Võimalik karikatuur illustreerimaks seda, mis võib oma tasakaalustamatuse tõttu juhtuda tulevikus Eesti kohtusüsteemiga,kui see saaks olema allutatud Riigkohtu esimehele. Pole nali!
Esmaspäev algas Riigikogu põhiseaduskomisjonis pineva ja morni aruteluga. Teemaks uus kohtute seaduse eelnõu, mille kohta on seni vähestel olnud julgustavaid sõnu öelda.
Kriitika eelnõu kohta aga ei tähenda kriitikat sõltumatu, vaid sõltuva kohtusüsteemi hiiliva loomise vastu. Paraku sellist disaini näeb ette Riigkohtu esimehe juhitud töögrupi eelnõu, mille komisjon omal nimel RK menetlusse esitas ja nüüd selle probleemidega silmitsi seisab.
Sellisena sõnastas Keskerakonna fraktsioon oma seisukoha eelnõu preaguse redaktsiooni kohta ja sellest samast toonist on kantud enamik põhiseaduslike institutsioonide poolt estiatud eriarvamused, mis seda eelnõu paraku ei kaunista.
Ülesannet liita Eesti kohtud ühtseks kohtusüsteemiks, mis oleks nii sisult kui vormilt vaba parteipoliitilisest suvast ja täitevvõimu survest ning tagaks kohtunikkonna sõltumatuse, kohtusüsteemi pideva arengu ja selle piisava rahastamise, tuleb võtta ülimalt tõsiselt.
Sellise süsteemi kui ühe riigivõimu olulise haru ümberkujundamine peaks kulgema kõigi asjassepuutuvate süsteemi osade koostöös ja usalduses.
Paraku on Riigikogu menetlusse jõudnud kohtute seadus rikkunud
peamise eelduse sellise koostöö kujunemiseks - usalduse.
Eelnõu välja töötamisse ei ole kaasatud laiemat kohtunikkonda, eelnõu väljatöötamisel on rikutud neidki kokkuleppe kohti, mis kohtunike üldkogul aja jooksul saavutatud on. Eelnõul puudub enamuse ministrite toetus, rääkimata teiste õiguse mõistmise oluliste osade toest või Riigikohtust endastki.
Selline asjade seis teeb meid murelikuks ja vaadates eelnõud ennast, võib vaid mõista, miks on enamik Riigikohtu liikmetest astunud mitte just väga tavalise sammu asudes eelnõu avalikult kritiseerima.
Leiame, et eelnõu, mis loob sõltumatust kohtusüsteemist ühele isikule allutatud ja ühe isiku poolt kontrollitud poliitilise ja hierarhilise süsteemi puuduvad eeldused sõltumatu kohtumõistmise tagamiseks ja Eesti ei vääri sellist kolmanda võimu haru, mis on vaid esimese või teise võimu käepikendus. See ei ole põhiseaduslik partnerlus, mida meilt oodatakse.
Järjekordse Vabariigi aastapäeva eel, kui kõigil on kombeks vaadata tagasi, et teha kokkuvõtteid Eesti riigi ja demokraatia arengutest viimase aasta jooksul ning vaadata pikemalt ka ette, ütleme ühemõtteliselt: Keskerakonna arvates on selline kohtusüsteemi kiskumine valimiseelsetesse võimu- ja parteimängudesse lubamatu!
Sellega ei looda uut ega õiglasemat kohtusüsteemi. Tegemist on
katsega kohtusüsteem poliitiliselt lihtsalt üle võtta, muuta õigusemõistmine manipuleeritavaks ja mõjutatavaks muude asjaolude poolt, kui seda on kohtuniku professionaalsed teadmised, sisemine veendumus ja õiglustunne.
No comments:
Post a Comment