PS. Ja nüüd, neljapäeval 11.juunil kell 15.15 seisuga on need Riigikogu rahanduskomisjoni poolt ka heaks kiidetud.
PS. 2. Ja nendele hinnatõusudele lisandub veel tõenäoliselt ka 2% käibemaksutõus ...
PS 3. Värskelt lisatud lõppu ka keemiatööstusettevõtete liidu pöördumine rahanduskomisjoni poole, kus kirjeldatud sektoripõhiseid mõjusid ...
Lisan alljärgnevalt rahanduskomisjoni muudatusettepanekute kavandi negatiivsele lisaeelarvelek, mis on Roheliste erakonnalt häälte saamise hinnaks Eesti Vabariigis anno 2009.
Mõistagi ei kaasne nende arvutustega esitajapoolseid analüüse näiteks elektrihinna tõusule, muude kommunaalteenuste hinnale või siis ka inimeste elatusjärjele ja ettevõtlusele.
Küll aga olen toimetamise huvides lisanud mõnele poole võrdluseks kavandatava tõusu suuruse summaliselt ja kohati ka kordades. kel teemakohaselt rohkem kompetentsi, võib ise analüüsida, mida see kaasa toob nii tavatarbijale kui tööstusele ja nii kogu Eestile. Ning ka seda, kui kiiresti me seeläbi Eurole läheneme ...
Head lugemist ja head Virumaa matuseid!
1. Täiendada eelnõu uue paragrahviga järgmises sõnastuses:
§ ….Keskkonnatasude seaduses (RT I 2005, 67, 512; 2009, 26, 160) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
“(3) Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäärad on:
1) dolokivi – 12 ja 80 krooni kuupmeetri eest; Täna 6 ja 50
2) fosforiit – 24 ja 50 krooni tonni eest; Täna 5 ja 25
3) kristalliinne ehituskivi – 20 ja 40 krooni kuupmeetri eest; Täna 10 ja 20
4) kruus – 9 ja 50 krooni kuupmeetri eest; Täna 4 ja 25
5) liiv – 8 ja 50 krooni kuupmeetri eest; Täna 3,4 ja 20
6) lubjakivi – 13 ja 80 krooni kuupmeetri eest; Täna 5,5 ja 40
7) põlevkivi – 15 ja 100 krooni tonni eest; Täna 6 ja 20
8) savi – 8 ja 30 krooni kuupmeetri eest; Täna 4 ja 20
9) turvas – 18 ja 45 krooni tonni eest.” Täna 9 ja 20
2) paragrahv 10 lõige 4 punkte 9 ja 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“9) karjääridest väljapumbatav vesi – 150 ja 1000; Täna 150 ja 350
10) kaevandustest väljapumbatav vesi – 400 ja 1200.” Täna 400 ja 850
3) paragrahv 13 lõike 1 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
See parandus hakkaks puudutama kohalike omavalitsuste tulubaasi, sest nendele laekuv saastetasu jääks fikseerituks 2009,a, määraga mitte ei kasvaks koos hinnaga 50% nagu seni.
“2) 50 protsenti 2009. aasta tasumäära järgi arvutatud tasusummast ja järgmiste aastate kaevandamisõiguse tasumäära juurdekasvu järgi arvutatud tasusumma riigieelarvesse ning 50 protsenti 2009. aasta tasumäära järgi arvutatud tasusummast kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse, kui maavaravaru kaevandatakse käesoleva lõike punktis 1 nimetamata piirkonnas asuvas üleriigilise tähtsusega maardlas;”
4) paragrahvi 19 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(1) Saastetasumäärad saasteainetonni kohta saasteainete heitmisel välisõhku on järgmised:
1) vääveldioksiid (SO 2) ja muud anorgaanilised väävliühendid –alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 474 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 616 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 798 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 1036 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 1347 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 1751 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 2276 krooni ;
Tõus 2012,aastaks 2,2 korda.
2) süsinikoksiid (CO) – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 68 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 74,8 krooni alates 2011.a. 1.jaanuarist 82,3 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 90,5 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 99,5 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 109,5 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 120,5 krooni ;
Tõus 2012.aastaks 1,3 korda.
3) tahked osakesed, välja arvatud raskmetallid või nende ühendid – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 474 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 616 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 801 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 1041 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 1353 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 1759 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 2287 krooni;
Tõus 2012.aastaks 2,2 korda.
4) lämmastikoksiidid ümberarvestatuna lämmastikdioksiidiks ja muud anorgaanilised lämmastikuühendid –alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 1087 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 1195 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 1307 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 1438 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 1582 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 1740 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 1914 krooni;
Tõus 2012.aastaks 1,3 korda.
5) lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud merkaptaanid ja metaan (CH4) – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 1087 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 1195 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 1307 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 1438 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist
1582 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 1740 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 1914 krooni;
Tõus 2012.aastaks 1,3 korda.
6) merkaptaanid – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 387 736 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 407 123 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 427 479 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 448 853 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 451 097 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 473 652 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 497 335 krooni;
Tõus 2012.aastaks 1,15 korda.
7) raskmetallid ja nende ühendid – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 17 297 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 19 027 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 19217 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 19409 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 19603 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 19799 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 19997 krooni;
Tõus 2012.aastaks 1,12 korda
4)’ paragrahvi 19 lõiget 5) muudetakse nii, et kustutatakse sõnastusest järgnev lõik „…ega turba või sellest valmistatud kütuse põletamisele selle turba sisalduse ulatuses ning…“.
4)’’ paragrahvi 19 lõige 6) tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 20 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(1) Saastetasumäärad saasteaine ühe tonni heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse on järgmised:
1) orgaanilised ained, välja arvatud käesoleva lõike punktides 6 ja 7 nimetatud, ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul (BHT7) – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 19 421 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 21 363 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 21577 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 21793 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 22011 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 22231 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 22453 krooni;
Tõus 2012.aastaks 1,12 korda.
2) fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks (Püld) – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 29 253 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 43 879 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 65818 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 85563 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 111 232 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 144 602 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 187 982 krooni;
Tõus 2012.aastaks 2,92 korda.
3) lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks (N üld) – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 18 324 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 21 988 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 25286 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 29079 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 33441 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 38457 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 44225 krooni;
Tõus 2012.aastaks 1,6 korda.
4) heljum – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 4909 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 5399 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 5909 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 6500 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 7150 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 7865 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 8651 krooni;
Tõus 2012.aastaks 1,3 korda.
5) sulfaadid, ümberarvestatuna sulfaatiooniks (SO4 2-) – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 83 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 87 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 91 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 96 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 101 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 106 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 111 krooni;
Tõus 2012.aastaks 1,15 korda.
6) ühealuselised fenoolid – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 130 250 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 156 299 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 183 559 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 220 271 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 264 325 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 317 190 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 380 628 krooni;
Tõus 2012.aastaks 1,7 korda.
7) nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 31 000 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 35 650 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 40998 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 47148 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 54220 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 62353 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 71706 krooni;
Tõus 2012.aastaks 1,5 korda.
8) käesoleva lõike punktides 1–7 nimetamata muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 179 400 krooni, alates 2010. aasta 1. jaanuarist 163 800 krooni, alates 2011.a. 1.jaanuarist 188 370 krooni, alates 2012.a. 1. jaanuarist 21 6625 krooni, alates 2013.a. 1.jaanuarist 249 119 krooni, alates 2014.a. 1.jaanuarist 286 487 krooni, alates 2015.a. 1.jaanuarist 329 460 krooni;
6) paragrahvi 21 lõike 1 punkte 1 ja 6-9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“1) tavajäätmete prügilasse prügila valdaja jäätmeloa või keskkonnakompleksloa alusel ladestada lubatud tava- ja ohtlikud jäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktides 5–9 nimetatud jäätmed – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 156,5 krooni ja alates 2010. aasta 1. jaanuarist 470 krooni;
Eelmise punkti lühikommentaariks on see, et nn tavaprügi ladestamise hind tõuseb 1.jaanuarist 2010 3 korda!'
6) puidukaitseained, anorgaanilisi pestitsiide, asbesti, arseeni ja pliid sisaldavad jäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud jäätmed, kivisöe- ja põlevkivitõrv ning nende saadused, samuti neid sisaldavad bituumenitaolised segud ja põlevkivi töötlemise pigijäätmed – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 816 krooni; ja alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 979 krooni;”
7) elavhõbedat, kaadmiumi, tsüaniide, polüklooritud bifenüüle ja terfenüüle (PCB-d, PCT-d) ning orgaanilisi pestitsiide sisaldavad jäätmed – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 8157 krooni ja alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 9788 krooni;”
8) põlevkivi lend- ja koldetuhk ning tsemendi klinkritolm – alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 15,65 krooni ja alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 62,59 krooni;”
9) põlevkivi poolkoks – alates 2008. aasta 1. jaanuarist – 15,65 krooni ja alates 2010. aasta 1. jaanuarist – 62,59 krooni;”
Ning siin kahe eelmise punkti lühikommentaariks nii palju, et põlevkivi tootmise ja siis ka sellest elektrienergia tootmist mõjutav tõuseb järgmise aasta 1.jaanuarist kava kohaselt 4 korda!
7) paragrahvi 21 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.Rahanduskomisjon
2. Täiendada eelnõu § 15 lõiget 3 paragrahvi numbriga , mis sisaldab Keskkonnatasude seaduse muudatusi.
Selgitus: Seadus jõustub 1.jaanuaril 2010.
Rahanduskomisjon
Kava on pöörane ja mõjud hindamata. Ansipi valitsuse püsimine seda küll ei vääri!Lisatud kiri:
Lugupeetud Riigikogu Rahanduskomisjon 11 .juuni 2009
Austatud Riigimehed,
Eesti ressursse kasutavad tööstusharusid esindavad liidud on väga tõsises mures Roheliste fraktsiooni ettepanekuga tõsta ressurssimakse, keskkonnatasusid ja kütuseaktsiisi. Nimetatud teema oli arutusel eelmisel aastal keskkonnatasude kontseptsiooni avalikul arutelul, kuid peatati seoses halveneva ülemaailmse majandusskliimaga. Täna me räägime majanduskriisist, mille mõjul on aasta algusest sisuliselt peatatud juba mitme suurettevõtete (AS Nitrofert) tegevus Ida-Virumaal. Lisaks veel majanduskriisist tingitud üldine tootmismahtude vähenemine, ekspordi äralangemine, tootmissisendite üldine kallinemine ja elektrihinnatõus, milline omakorda põhjustatuna saastetasude tõusust. Tänaseks on Eesti töötlev tööstus jõudnud kriitilise piirini, millest edasi tootmine muutub Eestis mõttetuks (ebarentaabliks). Olukord on ettevõtete jaoks väga kriitiline. Keskkonnatasude tõus sisuliselt tähendab reanimatsioonis viibiva haige hapnikukraani sulgemist.
Juhime tähelepanu, et seoses kütuseaktsiiside ja keskkonnatasude tõusu kavandamisega käesolevas majandussituatsioonis on kindel osa töötlevast tööstusest määratud hukule:
Kavandatav maksutõus on tööstusettevõttele ülejõukäiv, ettevõtted on täna kahjumis ja tegelevad ellujäämiskursustega,
Deflatsioon muutub inflatsiooniks, mis tähendab Maastrichti 3% nõude mittetäitmist
Keskkonnatasude tõusu ettepaneku taga puudub sügav majandusanalüüs - mõju Eesti tööstusele
Seniteadmata on uue heitkaubanduse rakendumise mõju tööstusele alates 2013
On oht et seoses suurettevõtete sulgemisega Ida-Virumaal tekib seal sotsiaalne katastroofi piirkond
Tekib üldine doominoefekt, mis halvendab Eesti riigi jätkusuutlikust
Leiame et keskkonnatasude ja kütuseaktsiiside tõstmine hetke majandussituatsioonis on ennatlik ja põhjustab seniteadmata katastroofilisi tagajärgi tervele Eesti väikesele ühiskonnale. Kuna teema kerkis üles ootamatult, ei ole me suutnud nii lühisajaliselt ette valmistada põhjalikumat analüütiliselt koostatud pöördumist. Kuid on selge et tänases majandussituatsioonis, kus ettevõtetel on koostatud kriisist väljumise strateegiad, on niivõrd kiire ja drastiliselt suur keskkonnatasude tõus ettevõtete jätkusuutlikust äralõikav.
Lootes Teie riigimehelikkusele suhtumisele
Eesti Keemiatööstuse Liit
Eesti Ehismaterjalide Tootjate Liit
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit
No comments:
Post a Comment