21.10.10

Evelyn Sepp: tülist Toompeal




Viimastel päevadel on end infomüürist läbi murdnud teema, palju elab-töötab Eesti inimestest tegelikult väljaspool Eestit. Ning miks?

Hinnang, et Eestist väljaspool elab umbes 12 % eestlastest pärineb mitmest uuringust – nii Eesti Inimarengu Aruandest kui ka Inimvara Raportist. Esmaspäeval Riigikogus arupärimistele vastates veenis peaminister Andrus Ansip meid oma arrogantsel moel selles, et arv on olnud püsiv juba pea sajandi või enamgi ja et suurem osa neist on Eestist lahkunud juba ehk tsaariajal või siis 2.ilmasõja eest. No ma ei tea.


Ehk on elu tõesti võõrsil kergem olnud, kuid
arvestades nende inimeste sünniaastaid, siis vaevalt. Eestis elab üle
100-aastaseid inimesi vist alla 10 ja vanim neist on Karl Pluutus, oma
110-ringis eluaastaga. Anomaalne, ehkki aukartustäratav.


Nii on selge, et need ei saa enam kajastada tsaariajal siit lahkunuid, ega isegi ka sõja eest läinuid, sest need inimesed ei ole mitte ainult lahkunud Eestist, vaid tõenäoliselt on nad lahkunud suures osas juba ka siit ilmast.

Seega - kui võtta aluseks rahvastikuteadlaste hinnang, mis väidab, et suurusjärk pole muutunud, siis selle grupi struktuur on ilmselgelt muutunud. Seda nii olukorra tõttu tööjõuturu kui Eesti enda avanemise tõttu üldise globaliseerumise tõmbetuultele.


On tõsi ja korduvalt üle kinnitatud, et Eesti ei kogu, ei
kavatse koguda ega uurida empiiriliselt seda, palju ja miks inimesed Eestist, ütleme viimase 3, 5 või 10 aasta jooksul lahkunud on.

Tegelikult ei uurita röörännet kui sellist üleüldse väga põhjalikult.

On see siis liiga ressursimahukas või puudub huvi teha sellest järeldusi ja poliitikaid ümber kujundada, ei tea. Seetõttu aga ei ole tõsikindlatest faktidest kellelgi võimalik rääkida. Ja absoluutselt puuduliku statistika pealt põhjapanevaid järeldusi teha pole samuti asjakohane.

Kui Eesti varimajanduse osakaalu hinnatakse tänaseks
juba enam kui 30%-le, siis mis rääkida veel siuh ja siauh üe piiri käivatest inimestest …


Küll aga võib empiiriliselt hinnata seda, et Eesti külad on inimestest tühjaks jäänud, et Eesti väikelinnad kaotavad elanike ja ega suuremad linnad, sh Tallinngi saa kiidelda tohutu rahvastiku juurdekasvuga. Seega on küsimus aktuaalne – kuhu nad on kadunud?

Seejärel vaatame viimaste aastate trende, millel on olnud ka kandvam meediakajastus – ehitajad, bussijuhid ja põllutöölised Soomes, hulk inimesi Venemaal. Norra, Taani, kes meelitavad siit nii arste kui laiemalt meditsiinipersonali, Hispaania, Tai, USA, Austraalia, Kanada, rääkimata Iiri- või Inglismaast.

Ainuüksi Soome hindab, et nende ehitussektoris töötab ca 30-40 tuhat Eestist pärit töölist. Rahvastikuregistri andmeil elas 2009.a. lõpus Soomes alaliselt enam kui 35 000 Eesti kodaniku. Viimase 3-4 aasta jooksul on Soome kodakondsuse võtnud ca 10 000 Eesti inimest. Pole vist mõtet kahelda, et Soome statistika ja rahvastikuhinnangud on oluliselt põhjalikumad kui Eesti omad, sest neil on olnud huvi inimeste liikumise vastu rohkem. Samuti võib suhteliselt adekvaatseks hinnata ka seda, et migratsioon Soome moodustab Eestist lahkunute arvust ca kolmandiku.

Nii et vaatame edasi - Iirimaal-Inglismaal töötavate inimeste arvu hinnatakse samuti kümnetes tuhandetes.

Kas need on ajutiselt või alaliselt Eestist lahkunud inimesed, me tegelikult ei tea. Küll aga näevad Eesti külad hulgaliselt sellise rände tõttu lagunenud peresid või vanemate kasvavaid lapsi. Tänaseks pole vist pea ühtegi Eesti peret, kelle enda liikmed, sõbrad, tuttavad või naabrid poleks nn töörändurid.

Seega kokkuvõtteks – enamus 130 000 on ütleme et minimaalselt 70 tuhat Eesti inimest, kelle puhul on meil põhjust muret tunda selle üle küll, et nende lahkumine ei pruugi olla ajutine. Need on reeglina nooremad ja tööeas inimesed. Ja isegi kui see on ajutine, ütleme kuude kaupa perest eemal viibimine, siis paratamatult jätab see jäljed muul viisil, lõhub peresidemeid, muudab käitumist ja inimeste väärtussüsteemi.


Teisipäevases eestikeelses Postimehes ilmus ka üks huvitav küsitlus. Nimelt, et mis paneb välismaale lahkunud Eestisse naasma?
44,5% vastas, et eestikeelne keskkond, sõbrad, 31,4% et kõrge palk, kiirem karjäärivõimalus, 11%, et mitte miski, 8,8% Eesti muutumine sallivamaks ja avatumaks ja vaid 4,5%,et isamaa armastus.

Sellistele kahtlustele lisab tuge ka see, et olgugi et Eesti ametlik või mitteametlik tööpuudus kõigub seal 70 000 -100 000 vahel, pole tööandjate sõnul neid inimesi vajadusel ja töö olemasolul samuti kuskilt võtta. Neid justkui pole. Ka sotsiaalmaksumaksjaid ei ole oluliselt juurde tulnud, ehkki registreeritud tööpuudus näib vähenevat. Ehk seletab ka eelnev ühe kaaluka põhjusena seda, miks neid pole. Tõsi, siinsed tööandjad on suht ahned ja ise piiratud sageli kasinateks pakkumisteks palga jms. näol. Aga ikkagi.


Seega on 130 000 tõele oluliselt lähemal ja kirjeldab tunnetatavat tegelikkust ilmselt märksa adekvaatsemalt kui 13 000, millest rääkis Ansip.

Ülbuse ja lolluse monopoli omandamise nimel ma Ansipi-suguste valimistel ega valimiste vahelisel ajal igatahes võistlema ei hakka. See on küll kindel!

Ja üks asi veel - saan aru, et andekate inimeste otsimine välismaalt on viimasel ajal populaarne, selleks on uhke-uhke programm kokku pandud ja Vabariigi President seda patroneerima saadud, kuid Eesti keele ja kultuuri kadumisest päästab meid pigem see, kui me leiame sealt üles ja meelitame Eesti tööturule tagasi need kümned ja sajad tuhanded „vähem-andekad“ kaasmaalased.

Ma ei ole kaugeltki vastu sellele, et andekate ja läbi löönud inimestega peab ka tegelema, et nende panus paremini Eesti jaoks ära kasutada, kuid pigem on asi proportsioonis. „Rämpsinimeste“ lahkumisele parastavad ministrid siiani ju kaasa, et tore on et läksid ja mujal töötavad, selles on probleem!

Anded jõuavad ise, ka meie abita sinna kuhu nende saatus neid sihib ja kes neid rohkem väärib. Aga siia nende „vähemandekate“ asemele tulevad lihtsalt inimesed kolmandatest riikidest. Ja kui me neid siia ei luba, siis … lähevad needki elujõulised, kellel pole siin lihtsalt võimalik enam peret luua.

Sellest rahvastikulõksust ma muide esmaspäeval peaministriga rääkida üritasingi, aga tema jaoks oli see liiga loll teema. Kas peame tõesti veel jätkama temale jõukohaste aruteludega!?

1 comment:

Estonia said...

Veebilehtede loomine

ALLiniLLa.com abil on Teil võimalik ilma programmeerimise oskusteta luua kvaliteetseid ja funktsionaalseid veebilehti külastajate otsingusüsteemidest ligimeelitamiseks ning oma kaupade ja teenuste reklaamimiseks.