Evelyn Sepp: mõned kipitavad küsimused

Sellel pildil on ajatu lugu ...

Aga ajalises ilmas on täna hoopis muud mured.

Teisipäeva hilisõhtul avas keegi ilmselt võidushampanjat, keegi ihus nuga pirukatükeldamiseks ja paljud olid lihtsalt shokis.

Minu Saaremaa tuttavad aga teadsid eile hilisõhtul kohalikule folkloorile tuginedes kindlas vormis rääkida, et Raivo Aeg olevat Reformierakonna järgmine Kuressaare linnapea...

No ei oska selle võimalikkuse kohta midagi öelda, aga päevakajalises madinas tahaks ma selgeid vastuseid siiski mõnele teisele küsimusele küll:

1. Miks on EV peaminsiter KAPO PR-mees, mis neid seob? (Miks püüdis Andrus Ansip ülipüüdlikult avalikkust veenda, et "leke tuli Keskerakonna seest?)

2. Milles seisnes KAPO koostöö valitsusparteidega? (Miks tulid kõigepealt poliitilsied avaldused ja alles seejärel eriteenistuse kinnitused poliitikute väidetele?)

3. Kes on see isik või isikud, kes tegid koostööd nii Eesti- kui Vene eriteenistusega?

4. Mis on pannud nad olukorda, kus nad selliseks koostööks on sunnitud? (Kui riigisaladust sisaldav info ei lekkinud, siis miks oli KAPO-l vaja 21.detsembri hilisõhtul memo osaliselt riigisaladuse alt vabastada?)

5. Kas ja millega on tegelikut tõendatud Savisaare rahaküsimine muuks kui kirikuehituseks?

6. Kes nõustub esimesena sellega, et nendele küsimustele ei ole vaja avalikke vastuseid ? (Ja kas see saab kellegi jaoks uue pirukajagamise esimeseks andamiks?)

7. Millised mõjuvõimuga kauplemise faktid on Eestis tuvastatud, või õigemini miks mõned ei ole ...

See viimane on muidugi retooriline küsimus, aga ilmne on, et me elame huvitaval ajajärgul.

Ilmne on ka see, et olgu Keskerakonna või Edgar Savisaarega kuidas on, ühel hetkel saabub selgus nii ehk naa,

Eesti kodanikuna vaatan ma perspektiivitundega ka natuke kaugemale, ja julgeolekulist või poliitilist mölaklust pole ma kunagi seedinud.

Eesti esimene ega ainuke julgeolekuoht ei ole kindlasti selles loos, milles Savisaar näib siplevat, vaid need ohud on alles kõik maandamata ja ootavad alles vastuseid!

Seepärast andkem siis aga hagu ja vastuseid ka eelpool esitatud küsimustele. Kui juba läheb täielikuks õhuvahetuseks, siis olgu see põhjalik!

Evelyn Sepp:mõtteid ühest odavast riigireetmisest

Olin Eestist päris kaugel kui möödunud neljapäeval lõhkes suur info "pomm" või "mull". Mõnikord annab see kõrvaltvaatajale võimaluse panna tähele detaile, mida asja sees olijad nii kiiresti ehk ei märka.

Esimese hooga oli uudis "mõjuagendist" ju kole, kuid paari-kolme tunni jooksul hakkas see kiiresti üles hargnema. Ja paistma hakkasid ka muud traagelniidid. Kõva avaldus eestlaste ja Eesti reetjast hakkas sulama nagu kevadine lumi. Kärmelt selgus, et mingit dokumenti nii räige riigireetmise kinnituseks polegi, millele PM viitas. Sellise tasemega riiklusele ohtlik teave ja tegelase süüdistamis- ja avaliksutamisküps info liiguks tõsiseltvõetavuse korral ikka kirjalikke annaale pidi, mitte aga rahvaliku pärimuse kaudu. See on küll päris kindel!

Seejärel hakkasid muidugi silma ägedad rahvuslikud avaldused: a la venemeelne kaabakas ja jälestusväärne, riigireetur ja ohtlik jne. ning nende avalduste poliitiline suund ning kõige tipuks Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip, kes suutis ikka tõeliselt üllatada.

Temal nimelt oli "taipu" kirjeldada lehes esialgu ju väga tõsisena paistnud lugu ühe suure kuulujutumullina, mida tal Eesti riigi 3 mehena ei ole häbi levitada. Et kirjeldada tipp-poliitikuna sedavõrd värvikalt erakordselt hambutut ja koomilist kattelugu sellele, kuidas PM-s avaldatud mull tekkis ja tühjaks sisises, peab olema ikka eriline ...

Muide - arusaamtuks ongi jäänud nimelt see, mida ta siis täpselt kinnitas - kas PM lugu ohtlikust riigireetjast ja tolle tegevusest, või siis seda, et KAPO kinnitas sellise kuulujutu olemasolu. Taiplikum tekstianalüüs räägib viimasest, pealiskaudsem ajakirjanduslik materdamine aga esimesest.

Arvestades muidugi mitmete asjaoludega, a la ,et kui keegi oleks teadnud ja tahtnuks nii tõsist kuritegu avastada, peatada, pöördunuks ta avaldusega politseisse, mitte peaministri poole ...

Ja ma päriselt ei kujuta ette, et kui Eesti tipp-poliitik tõesti tahtnuks Vene ministrilt oma erakonna jaoks raha küsida, siis mitu kaaskondlast ta siis seda tunnistama ikka võtnuks? Et siis kohe nii palju, et osad neist saanuks minna reformierakondalste juurde, et nood siis omakorda sellisest asjast räägiks peaminsitirle, kes siis omakorda saaks sellest KAPO-t ja PM informeerida ja siis pressikonverentsi korraldada!? Ei noh ...

Kõigi ülejäänud kommenteerijatel või väidetavatel kommenteerijatel ja nende motiividel on aga juba muud oma varjundid ...

Üldiselt aga on Eesti sedavõrd väike, et selliseks mitmeastmeliseks kuriteoteateks puudub vajadus. Asjad käivad palju lihtsamalt. Ja nii tundubki, et müts on siin pähe tõmmatud õige mitmele tegelasele. Ka KAPO kiire kommentaar sellest, et mingit riigisaladust pole olemas olnudki ja kõik, kes on kommenteerinud teemat, on küllap toetunud avalikele andmeile, on pehmelt öeldes veider.

Väike kronoloogilinegi asjade reastamine ei kannata ju sellise väite tõsiseltvõetavust välja. Nii et kokkuvõttes on tegu ühe õige käpardliku "erioperatsiooniga", milles KAPO osaline, kuid kes keda üle mängis, pole ma küll üheselt kindel.

Saan nõustuda nende analüütikutega, kelle hinnangul on selline skandaal oma primitiivuses ja naeruväärsuses kahjustanud tõiselt Eesti mainet päris mitmel rindel. Ja mis peamine - see, kas rahaküsiminie sellisel kummalisel kombel erakonna jaoks üldse toimus, ka kinnitust leidis, pole ju tänaeni teada. Ja pärast sellist poliitskandaali maiguga "paljastust" vaevalt et enam kedagi huvitabki ...

Raha kui sellise küsimist ja vist ka liikumist Vene kiriku jaoks pole aga ju keegi eitanudki.

Lõpetuseks aga - kui ette heidetakse seda, et Tallinna linnapea, kelle linna elanikkonnst ja ka ilmselt valijaskonnast ca 50% seda kirkut vajavad ja hinnata mõistavad, siis oleks ka imelik, kui ta selle ehituse toetuseks midagi ette ei võta. Kuidas siis poliitik oma mõjukust või mõjujõudu teisti suurendasda saaks kui tehes asju, mida temalt ootab tema valijaskond!?

Tahtnuks Ansip Savisaare selles küsimuses aga positiivselt üle mängida, eraldanuks Eesti riik armulikult selle puuduoleva raha ise 2011.aasta riigieelarvest. Olnuks ju sel moel ka Eestile ohtlik "mõjuagent" täielikult elimineeritud ja tänulik vene elektoraat üle võetud.


Suhtekorralduslikult olnuks see palju kõvem samm, kui kogu see lame ja ebaprofessionaalne jant "venemeelse kaabakast riigireetja" paljastamisest või vähemalt kuulujutuveskite tuulutamsiest.

Tänaseks aga on ju "eestimeelsed valijad saanud taas PM vahendusel teada vadi seda, mida nad ju kogu aeg on teadnud", venekeelsed aga seda, et Savisaart kiusatakse Vene õigeusukiriku ehitamsie pärast. Ujuv elektoraat aga oigab tülgastusest, et miks küll jälle juhtus nii, et EV peaminister tegi naerualauaseks kogu Eesti riigi ja miks Eesti hakkab üha enam sarnanema Venemaaga, kus eriteenistusi reeglipäraselt poliitilises konkurentsis vastaste vastu välja mängitakse. On seega Ansipi-Eestil alles kombed ja eeskujud ...

Nii et Ansipi riigireetmise hinnaks kujunes vaid 1,5 miljnit eurot. Ütleme, et ümmarguselt 25 miljonit kaduvat Eesti krooni ... Tõesti odav!

.

Evelyn Sepp: maailma parim on maailma lihtsaim!

Dubais, ujumise lühiraja MM-l on eestlane uhke olla. See on selline sportlik solidaarsus, millega sinu kõrval oma tööd tegevad inimesed silma pilgutavad või õlale patsutavad. Kui me veel aasta tagasi Istanbuli EM-l olime pildis kuidagi järksu ja paljudele ootamatult, sis tänaseks on Eestist saanud arveatatav ujumismaa. Jane Trepp ja Triin Aljand on naiste hulgas pigem juba potentsiaalsed finalistid, mitte poolfinalistid. Annika Saarnak on Istanbuli EM poolfinaalist edenenud MM-i poolfinaali ukse peale (parim koht 19) ja poistega sama lugu - Martti Aljand ja Filipp Provorkov on poolfinaali ukse vahel - mõlemal parem koht seekord 17 (poolfinaalis ujus Dubais 16 paremat, kuigi tavliselt on tiitlivõistluste 1/2 koguni 20 ujujat) ja ilmselt oleks vähemalt seal kui mitte uksest sees ka Martin Liivamägi. Tõsi, Maarttil on aga ka lühiraja EM-i finaalikogemus juba olemas - seega pole temagi tippude jaoks mees metsast!

Olen enam kui kindel, et ka seekordn olnuks parema õnne korral uksest sees ka Martti Aljand 100 rinnulis. Ja õnne all ei pea ma silmas mitte niivõrd sportlikku, kui lennugraafikut enam soosivat ilma. Jõudnuks ta Ameerikast Dubaisse plaanitult ehk 10 tundi varem kui ta seda tegelikult jõudis, oleks vahele jäänud ka korralik uni, mitte napilt 4-5 tundi lennukilt stardini ehk siis üleookeanilend poolmagamata ööga ja siis sisuliselt lennujaamast kohe starti minek. 200 rinnulis ujutud väga korralik aeg näitas töö sisu, mida tehtud on, nagu ka 100 kompleksi ja ka 50 r ja olgu siis nälg järgmiseks korraks veel suurem.

Filipp Provorkovilt on sel korral tasku panna korralikud kohad lisaks 2 korralikule isiklikule 50 ja 100 rinnulis. Oleks te seda meest näinud! Milline enesekindlus ja energia ...

Tore on lihtsalt mõelda, kuidas Eesti ujujate sportlikud horisondid on aasta-paariga muutunud. Lisaks muidugi see, et koondis ei ole enam ühe staari keskne, mida ju Eesti väiksuse juures mõnel õnnestunud korral viimase tosina või pisut enamagi aasta jooksul varem juhtunud on. Tegijad on stabiilsed ja selline üldisen taseme tõus innustab kogu kampa kui võistkonda ja igaühe hea sooritus aitab pika visltuse jooksul ülal hoida korralikku võistkonnavaimu, mis ei lase nii kergelt väsida.

Lisaks on Eesti ujumine saanud koolispordi alast üliõpilasspordiks. Tõsi, seda peamiselt küll tänu ameerika maksumaksjalile, kuid stardis ei ole rahapatakad vaid lihast ja luust inimesed, kes loodavad seal iseendile ja tehtud tööle, mitte millelegi muule. Nii lihtsalt on!

Oluliselt küpsust on tulnud üleüldse maailma ujumisse. Loomulikiult on noori tähti, aga pole harvad juhused kus finalistide keskmine vanus on 25 või enamgi aastat. Sellest moraal igale harjutajale, kannatlik tuleb olla ja kõik astmed rahulikult rühkides läbi käia, niisama ja üleöö ei juhtu spordis midagi! Organism vajab küpsemist ja tehtud töö seedimist enne, kui selle pealt vilju saab hakata lõikama.

Eraldi teema on ka Pjotr Degtjarjov - 17-aastane Tallinna poiss, kes oma esimesel täiskasvanute tiitlivõisltusel Hollandis 3 nädalat tagasi lõpetas kena aja ja kohaga poolfinaalis. Tema seekordne saak oli taas 3 korralikku isiklikku - nii 50 kui 100 vabalt ja 50 liblikas, kuid kõigi nende väärtuseks oli uus Eesti juunioride rekord. Nii hoida. Eks võistlustel saabki noppida seda, mida trennis on laotud!:)

Nii tema kui kõigi teiste tulemuste juures tasub tähele panna ka seda, et vaatamata sellele, et maailma ujumine lõpetab esimest nö ilma kosmosetrikoodeta aastat ja paljud eelmsied rekordid on tehtud just neis, areneb see ala ja selles osalejad uskumatult kiiresti edasi. Ka neil võistlustel tehti vähemalt 2 uut maailmarekordit, võistluste rekorditesajust rääkimata. Kui veel aasta alguses sai prognoositud, et ehk pöördub nüüd ujumise tase tagasi nii umbes 2 aasta tagusesse aega, siis nii see läinud ei ole. Tagasilppk on vaid mõnel alal ja tipp on endiselt ülikõva ja veelgi tihedam kui enne. Head on ikka head, ja nõrgemad või kaalult raskemad on tipust lihtsalt õiglaselt maas! Nagu peabki!

Mida veel? Kuigi laupäeva õhtuga pole võistlus veel lõppenud, saab praeguses seisus öelda seda, et Eesti ujujad on võitnud vähemalt 4, 6, ja 11.koha. 5 sportlast on olnud 1. 20 sees, Triin Aljandi poolfinaal 50 vabalt seisab veel ees (ps. Eesti aja järgi u 17.45!) ja samahästi võib sellest pühapäeva õhtuks tulla ka järjekordne finaal - seda aga siis juba kuninglikus kroolisprindis!
Kokku oleme me hetkeseisuga ujunud 5 poolfinaalis ja 2 finaalis. Tasuks on tehtud vähemalt 7 korralikku isiklikku rekordiparandust ning 3 Eesti juunioride uut rekordit.

Pühapäeval on ees veel meeste 200 s, meeste 4x100 kombineeritud teade ning Andres Olviku 1500 vabalt, milles ta mõni nädal tagasi kummutas pea 30 aastat püsinud Eesti rekordi.

Ja lõpetuseks - ärgu tulgu nüüd keegi targutama, et see on ju vaid lühiraja võistlus. On küll, aga see pole väikese osavõtjaskonnaga kutsutute jõukatsumine,vaid täistiitlivõistlus, mille spetiifika on rohkem sprindidistantse. Kohal on kogu maailma paremik ja
konkurentsi tihedus ei vääri mingit võistluse kaalu alavääristamist.

Kuigi aastaid tagasi olid paljud spordifunktsionärid kimpus suusatamise uuendustega kui kavva ilmusid sprindidistantsid, siis tänaseks on need igati täisväärtuslikud võistlusalad ning nii nende kohti kui ebaedu vaetakse täiskire ja pühendumusega! Ujumise MM on oma konkurentsitihedusega juba ammu tõsiseltvõetav tiitlivõistlus!


Ja veel - selle aasta parimate ujujate aastakokkuvõtted tehakse Tallinnas juba eeloleval nädalal - 22.detsembril.

Ja ma ei väsi kordamast - kui EOK tahab olla mingi korralik ja lugupeetud spordiorganisatsioon, siis järgmisel aastal lõpetab ta oma aasta parimate valimise ära ikka peale ujumise kui suure olümpiala viimast tahvusvahelist tiitlivõistlust, mis hakkabki olema vahetult enne jõule!

See on funktsionärdiepoolne vähim ,kuid elementaarne lugupidamisavaldus sportlaste suunas.

Ja päris lõpuks midagi üsna isiklikku - ma ei tea, palju ma olen elu jooksul kohtunud maailma parimate poliitikutega, kuid väga tore on olla koos maailma parimate sportlastega, kes moodustavad Eesti tiimi, sest õiged parimad on tegelikult väga lihtsad! Ja see on ilus!

Ja midagi veel - sportlaste bussis juhtusin pealt kuulma Ghana kolleegide vestlust, mille sisu keerles ujulate ümber. Ghana esindaja teatas oma vestluspartnerile, et neil ei ole eriti ujulaid. Too küsis, et kas olümpiaujuolat ei ole, no ei olnud. Edasi kirjeldas Ghana mees, et neil üldse on ujulad vaid hotellide juures, siis selle peale jälle küsis vestlsukaaslane, et noh, 8 rajaga? Ei, kostis vastus... Loo puänt seisnes selles, et hotellide juures on 17 m ja u 3 rajaga ujula, kus siis noored treenivad.

Eestis küll nii hullud lood ei ole, aga Eesti Ujumisliidu sõnum on siiski väga lihtne - Tallinn väärib riigi toel ehitatavat korralikku olümpiaujulat, milles vähemalt 1 50 m korralik võistlusbassein lisaks soojendusbasseinile ja kõik muu, mis seal olema peab. Seejuures korralik sügavus!

Mis pagane e- või i-riik me oleme, kui suvel upub inimesi nagu kärbseid ja meil pole ühtegi korralikku treening- ega võistluskeskust Eesti ujujatele! Ja ärge tulege tõsiseltvõetava lahendusena rääkima ka Tehvandi megaspordikesksuest. Meil on treenijad valdavalt koolilapsed ja olgu ujula siis ka ikka seal, kus on inimesed, mitte karud ja rebased!:)

Esialgu tundub see Tehvandi porjekti olema ikka ilmne gigantomaania ilming. Selle asemel võiks majandada kõiki Lõuna-Eesti pooltühje spordibaase, millel kõigil ilmselt midagi viga. Ka Tartu Aura vajaks hädasti 25 m lisabasseini, uut ventilatsiooni, mis astmaatikuid säästaks ja korralikku basseini sügavust. Põhja-Eesti aga nagu öeldud pole üldse korralikku piraja treening ja võistluujulat.

Ei hakka siinkohal meenutamagi purukoomilist, et mitte öelda rumalat Kultuuriministeeriumi arusaama, et Kalev Spa on kuidagigi rahvusvahelistele võistlusnormidele vastav ujula või et Eesti 3. eelsoojendusega 50 m ujula on kogunesti allikate peal olevad välisbasseinid Nõmmel. No commet, kolleegid!

Evelyn Sepp:auuu, Hanno Pevkur,ootan vastust!

Minister Rein Langi arvamuste kohaselt näeb pilt Eesti perevägivallast välja umbes selline. Tegelikutl ongi see vist Reformierakonna üldine nägemus probleemist "Eesti moodi".

Ühesõnaga - naistevastast vägivalda meil ei ole, või on see vähemalt sedavõrd marginaalne nähtus, mis ei pälvi ei riigi erilist tähelepanu ega ka sellevastane võitlus rahastamist .

24.novembril, päev enne rahvusvahelist Valge Lindi Päeva, mis pühendanud just nimelt ülemaailmselt naistevastase vägivalla vastu võitlemisele, küsisin Riigikogu Infotunnis peaminister Andrus Ansipilt, et miks 1.aprillil heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse Vägivalla vastu võitlemise riilik arengukava on rahastuseta.

Esmalt sain sugeda nagu alati ja puldis ebaviisakalt ärplev peaminsiter kuulutas Riigikogu liikme laisaks, kes polevat piisava tähelepanuga osanud riigieelarve seletuskirjast numbreid välja lugeda.

No mis ma siis omalt poolt ütleksin, et vaene mees oli ise teadmatuses või siis sedavõrd nahhaalne, et püüdis lihtsa valega kuulajaid-küsijaid ära petta. Nimelt 2011.a. riigieealrve seletuskirjas ei olegi selle Arengukava rakenduskava rahastamisest juttu. Ja eks ma sellepärast seda vastutavatelt olenditelt pärisingi.

Sest lihtsalt ei saa leida asja, mida pole ära kaotatud ehk raha, mida pole eraldatud, ei saa ka leida! Loogiline ju!

Põhjus omakorda jällegi veelgi lihtsam - nimelt ei ole ei pere- ega naistevastase vägivalla vastu võitlemine selle valitsuse prioriteetide hulgas ja ongi seetõttu rahastamata!

8.detsembri Riigikogu Infotunnis avanes mul taaskord võimalus täpsustada teemat Sotsiaalminister Hanno Pevkurilt. Lootus, teatavasti sureb ju viimasena ...

Seis oli ju sama:riigieelarves raha ei olnud ja tärnidega märgitud tegevused, mis tõlkes tähistasid seda, et kui välisrahastuse arvelt peaks raha saama, siis neid tehakse, kui mitte, siis ei, olid endised.

Sellisteks aga olid näiteks järgmised Arengukavas aastaks 2011 ettenähtud tegevused:

- Perevägivalla ja naistevastase vägivalla teema osas ühiskonnaõpetuse aineraamatute täiendamine ja ühiskonnaõpetuse õpetajate selle kasutamiseks koolitamine - rahastajad ja teostajad Sotsiaalministeerium ja Haridus-ja Teadusministeerium

- Naistevastase vägivalla ohvritele mõeldud Tugitelefoni 1492 teenuse tagamiseks lepingu sõlmimine - teostaja Sotsiaalministeerium

- Naiste varjupaikade jätkusuutlikkuse tagamine - teostaja Sotsiaalministeerium

- Õpetajate, noorsoo- ja sotsiaaltöötajate, prokuröride ja kohtunike, politseinike koolitamine perevägivalla teemal - teostaja Sotsiaalministeerium

- Inimkaubanduse ohvritele rehabilitatsiooni- ja varjupaigateenuse pakkumine - teostaja Sotsiaalministeerium,

olid endiselt rahstamata. (ps. loetelu ei ole ammendav)

Vahet tuleb ka teha selle osas, milles tuleb projekte kirjutada Hasartmängumaksu Nõukogule, s.t. ,mille rahastamine ei kajastu riigieelarves s.t. tuleb veenda üht seltkonda inimesi, et teatud riiklikud tegevused on vajalikud. programmilised ja püsivad, mitte aga projektipõhised, poliitilist või majanduslikku ebastabiilsust taluvad, või siis mille suhtes ootab Eesti "rikas ja arenenud" riik, Euroopa naabrite annetusraha ...

Seega küsisn ministrilt väga konkreetseid küsimusi, mille puhul oli tal teema ette teada ning igati võimalus ka Riigikogus küsimustele vastamsieks end ette valmistada.

Küsisin, palju, mida ja mille arvelt neid konkreetseid tegevusi siis rahastatakse. Ja vastuseks sain piinliku umbluu

Lisaks lubas minister mulle kohe nende tegevuste rahastamiseks tehtavate eraldiste täpsed summad kirjalikult saata - neid polevat lihtsalt mõistlik Riigikogu saalis ja stenogrammi tarbeks ette lugeda. Neid olevat liiga palju vmt. Kuluvat aega ja tinti, vist ...

Nüüdseks on aga möödas sellest kohe saatmise lubadusest pea 30 tundi ja mida ei ole, on need arvud ehk Eesti Vabariigi riigieelarvelised eraldised nii olulise valkonnna edendamiseks nagu seda on vägivallavastane võitlus, eriti naiste ja laste vastu suunatud vägivallale vastuseismine.

Kui raske saab siis olla SEND nupule vajutamine, kui need arvud olid ministril Infotunnis olemas, aga ette lugemiseks liiga suured!?

Või siis ikkagi on nii pea- kui sotsiaalminsiter lihtsalt taas Eesti avalikkusele valetanud lisaks muidugi nendele ebaadekvaatselteel eduraportitele, mida Eesti ise enda kohta koostab läbi välisminsiteeriumi rahvusvahelistele inimõiguste eest seisvatele institutsioonidele saadab ja mis kõik hõiskvad sellest, kui tublit tööd on nimetatud ministrid selles valdkonnas teinud.

Mõelda vaid, ministril pole häbi tunnistada, et enamuse nende tegevuste toetuseks eraldab Eesti RIIK järgmisel aastal 100 - 200 000 krooni piires ehk siis 6 400 ja 12 800 EURO vahel.

Ei kommentaari!

Tänase seisuga on aga täielikult rahastamata näiteks väigivallaohvite 24 h abitelefon, naiste varjupaigad peavad arvestama aga osalise Hasartmängumaksu Nõukogu heatahtlikkusega jne ehk jätkavad seega projektipõhiselt ja absoluutselt piisava rahalise katteta!

Paneks siis äkki juba ka kiirabi ja politsei Hasartmängumaksu Nõukogule projekte kirjutama!? Kas pole üks väärt mõte nende ametkondade töö jätkusuutlikkuse, arengu ja stabiilsuse tagamiseks!? Ja siis saaks Riigikogu Rahanduskomisjon muudkui edasi pasundada kui oivalise ja turvatunnet lisava eelarve nad vastu võtsid. Sic!

Evelyn Sepp: vali aasta parimad sportlased!

Tänasest 17.detsembrini valib Eesti Olümpiakomitee aasta parimaid sportlasi. Õigemini saavad seda teha selle kuupäevani kõik spordisõbrad.

Valimise keskkonda saab siit:

Valida saab parima nii naiste, meeste, võistkondade kui treenrite hulgast.

Ka 1 Eesti ujuja on sel aastal taas nominentide hulgas - Triin Alajnd, nimelt. Leian, et igati teenitult.

On tema hooaeg seni olnud igati stabiilne ja kulgenud ülesmäge ning äsja lüppenud lühiraja EM-l tuli ära ka karjääri esimene tiitlivõistluste medal - päris särav pronks.

Üleüdse saab seda tiitlivõistlust Ujumisliidu spektrist vägagi õnnestunuks lugeda. Võistkonna 12 ujujast jõudis 4 poolfinaali - Triin Aljand seejuures 2 korda. Eesti ujuja võistles 2 finaalis ning võitis 1 medali ja 6.koha. Lisaks veel 13, 14 ja 15. koht. Taustaks tasub teada sedagi, et hulk parimaid oli sellest võistlusest koguni eemal ja ühinevad võistkonnaga alles 2 nädala pärast Dubais algaval MM-l.

Ümber ujuti 3 Eesti rekordit, 3 Eesti juunioride rekordit ning hulk isiklikke seniseid tulemusi. Kuigi kõigil just kõik ei õnnestunud, tehti ära tubli töö igatahes

Mis aga antud valimise juures soovida jääb ja taas kriitikanooli sunnib EOK suunas saatma, on tõsiasi, et ujujate hooaja tähtsaim tiitlivõistlus lõppeb sel aastal alles 2 päeva pärast seda, kui Eesti parimate valimise voor on läbi. Nimelt lõpeb Dubais peetav MM alles 19.detsembril.

Sama pentsikus olukorras olime me ka eelmisel aastal. Juhtisime sellele alaliiduna nördinult Eesti Olümpiakomitee tähelepanu, kuid kasu ei midagi.

Ka eelmisel aastal olime ju sarnases situatsioonis. Kui ehk paljudele spordisõpradele üllatuseks võitis Jane Trepp toona samal võistlusel hõbemedali, jättis see ta samuti Eesti parimate valimise konkurentsis halvemasse positsiooni. kui nii mõnegi kaaskandidaadi.

Kas mitte valimise mõte selles ei peakski seisnema, et valijatel on teada kogu võrreldav informatsioon!?

Rahvusvahelist võistluskalendrit silmas pidades jääbki aga ujujatel üks aasta tähtsaimaid rahvusvahelisi tiitlivõistlusi toimuma ajal, mil Eesti siseriikllikult on parimad juba selgitatud. .. Seda vähemalt seni, kuni EOK-l puudub vastutulek seda pisut nihutada.

Nii ei näe tänane asja korraldus EOK poolt just soliidne ja sportlik välja. See oleks sama, mis 800 m jooksus 400 kiireimale võidupärg kaela riputada ja seletada, et kohtunikel on kiire, et muidu ei jõua autasustamist neile sobival ajal läbi viia

Ja olgu selgelt välja öeldud, et asi pole Jane Trepis või Triin Aljandis, vaid lihtsalt põhimõttes - kui on ikka spordiaasta parimad, siis olgu spordiaasta läbi enne kui need parimad selguvad! Ja pole need rahvusvahelised tiitlivõistlused nii külavõüstlused midagi, et ei võiks muuta Esti spordiajalugu!

Evelyn Sepp: kaua võib!, Ene Ergma!

Mõni aeg tagasi ägestus peaminister Riigikogu kõnepuldis ja ebamugava küsimuse peale kukkus sõimama küsimuse esitajat. Edasi, nädal hiljem räuskas samas justiitsminister Rein Lang, edasi mõni teinegi ning ja pidevalt Jürgen Ligi - nende arvates on kõik Riigikogu küsijad, eriti opositsioonist, lihtsalt rumalad. Küsimused on rumalad, küsijad on rumalad, kõik neile ebamugavad teemapüstitused on rumalad jne.

Viimatise pika eelarvearutelu käigus öötundide varjus jäi oma kohatu sõimuga ajakirjandulsele vahele ka soliidseks peetav Ene Ergma, kes sõimas parlamendikolleege lihtsalt ididootideks. Sedapuhku küll Igor Gräzinit ja Taavi Rõivast. Peale selle, et sõna "idioot" on tavakeeles lolli ja rumala sünonüüm, on see tegelikult meditsiiniline diagnoos. Spiikripoua arstiteadusliku kompetentsi kohta ei tea me aga midagi ...

24.novembri Infotunnis jätaks sama madallendu jällegi Jürgen Ligi. Ministri kohatu kõnepruuk küsijate ja küsimuste suunas lendus nagu piisknakkus ...

Kuigi Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses on ette nähtud istungi juhataja võimalus kutsuda Riigikogus esineja korrale tema kohatu käitumise tõttu, pole Ene Ergma justkui midagi ebasovbivat märganud. Muudkui itsitab ise rahulolevalt puldis ...

Tema meelest on vist täiesti normaalne, kui aruandekohuslasest minister selle asemel, et küsimustele sisukaid ja ammendavaid
vastuseid anda, hoopis parlamenti sõimab.

Te õige mõelge seal valitsuserakondades selle peale, et kui Eesti inimeste esindus parlamendis on nii rumal, et neile ei peagi aru andma, ega lugupidavat suhtumist üles näitama, siis on ehk aeg valida ministrihärradel endil hoopis mõni teine riik ja rahvas valitsemiseks, kes neid - tarkpäid - rohkem väärivad?!

Sedapuhku palusin ma vähemalt Ene Ergmal ministrid kohatu käitumise tõttu korrale kutsuda. Mida ta selle peale aga tegi - mühatas ja itsitas rahulolevalt edasi ...

Evelyn Sepp: Aita sinagi - vägivald ei ole lahendus!

Igal aastal - 25.novembril tähistatakse rahvusvahelist Valge Lindi päeva. Täpsemalt tähendab see naistevastase vägivalla vastu võitlmise päeva.

Eestis on aga selle teemaga kuidagi kummalised lood. Meil nimelt on küll mõningat sorti vägivalda, aga naistevastast - seda Eestis küll ei ole...

Ei saa ju naisi kaitsta ja nendest rääkida, sest siis oleks see ju meeste diskrimineerimine ...

Umbes nii seda ongi põhjendatud ehk seda, miks Eesti riik selle väga tõsise ja kompliteeritud ja ka äärmiselt kompleksse probleemiga ei tegele.

Kogu maailmas on teemat teadvustatud aga just ja peamiselt läbi naistevastase vägivalla, mis leiab reeglina aset kodus - kõige turvalisemaks peetavas keskkonnas, on seotud teatud kultuuriliste tõekspidamistega ja jõuab harva avalikkuse ette. Vägaivald ise on pikaajaline, julm, lootusetu ja selle ohvrid psühholoogiliselt abitud ja ette häbistatud.

Muidugi on sellisel nähtusel rohkem kui üks põhjus ja selgitus. Muidugi puudutab vägivald ka mehi, reeglina küll tänaval, kuid harvem ka kodus, kuid see ei asenda kuidagi ega vähenda vajadust tegeleda spetsiifiliselt naistega - emadega, reeglina kõrgema haridusega, reeglina ca kolmandiku vähem teeniva , reeglina lastega kodus olles sotsiaalset positsiooni kaotava, kauem elava, rahaliselt ühiskonnas vähemväärtustatud soogrupiga, kus ka sellesama vägivalla põhjused kombineerriuvad just paljudest eelloetletud kriteeriumidest või tunnustest sõltuvalt

Seega luban endale tuua ühe provotseeriva paralleeli.

Nimelt ei räägi me arusaadavatel põhjusel tavaliselt üleüdisest puudega inimeste aitamisest või nende progbleemide lahendamisest. Me räägime ikkagi spetsiifiliselt - liikumispuudega, kuulmis- või nägemispuudega jne inimeste probleemidest, sest harva on neil nn ühine probleem - va ehk ja peamiselt sotsiaalmajanduslik toimetulematus.

Inimesed aga kes ei saa liikuda, vajab spetsiifilisi abivahendeid, vajab näiteks ratastooliga liikumist võimaldavat keskkonda. Inimene, kes ei kuule vajab näiteks viipekeeles abi või kuulmisaparaati, nägemispuuega inimesed aga kompimistundlikke infoallikaid jne. Seega iga sellise grupi probleemile on lahendus spetsiifiline ja avaliku võimu strateegia on samuti spetsiifuiline.

Nüüd tagasi naiste juurde.

Arengumaade kontekstis on inimõiguslastel üks selline praktiline ütlemine, et kui sa tahad neis ühiskondades püsivaid muutusi
esile kutsuda, pead sa tegelema sealsete naistega. Neid koolitama, harima, ravima jne. See tulenebki sageli äärmiselt komplitseeritud ühiskondlikust või ka sotsiaalsest staatusest.

Me ju küll mööname, et Eesti meeste riskikäitumine on kõrge, nende varajane suremus on suurem, stress kõrgem ja tervis rohkem kurnatud jne., Aga harva julgetakse välaj öelda see, etnende probleemide lahendus sõltub paljus just naist esotsiaalse staatuse parandamisest ja sells mõttes mõlea soogrupi paremast sidususest.

Naised lihtsalt on see osa ühiskonnast, kelle probleemide lahendustel on kõige mõjusam seos ümbritsevaga ja ümbritsevate sosiaalsete gruppide olukorraga. Ei saa aidata lapsi, kui ei aita nende emasid. Ei saa kaitsta lapsi, kui ei tegeleta nende emadega kaitsmisega ....

Ja Eestisse tagasi vaadates - kui me tõesti tahame vähendada vägivallaprobleemi kogu ühiskonnas, siis tuleb paratamatult
keskenduda ka naistele ja naistevastasele vägivallale - selle põhjustele
ja lahendustele. Ja mis peamine - nimetada asju ka õige nimedega.

Küll aga on Eestis üks üleüldine vägivalla vastu võitlemise arengukava, mis otse öeldes, ei võitle suurt mitte millegi vastu. Linnuke sai aga kirja ja jälle on mida Euroopale raporteerida.

Lisaks olgu seegi, et ega vägivallajuhtumite puhul ei koguta ju ka ametlikku statistikat enam selle kohta, kas see on seotud nn koduvägivalla või põhjustatud mingi muul vägivaldsel viisil.

Pole inimest, pole probeemi - pole statistikat, pole samuti probleemi ...

Eesti kriminaalseadustes puudub ka ka eraldi paragrahv, mille alusel kohtud saaksid mõista õiglast ja kohast õigust. Rääkimata eriseadusest, mis väga paljudes maailma riikides on efektiivselt kasutusel.

Lõpetuseks seegi, et see "üleüldise õnne" poolt võitlemise arengukava on järgmisel aastal pea täielikult rahastamata. Vot sulle siis Valitsust, kellele vägivald korda läheb.

Tolereerivad seda nii mis mühiseb. Siiani puudub igasugune riiklik koordineeritud ja finantsidega kaetud tegevus selle ohvitega tegelemiseks. Siiani puudub pea igasugune riiklik tegevus sellise nähtuse ennetamiseks jne. Pea kõik, mis selles valdkonnas üldse toimub, tugineb MTÜ-de ja projektimajandusele.

See aga on masendav - ebakindel, ebajärjepidev ning ohvite olukorda naeruvääristav..

Nii kutsun ka mina ülesse toetama algatust Tallina
Kriisikodu toetuseks , mille kohta leiad läheat infot siit:

Rahalise annetuse tegemiseks võid ka kohe saata SMS-i nr 15151 (26 kr) märksõnaga «Naisteabi», et üheskoos toetada Tallinnas asuvat naiste kriisikodu.

Loodan ka ,et enamus toetusrahast läheb tõesti abivajajatele, mitte aga operaatorfirma vahendusteenusele.

Rohkem infot selle algatuse kohta leiad siit:

http://naine.postimees.ee/?id=345841

Neljapäeval toimub Tallinnas ka üls päevakohane konverents, mis väärib samuti tähelepanu:

Konverents „Kelle probleem on naistevastane vägivald?“


Aeg: 25.11.2010
Koht: Mustpeade Maja, Pikk tn 26
Korraldajad: Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Tallinna Naiste Kriisikodu

Kava:

09.30-10.00 Tervituskohv, osavõtjate registreerimine
10.00-10.05 Avasõnad- Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär, Inga Mikiver, Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja
10.05-10.45 Rootsi riigi kogemused võitluses naistevastase vägivallaga –
Lars Bäck, Rootsi võrdõiguslikkuse ministri endine nõunik
10.45-11.25 Hispaania kogemused võitluses naistevastase vägivallaga –
Javier Truchero Cuevas Hispaania justiitsministeeriumist, Euroopa Nõukogu CAHVIO komitee liige
11.25-12.05 Euroopa Nõukogu sammud võitluses naistevastase vägivallaga –
Mailis Reps, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delgatsiooni liige
12.05-12.30 Kohvipaus
12.30- 12.40 Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi auhinna üleandmine
12.40- 14.00 Eesti riigi tegevus võitluses naistevastase vägivallaga – ümarlauadiskussioonis osalevad
Tuuli Ploom, Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik
Evelyn Sepp, Riigikogu liige, Eestimaa Keskerakond
Liisa-Ly Pakosta, Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liit
Sven Mikser, Riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Toomas Trapido, Riigikogu liige, Erakond Eestimaa Rohelised
Moderaator Marianne Mikko, endine Euroopa Parlamendi saadik


Töökeelteks on eesti ja inglise, sünkroontõlge.

Eelregistreerimine: 2010konverents@gmail.com

Ja veel enne seda pääsen kolmapäeval Riigikogu Infotunnis s küllalt suure tõenäosusega pärima peaministrilt, et miks on tema juhitud Valitsus taas ellu kutsunud arengukava, mis midagi ei arenda
ja jätnud ka selle tegevused rahastamata, mis sinna peale suuri riide ja
vaidlusi üleüldse jõudsid ...