme eelnõu algvariandid. Jutt käib kolmest, mitte aga kahest eelnõust, mille vajalikkust on isegi minister tunnistanud. Kolmas on kaitseväekorralduse seadus, mille kohhustus tuleneb otse põhiseadusest.

Pakkus viimati kahe komisjoni ühisistungil välja ka formaadi, kuidas kõnealuse probleemi lahendusel konstruktiivselt ja aega kaotamata edasi võiks liikuda. Lühidalt oli see järgmine. Riigikaitsekomisjoni juurde moodustatakse erakondade esindajatest töörühm, kes need eelnõud läbi vaatab, poliitilise konsensuse saavutab ning otsustab, kuidas need Riigikogu menetlusse tuua. Kas läbi valitsuse, läbi fraktsioonide või komisjoni. Teatavasti on mõned neist valikutest vähembürokraatlikud ning seega ka kiiremad.

Riigikatisekomisjonil läkski ainult kolm nädalat aega, et vastav tüürühm moodustada, aga edapidisest loodame siiski paremat ja kiiremat toimimist. Seda muidugi eeldusel, et presidendile ikka soovitakse vastu tulla just kiireloomulise põhiseaduse muutmise läbi.

Tänase eelnõu teise lugemise paranduste tähtaeg on veebruari lõpus. Seega on selle töörühma vähim panus selleks ajaks tagada ka kaitseväge puudutavate eelnõude menetlus tempos, mis võimaldaks minna veel kevadel kolmandale lugemisele nii põhiseaduse muutmise endaga kui viia läbi ka teiste eelnõude lõpphääletus.

Peame väga oluliseks, et selle valdkonna arendus toimuks erakondade konsensuse alusel, heas koostöövaimus. Ja nagu korduvalt ka varem välja öeldud, on uue tasakaalu leidmisel vaja oluliselt tugevdada ka Riigikogu enda rolli ja pädevust. Kui nüüd keegi arvab, et selle mõte on juurutada kaitseväe juhtimine läbi Riigikogu, siis vastus on kategooriline ei.

Riigikogul peavad olema senisest tõhusamad ja
operatiivsed mehhanismid kontrollida valitsust riigikaitsekorralduse
küsimustes.

See on vajalik nii julgeoleku kui poliitiliste riskide vähendamiseks ja seetõttu vajab läbi töötamist ka küsimus Riigikogu enda põhiseaduslikest garantiidest seda järelvalvet asjakohaselt teostada.

Olgu öeldud, et tegemist ei ole naljaga. Dramaatilistele puudujääkidele kaitseväekorralduse valdkonnas on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler oma põhjalikus aastaaruandes.

Ja vaevalt nüüd presidendilgi mõttes oli algatada mingi kosmeetline muudatus põhiseaduse muutmiseks. Pigem ikkagi kogu süsteemi korrastamine põhimõttel, et üks juht, selge alluvus, korralik järelvalve ja ühemõtteline vastutus. Seejuures tõhus järelvalve ka valitsuse üle seonduvalt kaitseväe juhtimisega.

Seega lõpetuseks –

põhiseaduse muutmisega on kiire. Kuid veel kiirem on
sellele järgneva süsteemi korrastamisega.

Üldise poliitilise kultuurituse ajastul ja usalduse puudumise õhkkonnas tuleb au sõna asemel menetleda sisuliselt lõpuni need küsimused, mis võimaldavad põhiseaduse lõpphääletusega panna asjale ilusa punkti. Mitte aga vastupidi. Alustada põhiseaduse muutmisest ning siis vaadata, kuidas edasi läheb ja kas või palju siis üldse veel poliitilist üksmeelt koalitsioonis leidub, et korrastada ka kaitseväekorralduse õiguskeskkonna muud olulised valdkonnad,. Selline järjestus ei ole meile vastuvõetav ega ka vastutustundlik.

Igatahes on Keskerakond valmis kiireks ja konstruktiivseks koostööks ning põhiseaduse muudatuse protseduuri valik sõltub ainult ja ainult valitsuserakondade enda võimest ja poliitilisest tahtest, mitte aga millestki muust. Sama seisukohta näivad jagavat ka nii Rohelised kui Rahvaliit. Seega - vähemalt 41 liiget.

Selleks konstruktiivsust järgnevaks perioodiks ka kolleegidele soovime!