Evelyn Sepp: tähelepanu, ja mitte sammugi tagasi!

Esmaspäevane Postimees üllatas kirjatükiga, mis täidab ilmselt kõik lahtrid kultuuritu, kitsarinnalise ja harimatu inimese teadvuses. Nimelt andis üks autoajakirjanik selle kvaliteetlehe kaante vahel teada, milline on kogu Türgi riik ja millised rahva kombed. Ja kui tsivilseeritud või mahajäänud see maa on ning kui palju kultuuri neid meist, Eestist, eraldab. Temal polnud selleks vaja isegi eriti aega kulutada. Kõigest paari päevaga sai selgeks kogu asi ja üldistusi tuli nagu oavarrest, iseäranis kõrgelennuline oli aga kirjatüki stiil. Jutumärkides.


Kuid nagu ajalehtede online-kommentaariumidest näha võib, andis eesti lugeja sellisele rumalale lahmimisele kiire ja hävita hinnangu. Julgen arvata ka põhjust – see oli eelkõige alandav Eesti enda lugejale. Põhjusel, et see riivab meie endi põhiväärtusi ja väärikust. On meil ka selline vanasõna, mis ütleb, et ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse.


Mõelgem siis järele. Nagu Eestis ei oleks prügikasti või muidu pesemata inimesi. Nagu Eestis ei oleks külasid, mis kanalisatsiooni võlusid omal nahal küll tunda pole saanud jne. Mida me aga tunneksime ise siin, kui keegi võtaks Balti Jaama joodikutest arvata, et see ongi Eesti ja kõik eestlased on sellised?!


Polegi siin midagi rohkem kommenteerida, kui tänada kõiki Eesti-Türgi parlamendirühma kolleege, kes võtsid vaevaks anda sellele loole selge hinnangu. Tänu ja tunnustamist väärivad ka need kriitilise meele ja ergu sotsiaalse närviga lehelugejad, kelle ühemõtteline hinnang pani paika ka hea tava nivoo, millest tulevikus lähtuda. Tark ei kipu oma tõdedega teise kloostrisse laiama.

Peamine – asi pole selles, et asjakohane kriitika oleks soovitamu. Ei. Seda tuleb ka teha. Aga see peab olema põhjendatud ja sellises vormis, mis ei solva ega alanda ütlejat ennast või adressaati.

Türgi ei pea kõigile meeldima. Türgi võib paljude
arvates olla kõlbmatu astumaks Euroopa Liitu, kuid iga tema kodanik väärib samasugust lugupidamist nagu igaüks meist siin.

See on väärtus, mille kaitsmise suhtes me endale mööndusi teha ei tohiks.
Ja pealegi, alati tasub süveneda põhjalikumalt teise maa ajalukku ja kultuuri ning mitte lahmida. Julgen väita, et Eestil on Türgilt ikka väga palju õppida.

Loe parlamendirühma avaldust siit.