Loe ja mõtle. Tõsi, tasub arvestada ehk sedagi, et vastuse tähtaeg langes vahetult aega enne valimisi ...
Samuti soovitan üle lugeda siit blogist ka loo pealkirjaga - Korduma kippuvad küsimused.
Teie 1.10.2009.a. nr 1-9/200 Meie 15.10.2009.a. nr 7.1-9/12079
Riigikogu juhatus
Riigikogu Vastus Evelin Sepa ja Toivo Tootseni esitatud küsimustele Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjoni tööst
Austatud Riigikogu juhatus ''
Käesolevaga vastan Evelin Sepa ja Toivo Tootseni poolt esitatud küsimustele seoses reisiparvlaev Estonia laevahuku põhjuste uurimiseks loodud Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjoni tööga.
1. Millise hinnangu annate Teie nimetatud asjatundjate komisjoni lõpp-raporti järeldustele ning tõstatatud küsimustele ja kriitikale?
Pean Vabariigi Valitsuse 7.03.2005 korraldusega nr 129 moodustatud asjatundjate komisjonile lõpp-raportis esitatut usaldusväärseks. Kuna uurimist teostasid erinevad konsortsiumid ja uurimiseks kasutati erinevaid meetodeid, siis on arusaadav, et teatud erinevused on ka uuringu tulemustes. Uuringu lõpptulemus on kõikidel uuringutel ikkagi sama, nagu seda järeldab ka asjatundjate komisjoni lõppraport.
2. Milliseid samme olete astunud või soovitanud Vabariigi Valitsusel astuda seoses eelpool viidatud dokumendis tõstatatud vastuolude ja puudujääkide kõrvaldamiseks varem teostatud uuringute käigus?
Üks põhjusi, miks Vabariigi Valitsuse 7.03.2005 korraldusega nr 129 asjatundjate komisjoni moodustas, oligi eelnevate uurimiste vastuoludele ja puudujääkide kõrvaldamine ning eelnevate uurimiste tulemusena lahendamata jäänud küsimustele vastuste leidmine. Juhin teie tähelepanu sellele, et asjatundjate komisjon esitas oma raporti Vabariigi Valitsusele 1.09.2005, 6.10.2005 pikendas Vabariigi Valitsus komisjoni volitusi, ning palus täiendavalt uurida, kas on olemas reisparvlaeva Estonia huku põhjuste seisukohalt olulisi asjaolusid, mida ei ole piisava põhjalikkusega uuritud. Komisjon esitas oma teise aruande 10.03.2006. 31.03.2006 pikendas Vabariigi Valitsus asjatundjate komisjoni volitusi eesmärgiga küsida 29.09.1994 kuni detsember 1997 tegutsenud Õnnetuse uurimise ühiskomisjoni liikmete selgitusi komisjoni 10.03.2006 aruandes esitatud väidetele. Ühiskomisjoni juhile kapten Uno Laurile saadeti komisjoni aruande alusel koostatud küsimused, millele viimane vastas 26.07.2006 memorandumiga. Oma kolmandas aruandes, mis esitati 15.03.2007, võttis komisjon seisukoha Uno Lauri memorandumis väljendatud selgituste suhtes. 01.11.2007 pikendas Vabariigi Valitsus veel komisjoni volitusi, tehes asjatundjate komisjonile ülesandeks vahendada Rootsi Kuningriigi valitsuse poolt algatatud parvlaev Estonia hukku puudutavate teadusuuringute tulemusi. Lõplik raport esitati asjatundjate komisjoni poolt 16.02.2009. Minu arvates on Vabariigi Valitsus asjatundjate komisjoni töö pikendamise, lisaküsimuste ja selgitustega omaltpoolt kõik teinud, et saada reisiparvlaeva Estonia huku põhjustes ja teinud kõik selleks, et eelnevate uuringute tulemusena tekkinud ebaselgus kaoks.
3. Millised järeldused on teinud Teie juhitav ministeerium või ka Vabariigi Valitsus, et lõppraportis viidatud probleemid tulevikus ei korduks, eriti mis puudutavad toonase - 1997.a. lõppenud
uurimise puudulikkust?
Eesti Vabariigi taasiseseisvumist saadik pole olnud teist sellise suurusjärgu katastroofi, kui reisiparvlaeva Estonia hukk 1994. aasta 28. septembril. 1997. aasta lõppenud Õnnetuse uurimise ühiskomisjoni poolt teostatud õnnetuse asjaolude uurimine oli Eesti esimene omataoline ja on selge, et nii uurimise läbiviimise metoodika kui ka lõppjärelduste osas on olnud võimalik õppida ning järeldusi teha. Vabariigi Valitsuse 7.03.2005 korraldusega nr 129 moodustatud asjatundjate komisjoni töö ja lõppjäreldused aitasid saada suurema selguse 1997. aastal Õnnetuse uurimise ühiskomisjoni poolt teostatud uurimisse. Ka seda võib pidada teatud mõttes vigade parandamiseks ja 1997. aastal toimunud uurimise vettpidavuse kontrolliks. Asjatundjate komisjoni lõppjäreldustest selgub, et 1997. aasta Õnnetuse uurimise ühiskomisjoni poolt teostatud uurimise tulemusi võib pidada usaldusväärseks.
4. Kas ja kuidas on reguleeritud Eesti Vabariigi elanike-kodanike kaitse rahvusvahelise kohtumenetIuse käigus, nagu on näiteks selle laevahuku läbi kannatanud ja nende omaksed?
Eesti Vabariigi kodanikel ja alalistel elanikel on seaduses sätestatud tingimustel õigus taotleda Euroopa Liidu teises liikmesriigis tsiviilasja kohtumenetluseks õigusabi kuludeks hüvist.
5. Kuidas toetab Eesti riik neid kohtuasjade rägastikus olevaid inimesi omalt poolt? Kas Eestis on ette nähtud võimalus riigi abil õigusabikulude tasumiseks vmt?
Eesti Vabariik toetab Eesti kodanikke ja Eesti alalisi elanikke Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus tsiviilasja menetlusemisel, kui nad ei suuda või suudavad vaid osaliselt oma õigusabi kulude eest tasuda. Samuti tasub Eesti Vabariik sarnastel tingimustel ka tõlkega seotud kulude eest. Vastavad seadusesätted leiate riigi õigusabi seaduse 7. peatükist.
6. Kas Te toetate Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse praegust suuremat ja institutsionaliseerutud koostööd, mis saaks viia rahvusvahelise uurimise taasavamisele seoses Estonia parvlaeva hukuga?
Kahtlemata toetan Vabariigi Valitsuse koostööd. Asjatundjate komisjoni lõppraporti järeldustest selgub, et kui soovitakse kindlalt tõestada, et reisiparvlaeva Estonia huku põhjustas vöörivisiiri laeva kere küljest lahti tulemine ja seega on ülejäänud laevakere terve, tuleb laevavraki väliskülge süstemaatilist uurida ja uurimistoimingud korrektselt jäädvustada. Teatavasti on Eesti, Soome ja Rootsi vahel 23. veebruaril 1995. aastal sõlmitud Hauarahuleping kaitsmaks reisiparvlaev Estonia hukkunud inimeste viimast puhkepaika. Hauarahuleping sõlmiti selleks, et vrakki kaitsta rüüstajate eest ja mitte selleks, et takistada edaspidiseid uuringuid, kui neid peaks vaja olema. Minu arvates, ei saa laevahuku uue uurimise alustamist kaugemas tulevikus välistada, kuid see peab olema Eesti, Rootsi ja Soome ühine otsus.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Lang Justiitsminister
Tõnu Pihelgas / 6723504 tonu.pihelgas@just.ee