18.1.10

Evelyn Sepp:kiired valitsemisreformid - kellele?

Mart Laari ja Andrus Ansipi poolt on algatatud jõuline ja huvitavalt koordineeritud kampaania, millega soovitakse ühitada Eestis toimuvad üleriigilised valimised ühele kuupäevale ja muuta selle võimalikkuseks kiirkorras Põhiseadust.




Esimene tegi neist reedeses Eesti Päevalehes 2 ettepanekut, mille kohaselt valimised tuleks ühitada ja teise, et Riigikogusse ei tohiks rohkem kui 2 koosseisuks kandideerida. Et siis peaks kätt muus ametis proovima ja siis võib jälle Riigikogu leiba süüa.


Edais tuli Ansip ja Reformierakond, kes olla kiireks riigivalitsemise reformiks kokku pannud suisa töörühma ja nüüd laotamas teiste ette ettepanekut, et need muudatused Põhiseadusesse sisse viia suisa kiirkorras.


Et siis Põhiseaduses on kirjas nii:



§ 166. Otsus põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena võetakse vastu Riigikogu neljaviiendikulise häälteenamusega. Põhiseaduse muutmise seadus võetakse sel juhul vastu Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.




Tehniliselt peaksid selle poolt hääletama Riigikogus vähemalt 68 liiget. Võimul on meil aga mäletatavasti vähemusvalitsus ja isegi koos Rohelistega jääb häältesaak kaugelt väiksemaks kui 68 häält.



No muidugi on võimalik sama küsimus läbi suruda ja läbi mängida ka seni paremerakondadele vastumeelse rahvahääletuse kaudu.



Selleks on ettenähtud järgmine protseduur:


§ 164. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus. Rahvahääletus toimub kõige varem kolme kuu pärast, arvates sellekohase otsuse vastuvõtmisest Riigikogus.



Jällegi vähemalt 68 häält ja kirglik kampaania rahvahääletusel toetuse saamiseks, mis antud teema puhul ei vii samuti Eesti demokraatiat mitte teps edasi.



On veel ka kolmas variant - muuta põhiseadust läbi kahe koosseisu. Esimesel korral oleks vaja vaid koosseisu häälteenamust ehk 51 toetushäält ja see, mis saab järgmises koosseisus ehk peale valimisi, ei pruugi enam kedagi huvitada. Aga siis peaks see taaskord koguma vähemalt 68 häält.



§ 165. Põhiseaduse muutmiseks Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt peab põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu saama Riigikogu koosseisu enamuse toetuse.

Kui Riigikogu järgmine koosseis võtab esimesel lugemisel oma koosseisu kolmeviiendikulise häälteenamusega muutmatult vastu põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis sai eelmise koosseisu enamuse toetuse, siis on põhiseaduse muutmise seadus vastu võetud.

Seega tundub mulle, et isegi enne kui hakata sellise ettepanku sisu tõsiselt analüüsima, võib öelda, et ettepanek ise on juba enne läbi kukkunud kui see üldse esitatud sai.

Miks sellise avangu tegid kaks hädas olevat koalitsioonierakonda ajal, mil ainus, mida neilt oodatakse, on u 100 000 -le inimesele püsiva töökoha loomine, saan ma aru küll.

Miks sellist kohalikku demokraatiat hävitavat algatust peaksid aga toetama näiteks Sotsiaaldemokraadid, Rahvaliit või Keskerakond, ma küll ei tea.

Rohelised, nende toetust ma isegi mõistan, sest Juhan Partsi juhitava Majandusminsiteeriumi eelarves peesitav 86 miljonit krooni paneb neid nii mõndagi tegema ...



Kahe valimiskampaania ühitamine ühele ajale võib küll aidata kokku hoida kampaaniaraha erakondadele, kes saaks läbi justkui ühe üleriigilise kampaaniaga, küll aga ei aita see vähimalgi määral avalikku ruumi leida kohalike küsimuste ega kohalike valikute tegemise teadvustamisele.

Seega oleks praktiline tulemus mitte rohkem, vaid vähem demokraatiat ning mitte rohkem vaid vähem teadlikke valikuid ...

Lisaks juba mainitud kohalike kuid ülioluliste valikute ja kohaliku
demokraatia täiesti tahaplaanile jäämise kõrval on sellisel ühitamisel Eesti
demokraatiale veel üks oht - nimelt viiks see võimu konsentratsiooni ühe
poliitilise huvigrupi kätte väga pikaks ajaks - vähemalt 4 aastaks,
millega kaasnevad ohud on Eesti poliitilise kultuurituse juures
ebamõistlikult suured.

Veel kaotaksid ka valijad sisuliselt samaks ajaks kontrolliva ja
poliitilist järelvalvet või poliitilist korralekutsumist võimaldava
usaldushääletuse võimaluse. Täanne valimistsükkel sunnib ka erakondi mite lihtsalt valijatele meeldima, või iseenda rahulolus sulistama, vaid ka reaalsete lahendamist vajavate probleemidega arvestama.

Tõsised poliitikud alustavad põhimõtteliste poliitiliste riigivalitsemise reformimidega kohe peale ametisse nimetamist, mitte aga aasta enne järgmisi valimisi. Seetõttu ei saa seda pidada millekski muuks kui järjekordseks asendustegevuseks. Ja huvitav on lihtsalt jälgida kes ja kui kirglikult selle kampaaniaga kaasa lähevad ...