Evelyn Sepp: Estonia ja Langi meelemuutus?

Lisan kommentaarideta vastuse oma arupärisemiele, milles küsisin valitsuse tegevuse ja plaanide kohta seoses parvlaeva Estonia hukupõhjuste edasise selgitamisega.

Loe ja mõtle. Tõsi, tasub arvestada ehk sedagi, et vastuse tähtaeg langes vahetult aega enne valimisi ...
Samuti soovitan üle lugeda siit blogist ka loo pealkirjaga - Korduma kippuvad küsimused.



Teie 1.10.2009.a. nr 1-9/200 Meie 15.10.2009.a. nr 7.1-9/12079

Riigikogu juhatus

Riigikogu Vastus Evelin Sepa ja Toivo Tootseni esitatud küsimustele Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjoni tööst

Austatud Riigikogu juhatus ''


Käesolevaga vastan Evelin Sepa ja Toivo Tootseni poolt esitatud küsimustele seoses reisiparvlaev Estonia laevahuku põhjuste uurimiseks loodud Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjoni tööga.

1. Millise hinnangu annate Teie nimetatud asjatundjate komisjoni lõpp-raporti järeldustele ning tõstatatud küsimustele ja kriitikale?

Pean Vabariigi Valitsuse 7.03.2005 korraldusega nr 129 moodustatud asjatundjate komisjonile lõpp-raportis esitatut usaldusväärseks. Kuna uurimist teostasid erinevad konsortsiumid ja uurimiseks kasutati erinevaid meetodeid, siis on arusaadav, et teatud erinevused on ka uuringu tulemustes. Uuringu lõpptulemus on kõikidel uuringutel ikkagi sama, nagu seda järeldab ka asjatundjate komisjoni lõppraport.

2. Milliseid samme olete astunud või soovitanud Vabariigi Valitsusel astuda seoses eelpool viidatud dokumendis tõstatatud vastuolude ja puudujääkide kõrvaldamiseks varem teostatud uuringute käigus?

Üks põhjusi, miks Vabariigi Valitsuse 7.03.2005 korraldusega nr 129 asjatundjate komisjoni moodustas, oligi eelnevate uurimiste vastuoludele ja puudujääkide kõrvaldamine ning eelnevate uurimiste tulemusena lahendamata jäänud küsimustele vastuste leidmine. Juhin teie tähelepanu sellele, et asjatundjate komisjon esitas oma raporti Vabariigi Valitsusele 1.09.2005, 6.10.2005 pikendas Vabariigi Valitsus komisjoni volitusi, ning palus täiendavalt uurida, kas on olemas reisparvlaeva Estonia huku põhjuste seisukohalt olulisi asjaolusid, mida ei ole piisava põhjalikkusega uuritud. Komisjon esitas oma teise aruande 10.03.2006. 31.03.2006 pikendas Vabariigi Valitsus asjatundjate komisjoni volitusi eesmärgiga küsida 29.09.1994 kuni detsember 1997 tegutsenud Õnnetuse uurimise ühiskomisjoni liikmete selgitusi komisjoni 10.03.2006 aruandes esitatud väidetele. Ühiskomisjoni juhile kapten Uno Laurile saadeti komisjoni aruande alusel koostatud küsimused, millele viimane vastas 26.07.2006 memorandumiga. Oma kolmandas aruandes, mis esitati 15.03.2007, võttis komisjon seisukoha Uno Lauri memorandumis väljendatud selgituste suhtes. 01.11.2007 pikendas Vabariigi Valitsus veel komisjoni volitusi, tehes asjatundjate komisjonile ülesandeks vahendada Rootsi Kuningriigi valitsuse poolt algatatud parvlaev Estonia hukku puudutavate teadusuuringute tulemusi. Lõplik raport esitati asjatundjate komisjoni poolt 16.02.2009. Minu arvates on Vabariigi Valitsus asjatundjate komisjoni töö pikendamise, lisaküsimuste ja selgitustega omaltpoolt kõik teinud, et saada reisiparvlaeva Estonia huku põhjustes ja teinud kõik selleks, et eelnevate uuringute tulemusena tekkinud ebaselgus kaoks.

3. Millised järeldused on teinud Teie juhitav ministeerium või ka Vabariigi Valitsus, et lõppraportis viidatud probleemid tulevikus ei korduks, eriti mis puudutavad toonase - 1997.a. lõppenud
uurimise puudulikkust?

Eesti Vabariigi taasiseseisvumist saadik pole olnud teist sellise suurusjärgu katastroofi, kui reisiparvlaeva Estonia hukk 1994. aasta 28. septembril. 1997. aasta lõppenud Õnnetuse uurimise ühiskomisjoni poolt teostatud õnnetuse asjaolude uurimine oli Eesti esimene omataoline ja on selge, et nii uurimise läbiviimise metoodika kui ka lõppjärelduste osas on olnud võimalik õppida ning järeldusi teha. Vabariigi Valitsuse 7.03.2005 korraldusega nr 129 moodustatud asjatundjate komisjoni töö ja lõppjäreldused aitasid saada suurema selguse 1997. aastal Õnnetuse uurimise ühiskomisjoni poolt teostatud uurimisse. Ka seda võib pidada teatud mõttes vigade parandamiseks ja 1997. aastal toimunud uurimise vettpidavuse kontrolliks. Asjatundjate komisjoni lõppjäreldustest selgub, et 1997. aasta Õnnetuse uurimise ühiskomisjoni poolt teostatud uurimise tulemusi võib pidada usaldusväärseks.

4. Kas ja kuidas on reguleeritud Eesti Vabariigi elanike-kodanike kaitse rahvusvahelise kohtumenetIuse käigus, nagu on näiteks selle laevahuku läbi kannatanud ja nende omaksed?

Eesti Vabariigi kodanikel ja alalistel elanikel on seaduses sätestatud tingimustel õigus taotleda Euroopa Liidu teises liikmesriigis tsiviilasja kohtumenetluseks õigusabi kuludeks hüvist.

5. Kuidas toetab Eesti riik neid kohtuasjade rägastikus olevaid inimesi omalt poolt? Kas Eestis on ette nähtud võimalus riigi abil õigusabikulude tasumiseks vmt?

Eesti Vabariik toetab Eesti kodanikke ja Eesti alalisi elanikke Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus tsiviilasja menetlusemisel, kui nad ei suuda või suudavad vaid osaliselt oma õigusabi kulude eest tasuda. Samuti tasub Eesti Vabariik sarnastel tingimustel ka tõlkega seotud kulude eest. Vastavad seadusesätted leiate riigi õigusabi seaduse 7. peatükist.

6. Kas Te toetate Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse praegust suuremat ja institutsionaliseerutud koostööd, mis saaks viia rahvusvahelise uurimise taasavamisele seoses Estonia parvlaeva hukuga?

Kahtlemata toetan Vabariigi Valitsuse koostööd. Asjatundjate komisjoni lõppraporti järeldustest selgub, et kui soovitakse kindlalt tõestada, et reisiparvlaeva Estonia huku põhjustas vöörivisiiri laeva kere küljest lahti tulemine ja seega on ülejäänud laevakere terve, tuleb laevavraki väliskülge süstemaatilist uurida ja uurimistoimingud korrektselt jäädvustada. Teatavasti on Eesti, Soome ja Rootsi vahel 23. veebruaril 1995. aastal sõlmitud Hauarahuleping kaitsmaks reisiparvlaev Estonia hukkunud inimeste viimast puhkepaika. Hauarahuleping sõlmiti selleks, et vrakki kaitsta rüüstajate eest ja mitte selleks, et takistada edaspidiseid uuringuid, kui neid peaks vaja olema. Minu arvates, ei saa laevahuku uue uurimise alustamist kaugemas tulevikus välistada, kuid see peab olema Eesti, Rootsi ja Soome ühine otsus.


Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Lang Justiitsminister


Tõnu Pihelgas / 6723504 tonu.pihelgas@just.ee

Evelyn Sepp: vastik, vastik, vastik!

Viimsi toetab pigem elustiili, kui abivajajat!

Lugesin eile läbi ka Tallina Halduskohtu otsuse avalikkuse meeli erutanud nn Viimsi kaasuses, kus kaks ema taotlesid oma 3 lapsele vallalt toetust laste koolitoidule ja -transpordile kui ühiselt lapsi kasvatav pere.

Kohus andis täielikult õiguse kaebajatele ja kohustas lühidalt valda oma varasema keelduva otsuse tühistama. Otsuses on väga hästi ja ammendavalt ära põhjendatud ka see, milles vald on rängalt eksinud.

Vaadates kogu seda kaasust ja kohtu põhjendusi võib ka täie veendumusega väita, et Viimsi vallal ei ole selles asjas mingit mõtet edasist kohtuteed tallata ega maksumaksja raha põletada,
sest nii õiguskantsler juba varem kui nüüd ka kohus on väga selgelt ära põhjendatunud, miks antud juhul kõneks olev pere on käistletav ühe perena ja mis on sotsiaalhookeande seaduse mõte.

Selle loo lühikokkuvõe kõlaks lihtsalt - rumalus ja kius!

Nii ei keskendugi ma rohkem eelnevale, kui vaid nii palju siiski veel, et vald oleks mitukümmend tuhat krooni säästnud kui ta oleks õiguskantsleri ettekirjutust kohe täitma asunud.

Selle pere lastele mõeldud toetuseks oleks vaidluseks kulunud aja eest tulnud maksta kaugelt alla 10 000 krooni, kuid seevastu kohtukulud küündivad juba praegu kordi suuremaks ...

Kuid selles kohtuotsusest on veel üks põletav teema, mis teeb mind kohe väga kurjaks ja paneb lausa hämmingut õhku ahmima.

Nimelt on vald selle pere vastu võitlemise tuhinas defineerinud kohtu tarbeks ära ka selle, mis on normaalne laste samise viis, mida Viimsi vald peab õigustatuks toetama.

Selle nn 2 ema ehk 5-liikmelise leibkonna toetusest ilma jätmise õigustusena kõlab valla põhjendustest läbi see, et nende tõlgenduse kohaselt on vaid naisest ja mehest koosnev pere riigi erilise kaitse all ja kuigi rahva püsimajäämine ja positiivne iive on olulised, saadakse normaalsel teel lapsi siiski vaid mehe ja naise vahelistest suhetest...


NB! Sellel väitel poleks bioloogiaõpikus ehk midagi viga, aga kõnealune mõttekäik pärineb kohtu otsuse osast, millega vald on põhjendanud kaebaja toetusest ilma jätmist ehk siis seda, et nemad - 2 ema - omavahel neid lapsi ju "normaalsel" teel saanud ei ole - ja järelikult ei pea riigi peredele mõeldud kaitse ju ka neile laienema.

Ja nüüd ma küll ei jäta ütlemata, et selle valla vanem on Isamaaliitlane, kes ise üsna kirglikult selle sotsiaaldarwinlistkiu seisukoha kaitseks on sõna võtnud.

Ehk siis -

teadku kõik näiteks viljatusravi saavad tulevased emmed eriti Viimsis, et kuna nemad ei ole oma lapsi ju päriselt "normaalsel" teel saanud, siis ei laiene vallajuhtide arvates teile ega teie lastele ilmselt ka riigi eriline kaitse! Ja hoidku teid vanajumal selle eest, kui te ei peaks moodustama peret, kus on mees ja naine, ja te juhtumisi siiski kasvatate lapsi ja iga teise omavalitsuse arvates vajate ja väärite toetust.

Nii ongi, et selle vaidluse sisu ei ole tegelikut algusest peale mitte see, kas kellelegi meeldivad omasooliste paaride omavahelised suhted või mitte, vaid diskrimineeriv ja idiootne nn sotsiaaldarwinism, mis teeb Eestist inimõiguste kaitse puudumise seisukohalt täieliku naerualuse ...

Evelyn Sepp: viinamarjad on hapud ...

Vot natuke irooniat kah . Pealegi, kui valimised on läbi, siis elagu valimised! Ja kui keegi pole veel aru saanud, siis 19.oktoobril 2009 algas järgmine - Riigikogu valimiste kampaania, mis lõppeb märtsis 2011. Have a nice trip to everyone!:)

Esmalt siiski südamest tänud inimestele, kes hääletasid meie nimekirja poolt Kristiines ja loomulikult üle Tallinna. Nii ehk teisiti on valimised meeskonnatöö ... Teenitult hea tulemuse said eelkõige need, kes Tallinnas nö kättpidi viimased 4 aastat mullas olnud. Ja see on igati aus tänu ja tunnustus neile! Tänud ka kampaania taustajõule.

Kuid põletavale küsimusele, mis saab edasi, on mitu huvitavat lahendusvarianti. Minule isiklikiult meeldiks neist enim see, kui Sotsid võtaks südame rindu ja tuleks ja muidugi, kui Keskerakond võtaks südame rindu ja ka kutsuks maailmavaateliselt kõige lähima partei Tallinnas partneriks.

Selles ei ole mingit trikki ega tagamõtet. Kuid enam kui tõenäoline on, et järgmistel Riigikogu valimsitel on parlamenti asja vaid 4 erakonnal - 2 neist asuvad valimismaastiku paremal, 2 vasemal tiival.

Seega oleks vähemalt teoreetiliselt võimalik esimest korda taasiseseisva Eesti, kui üldse mitte kogu meie ajaloo vältel, viia läbi valimised selgelt maailmavaatelisel alusel.

See oleks tõsine väljakutse ja pakuks valijatele juba selgeid alternatiive ning võrdsustaks ka mõlema tiiva väljavaateid, mis sunniks kõiki senisest enam sisulisele debatile, ja mitte ainult. See suruks blokid hoopis teises kvaliteedis ka koostööle, mida seni ju olnud pole.

Samuti aitaks see võrdsustada liini ka Tallinna ja Stenbocki suhetes. Üks blokk korraldaks asju pealinnas, teine riigis. Ka selles oleks selge iva. Lisaks oleks kõik pildil ...

Lõpetuseks lihtne küsimus - kas Eesti on 1.5 aasta pärast selleks valmis? Mina loodan, et on!

Evelyn Sepp:All We Need is Love!

Sotsiaalstoetustega ei toetata elamise viisi a la nagu regionaalotuetutsega, et inimesed näiteks ääremaadelt ei lahkuks,
vaid selle koosluse paremat toimetulekut. Seega, siis mitte seda, et koos elaks näiteks mees ja naine, vaid et selle leibkonna lastel oleks majanduslik turvalisus suurem!

Neljapäevane TV3 uudisklipp oli aga masendav ja
häbiväärne...

Ma hakkan vaikselt aru saama, mille eest võitlesid 60-70-ndatel inimesed vabas maailmas. Just selliste mõttekäikude vastu, kitsarinnalisuse ja väiklulse vastu, mis on lihtsalt ohtlik. Kohati ka naeruväärne oma tõsidused ...

Mul on tegelikult hea meel, et üks skandaalne juhtub Viimsi vallast lõpuks avalikkuse ette jõudis. Lugu ise kerib seal juba pea poolteist aastat. Küll õiguskantsleri sekkumisel, küll kohtu osalusel. Otsust selles vaidluses veel ei ole, aga õpelik on lugu igatahes.

Asi nimelt selles, et pere, kus on kaks ema ja kolm last keda nad koos kasvatavad, jäeti ilma valla 3- ja enama lapsega peredele mõeldud toetustest. Toetus oli ette nähtud koolitranspordiks ja tasuta toidu toetamiseks lasteaias ja koolis. Seega toetus siis lastele.

Miks ma selle juhtumi avalikuks tulekust heameelt tunnen? Põhjusel, et nüüd on sellisest häbiväärsest käitumisest võimalik avalikult ka rääkida, selle juhtumi ja üldse Eesti põhiväärtuse tegeliku olemuse, valitsejate eetilisuse üle arutledes tuletada meelde Eesti Põhiseaduse sätteid diskriminseerimise keelatusest ja samuti Eesti poolt ratifitseeritud laste õiguste konventsiooni, üle, mille alusel tuleb seada laste huvid alati esimesele kohale.

Lisan siia lingid, mille all on loo üksikasjad Eesti Ekspressis, Eesti Päevalehes, Postimehes ja Õhtulehes, ega hakka kogu loo üksikasju siin ümber jutustama.

Võib-olla vaid üks selgitav kommentaar, mis jäi silma minu Facebook-i sõprade ägedat mõttevahetust jälgides, et riik on oma toetuste puhul ära määratlenud kes kuuluvad perekonda ja see on vägagi ratsionaalne ja moderne määratlus.

Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt loetakse riikliku toimetulekutoetuse määramisel perekonna liikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud. ... Seega on riigi jaoks olulised kooselu faktiline olemasolu ning inimeste abivajadus.

Pealegi - millest räägib meile Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 12:

Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.

Või omakorda Eesti jaoks kehtivad põhimõtted inimõiguste rakendamisest, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest leptest ja endale võetud kohustustest.

Seega jääb mul nõustuda Margit Hakomaaga, kelle sõnum paljude igapäevaste tigedate kommentaaride tuustal mõjub eriti hästi ja kokkuvõtvalt :

Eestis valitseb inimliku läheduse defitsiit.

Ka antud inetu vaidluse taustal kipub taas meelest minema see, et toetus on mõeldud lastele ja laste huvid peaksid
olema peamised.

Prooviks nüüd veel vastata küsimusele, et millega saaks küll õigustada olukorda, kus ühe pere pere lapsed on olulisemad kui teise "pere"
lapsed!?

Kas just ka selle vaidluse puhul ei peaks määravaks olema pere toetus ja inimlikkus ...?

See-eest on täna Estonias üks tore heategevuskontsert - All We Need is Love, ja see ongi elus kõige tähtsam sõnum ja ei peaks piirduma vaid plakatitega ...

Evelyn Sepp: head rahvusvahelist õpetajate päeva!

Saabuva pidupäeva eel tervitan kõiki hingelt õpetajaid! Meenutan ka ise tänutundes neid, kes on mind elus mentorina edasi juhatanud

Ühtlasi tänan ka Hea Õpetaja Kuu organisaatoreid 1.oktoobri vahva avalöögi eest Tallinna Reaalkoolis.

Ja just selline oli minu kambajõmmi hea õpetaja, keda mina omal moel jäädvustada püüdsin!:)

Head rahvusvahelist õpetajate päeva!

Evelyn Sepp: keeleseadusest ja keeleuuendustest

Kuigi uue keeleseaduse ümber käib praegu äge arutelu ja selles on veel hulk lollusi sees, saavutas meedia vähemalt ühe lahingu võidu. Sõda ise aga pole veel sugugi võidetud.

Loodan siiralt, et ka näiteks ettevõtlusringkonnad mõjusamalt tegutsema asuvad ja enne kui eelnõu Riigikogusse jõuab, sealt ka
kaubamärkide või ettevõtte nimede tõlkimise kohustused kaovad.

Sohvakohvikuid , sõbra söögisaale või hiljuti nähtud kirillitsas McDonaldsi-laadseid juhtumeid meil küll siin vaja ei ole ...

Aga alljärgnev peaks olema piisavalt motiveeriv, et keeleõppimisele siiske rohkem rõhku panna.



Sain selle näitmaterjali oma ema käest, kes lubas seda oma koolitundides kasutada, et elust näidete varal motiveerida ja põhjendada, miks hea keeleoskus siiski on vajalik:)



Eks see ole natuke naljakas ka, aga ise sellisesse olukorda küll väga sattuda ei tahaks, ega seda nautida ka oskaks ...

Ning nüüd siis mõned väljavõtted keeleuuendustest või siis sellest, milliste nimetustega tooteid on Eesti kaubandusvõrgus müüdud.
See, kes selle nimekirja nii suudab läbi lugeda, et naerma ei hakka, pole
inimene!:)

- keraamiline kohikann

- kaka koivad

- suitsu sea kotid

- koomavastane shampoon

- kreekäpali tort (kreeka põhkli)

- mood ja kondoom (Moet & Chandon)

- importnaistenahast käekindad

- althinnatud naiste dressid

- pähklikoore jäätis

- külmutatud kakapulgad

- seefir kaputshinom (capuccinomaitsega sefiir)

-kuumsuitsu loheribi (isegi lõheribi on veider toode)

- kuivatatud särk (kalaletis)

- seapraad küpse tussukas (hiljem parandatud seapraad küpsetussukas)

- neeru oad (kidney beans = aedoad)

- suitsupask (suitsetatud seapõsk)

-Laima hõbedase ümbrisega assortiikarp "Laima Häbe"

- meestemasinal kootud kampsun

- hapuhoor

- seapraad loomalihast

- neljaviljapuuder

- portsjonkaka (kassatshekil pärast 1 portsjoni kakaopaki ostmist)

- piibulehe lõhnaga rulldeodorant

- kehakaal (Mustamäe Prismas müügil)

- peedi-küüslaulu salat

- ACE Genital ( müügiks oli ACE Delicate)

- õuna-kabatski püree

-brelok jaanes (see on jänesekujuline karvane võtmehoidja)

- müügil õunad "Triibu" (tegelik õunasort on aga Treboux)

jne.

No nii, eks need näited võivad ju ka nutma ajada, aga Keeleinspektsioon mitte ainult ei trahviks meid tulevikus taoliste vigade ees, vaid hakkaks vist lausa vabaduskaotuslikke karistusi nõudma. Järgi mõeldes peaks sellise nomenklartuuriga tegelema aga vist tarbijakaitsemet, sest üteleme, sisu ei vasta paljudel juhtudel vormile, ja tihti ei taandugi küsimus kirjakeele reeglitele:):)

Evelyn Sepp: ära muuda kunagi ... midagi!:)

Reformierakonna juhitud valitsuse terviseedenduse programm on umbes sama sõnumiga.

Olin kümmekond päeva tagasi Riigikogu kõnepuldis eelnõuga, mis vabastanuks ettevõtjad erisoodustusmaksust teatud ulatuses töötajate tervisesse tehtud investeeringutelt. Ehk siis näiteks spordiklubi liikmemaksu maksmise puhul tööandja poolt.

Tulemuseks - kõige täpsemalt sihitud soodustus,
parem töökollektiivi sisekliima, parem tervis ja haiguste ennetus, mis tooks kaasa odavama haiguste ravi ning nii tekkiv sotsiaalne kapital, mida Eestis teatavasti kindlasti ei ole liiga palju ...

Rõhusin sellele, et riigi seisukohalt on targem soodustada lisaraha saamist nii tervishoidu kui terviseedenduse sektorisse ehk haiguste ennatamisesse, mitta aga keskenduda vaid sotsiaalmaksu kogumisele ja inimeste ravile. Sama räägib ka Maailma Tervihoiusorganisatsioon juba pea 25 aastat.

Reformierakonna sõnul ei saavat sellist muudatust aga teha, sest see viivat riigieelarvest välja tohutult raha, mille peale Praxise analüütikud arvutasid Kanal 2 eetris oleva saate Luurekeskus tarbeks välja, et maksimaalne mõju, seegi teoreetiline, olnuks riigieelarvele tervelt kolm miljonit krooni.

Aga jah, ise veel noored inimesed, aga peast juba kipsid. Eks see vist ole nende moodsate e-ainete ja transrasvade rohke tarvitamise tulemus ...

Ja selle arutelu lõpuni ei saanud Riigikogu rahanduskomisjoni esimees aru, et 1/4 töötajaid ei ole sama, mis on 1/4 tööandjaid , kuid ega see ei seganud tal oma seisukohti avaldamast ...

Lisan siia lingid nii eelnõule, kui toimunud arutelu toimetamata stenogrammile. Lisan ka hääletusprotokolli.

Soovitan soojalt lugeda, sest küsimused olid eriti värvikad, vastused, ma loodan, märksa paremad!