Sotsiaalstoetustega ei toetata elamise viisi a la nagu regionaalotuetutsega, et inimesed näiteks ääremaadelt ei lahkuks,
vaid selle koosluse paremat toimetulekut. Seega, siis mitte seda, et koos elaks näiteks mees ja naine, vaid et selle leibkonna lastel oleks majanduslik turvalisus suurem!
Neljapäevane TV3 uudisklipp oli aga masendav ja
häbiväärne...Ma hakkan vaikselt aru saama, mille eest võitlesid 60-70-ndatel inimesed vabas maailmas. Just selliste mõttekäikude vastu, kitsarinnalisuse ja väiklulse vastu, mis on lihtsalt ohtlik. Kohati ka naeruväärne oma tõsidused ...
Mul on tegelikult hea meel, et üks skandaalne juhtub Viimsi vallast lõpuks avalikkuse ette jõudis. Lugu ise kerib seal juba pea poolteist aastat. Küll õiguskantsleri sekkumisel, küll kohtu osalusel. Otsust selles vaidluses veel ei ole, aga õpelik on lugu igatahes.
Asi nimelt selles, et pere, kus on kaks ema ja kolm last keda nad koos kasvatavad, jäeti ilma valla 3- ja enama lapsega peredele mõeldud toetustest. Toetus oli ette nähtud koolitranspordiks ja tasuta toidu toetamiseks lasteaias ja koolis. Seega toetus siis lastele.
Miks ma selle juhtumi avalikuks tulekust heameelt tunnen? Põhjusel, et nüüd on sellisest häbiväärsest käitumisest võimalik avalikult ka rääkida, selle juhtumi ja üldse Eesti põhiväärtuse tegeliku olemuse, valitsejate eetilisuse üle arutledes tuletada meelde Eesti Põhiseaduse sätteid diskriminseerimise keelatusest ja samuti Eesti poolt ratifitseeritud laste õiguste konventsiooni, üle, mille alusel tuleb seada laste huvid alati esimesele kohale.
Lisan siia lingid, mille all on loo üksikasjad Eesti Ekspressis, Eesti Päevalehes, Postimehes ja Õhtulehes, ega hakka kogu loo üksikasju siin ümber jutustama.
Võib-olla vaid üks selgitav kommentaar, mis jäi silma minu Facebook-i sõprade ägedat mõttevahetust jälgides, et riik on oma toetuste puhul ära määratlenud kes kuuluvad perekonda ja see on vägagi ratsionaalne ja moderne määratlus.
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt loetakse riikliku toimetulekutoetuse määramisel perekonna liikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud. ... Seega on riigi jaoks olulised kooselu faktiline olemasolu ning inimeste abivajadus.
Pealegi - millest räägib meile Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 12:
Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.
Või omakorda Eesti jaoks kehtivad põhimõtted inimõiguste rakendamisest, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest leptest ja endale võetud kohustustest.
Seega jääb mul nõustuda Margit Hakomaaga, kelle sõnum paljude igapäevaste tigedate kommentaaride tuustal mõjub eriti hästi ja kokkuvõtvalt :
Eestis valitseb inimliku läheduse defitsiit.
Ka antud inetu vaidluse taustal kipub taas meelest minema see, et toetus on mõeldud lastele ja laste huvid peaksid
olema peamised.Prooviks nüüd veel vastata küsimusele, et millega saaks küll õigustada olukorda, kus ühe pere pere lapsed on olulisemad kui teise "pere"
lapsed!?Kas just ka selle vaidluse puhul ei peaks määravaks olema pere toetus ja inimlikkus ...?
See-eest on täna Estonias üks tore heategevuskontsert - All We Need is Love, ja see ongi elus kõige tähtsam sõnum ja ei peaks piirduma vaid plakatitega ...
No comments:
Post a Comment