Evelyn Sepp:Eestile odava hallhanke asemele oma strateegia

Kulla Jürgen!

Loen ja imestan. Issand sa näed ja ei mürista selle peale, mida kolleeg siin räägib. Jäänuks see meie vahele, soovitanuks sul vaikselt kordoris kohtudes, et targad inimesed on selle koha peal vait, kus neil teadmisi napib. Ehk vaikimine on tarkuse märk. Sinu jaoks oleks see nõuanne aga ilmselt küll hiljaks jäänud.
Hea kolleeg Jürgen. Seega vali endale parem mingi teine puu, mille ääres jalga tõsta. Jäta Ida küsimused heaga rahule.
Saan aru küll, et Sinu jaoks piirdub Ida Petseri turuga. Las nii olla.
Kasastanis, Kesk-Aasias laiemalt, Aserbaidzaanis, Türgis toimuv on ilmselgelt liiga keeruline, et sa seda mõistaksid... Aga tüüpilisi "eesti" poliitikuna võtad sa sõna iga nurga peal. Palun ära seda tee!
Erinevalt meist Eestist, on mitmel sealse regiooni riigil olemas Oma selge poliitiline strateegia. On Oma riiklikud huvid. Mis tähendab seda, et ka Kasastan ei osuta sisuliselt tasuta poliitilisi hallhanketöid teistele regioonis huvisid omavatele hiidudele. Erinevalt Eestist.

Siinkohal lühidalt kokku võttes -

Eesti ei peaks käituma nagu koer, kes iga võõra
peale haugub.

Targem oleks sealseid ühiskondi tundma õppida ja mitte lahmida! Oleks vahelduseks midagi nö uue Eesti Nokia sarnast leiutada. Või õigemini mitte uue, vaid selle esimese moodi:).

Evelyn Sepp: midagi susiseb seal Ignalinas

Esmaspäevane Riigikogu erakorraline istung oli eelkõige koht, kus näidata üles lugupidamist. Ei, mitte kolleegide, vaid üksikiskutena iseendi ja eelkõige Eesti avalikkuse vastu. Ületada opositsiooni-koalitsiooni rindejoon ja pakkuda üldusele uus mudel konstuktiivsest poliitilisest debatist – sedapuhku energiajulgeoleku fookuses. Üldjoontes kaks eelnõud selleni oleks pidanud meid ka viima. Aga ...

Paraku enneaegu lõppenud istung võib aga nii mõnelegi tunduda mage ja seejuures ka Riigikogu mainet rikkuv. Aga hetkel on Riigikogu maine minu kõige väiksem mure. Palju rohkem huvitab mind hoopis Eesti tulevik. Ja see on palju enam kui maineküsimus. Mind huvitab selle Eesti tulevik, mis ei kuulu nimeliselt kellelegi mest, aga mille eest vastutame me viimne kui üks. Juhtunu valguses ei ole meeldetuletus ilmselt liiast, sest vähemalt selline on Riigikogu liikme vande mõte.

Sestap - kui ei saa energiamajanduses selgust heaga, saagu kurjaga.
Ehk siis nii, et kui Riigikogus ei mõista arutada, tuleb seda teha
rahvavhääletusel.

Ja kuna reformierakondlaste vanad vigurid on vähemalt Keskerakonnale teada ning küllap peaks nende suhtes igal viisil tähelepanelikust üles näitama ka teised kaks reformipartei poliitisatelliiti – Sotsid ja IRL, siis saame me nüüd uue võimaluse

Tulgu rahvahääletus. Ja vaevalt see Ansipilegi vastumeelt oleks., mis tal varjata!? Temale on ju rahva tahe püha. Ja see püha asi on hea ning kindel on seegi, et ei tema, ega teiste parteide valijad pole nii rumalad miskit, et ei viitsiks end poole aasta jooksul tuumajaama poliitiliste ja majanduslike plussidega kurssi viia. Pärast tagantjärgi pole ju põhjust ohata, ikka enne tuleb tubli ja traks olla.

Mis minu isiklikku eelistust tuumajaama küsimuses puudutab, siis olen selle tuline pooldaja. On tore kui saame selle Leetu ehitada. Samas on aga ka võimalik, et Eesti oleks veel parem ja siis oleks Leeduga sudimine puhas raha ja ajaraisk. Hulk Eesti maksumaksja raha riigist välja viidud ja tuulde pillutud selle asemel, et oma koju investeerida. Siin Eestis inimestele head tööd anda.

Mine tea, ehk oleks siis ka suurem osa poliitilisi julgeolekuriske maandatud, Vene gaasijuhtmele kriips peale tõmmatud ning me saaksime viimaks üheski asjas uhkusega rinnale lüüa ja öelda, et vähemalt üks nn sinine torujuhe asub meie kontrolli all. Ehk igaühele oma toru, igaühele oma julgeolekutoru.

Evelyn Sepp: Istanbul näitab teed

Üks minu Türgi sõber kirjutas mulle hiljaaegu läbi naljaprisma, mis ja kus neil põnevat toimub. Mina vastasin samaga ja nimetasin muuhulgas ka paraadi, mis peatselt Tallinnas aset leiab. Selle peale sain vastuse, et jah, ka Istanbulis toimus paar kuud tagasi Pride sarnane üritus, kuid praegu, seevastu, olevat seal lehmade paraad.

Mõtlesin, et no pagan, et küll on aga alles võrdlus. Aga võta näpust, jutt käib vägagi lõbusast mööda maailma ringi rändavast moodsa kunsti näitusest. Sõna otseses mõttes lehmade paraadist.

Vaadates linnade nimekirja, kus see väljapanek nähtaval olnud, tuli mõte, et ka Tallinn võiks midagi niisama jõulist ja rõõmsameelset korraldada. Paremal juhul teeks see inimestel meele heaks, kesisema variandi puhul saaks aga jälle diskuteerida hea maitse piiride, kunsti ja kultuuri olemuse vmt. üle. Sõna saaksid arhitektid, linnakujundajad, kunstnikud jne. Tauno Kangro kallal ei ilguks samuti mõnda aega mitte keegi.

Pealegi, ei pruugiks kõik see lõbu toimuda maksumaksja raha eest. Nagu allolevalt lingilt näha, on tegemist justkui elavate reklaampindadega, mis võiks lisaks oma fantaasiaküllusele reklaamida nii Eesti toitu kui toiduettevõtjaid või –ettevõtteid.

Seega Kilk ja Kruuda, kus te olete? Panete ehk pead kokku? Nii kui nii on varsti Eestis lüpstavaid lehmigi vist vähem, kui Istanbulis neid värvilisi olevusi. Euroopa ühtne põllumajanduspoliitika ja kvoodid ja muu seesugune. Pealegi. Linnalapsed saaksid siis ka näha, millised lehmad üldse välja näevad ning nende õpetajad neid omakorda veenda, et piima saadakse ikka loomadelt , mitte poest. Kasu kui palju!

Mine tea, ehk sobiks see ka Tere
ettevõtetele piima ja jäätise reklaamimiseks.
Üks punase-valgemummuline lehm tänaval paistab
igatahes parem välja kui Tere asemel Aktsiaseltsi Rubla
reklaamida. :)

Äkki leiab siit mõtteainet ?