Evelyn Sepp: kampaaniamuljed 1

Kurb on see, et ilmselt mitmel erineval põhjusel mööduvad seekordsed valimised nii, et nad nagu polekski toimunud ja kampaanias puudub keskne sisu ning teema. Samas on mul endal oma isiklikku kampaaniat küll lust teha. Abiks on mul väike ja toimekas tiim ja kurta pole küll millegi v.a. külma ilma üle.

Inimesed ei riidle, ei viska asjadega, ei sülita, ei sõima. Üldiselt on kõik ok.

Mõistagi on reaktsioonid erinevad. Mõni on üllatunud, mõni jutukas, paljud tunnevad ära ja soovivad edu, paar korda on suisa küsitud, et kuidas ma niimoodi ise endale reklaami teen. Olen siis seletanud, et kes siis veel peaks mind paremini tundma ja tutvustama kui mitte mina ise.

Täna oli lõbus seik ühe Säästumarketi juures. Soliidne proua imestas, et Teie, siin, Säästumarketi juures. Vastasin selle peale, et kõlbab mul sellest poest ostmas käia, kõlbab mul selle ees oma valimismaterjali ka jagada. Tema siis teatas, et temal küll ei kõlba osta sealt. Et kell 12 pole ikka kaupa veel tulnud ja muidu pidi ka kvaliteediga kidur olema. No arutasime siis veel asja ja leidsime, et ega linnapea ja ka peaminister saa keelata omanikul kehva äri teha. Kui ikka teenida oma poes ei taha, siis ei taha...

Teine lõbus seik oli ühe neiuga. Esmalt tuiskas poodi ja kui kaup tehtud oli, tuli ise ja küsis mõne küsimuse. Imestas samuti, et miks ma ise enda materjali jagan ja mida ma luban. Ja kas ma ise ka usun neid lubadusi.

Andsin siis oma flaieri ja ütlesin, et lugegu ise, et ma ei luba suurt midagi, sest ma tõesti arvan, et täna on Eesti olukorras nagu tulekahjus, kus pole aeg rääkida sellest, kuidas me uue ja suurema maja ehitame, vaid kus tuleb reaalselt tuld kustutada.

Tähendab, et rääkida tuleb küll, aga nende juttude formaat pole valimisloosungid ega flaierid. Visioonid ja tegevuskavad olgu sisulised, realistlikud ja põhjalikud ikka.

Neiu võttis flaieri, vaatas ikka umbuskselt mind, luges selle läbi ja mulle vähemalt tundus, et jäi tõsiselt mõtlema. Loodan, et tema oli just see noor ja terve mõistusega inimene, kes oskab hinnata ka sellist asusust.

Igatahes läksime me lahku rahuloluga tema ilmes... Ilmselt minu omas ka!

Pärastlõunal oli mul veel kohtumine koolilastega. 9.klass. Aga nii asjalikke ja tarku küsimusi, ei ole mult ammu enam küsitud. Mul oli hea meel püüda vähemalt sama sisukalt vastata. Kui uue Eesti lapsed kasvaksid kõik mõtlemiselt nii teravaks ja kaalukaks ja sisuliseks, oleks Eestil veel lootust ...

Rääkisime muide hindadest, palkadest,eurost jms.

Evelyn Sepp: toeta Haapsalu Väikelastekodu!

Selleks, et üks ilus pühapäev sellise traagilise uudisega lõpeb, ei saa keegi valmis olla. Haapsalu Väikelastekodu põleng ja ohvite arv võtavad igatahes hingetuks.

Llähemad päevad võivad küll tuua selgust sellesse, mis ja miks juhtus, kuid see ei muuda olematuks fakti, et selles katastroofis on hukkunud juba vähemalt 10 last.

Olgu öeldud, et selles lastekodus on puudega lapsed. Nii liikumis- kui ka vaimupuudega väikesed hoolealused ja võib vaid ette kujutada seda, mis seal tegelikult juhtus. Õigemini seda, et seda ei suudagi ette kujutada ...

Mõistagi ei võta ükski annetus inimestelt valu, aga aidata võib ikka. Nii et aita ise, võta sõbrad kokku ja pea plaani, kas ehk annab veel midagi teha selleks, et normaalne või selle lähedane elurütm selles asenduskodus taastuks ja need väikesed lapsed ning perosnal sellest shoikist võimlaikult kiiresti taastuks ...

Sellepärast lisan siia ka Lastekodu konto, ms asub Rahandusminsiteeriumis.

Selle lingi vahendas internetis olev heategevuskeskkond Help.ee : Haapsalu Väikelastekodu

Kuidas Sina aidata saad?

Rahandusministeerium a/a 10220028801019Viitenumber: 2500021228

Evelyn Sepp: muidugi lubame - kõike lubame!:)

Mõistagi kuulub valimiste ajal kohustuslikku programmi ka valimisseaduste muutmine. Ja kui muuta just ei õnnestu, siis vähemalt selle lubamine. Ja kui isegi lubada ei taheta, siis selle üle arutamine vähemalt. Eks see viimane olegi muidugi vajalik.

Nüüd pisut ideest, mille käis mõni aeg tagasi välja kolleeg Mart Nutt. PM vahendusel:

Esiteks, et vaja oleks üeriigilised nimekirjad reastada ümber saadud häälte arvu (arvestades ringkondade erinevat suurust - nende kaalu järgi, s.t. arvutada tuleks osakaal);

Teiseks, et nimekirjad tasuks reastada tähestikulises järjekorras; Seda siis nii ringkonna kui üleriigilised nimekirjad ning, et

kaotada tuleks d'Hondti kordaja, mis annab tänaseks vaid väikese eelise nn võitnud nimekirjale, kelle kasuks jagatakse siis väikese eelise korras pisut rohkem hääli ümber nö prügikasti läinutest;

Mis siis õiguspoolest juhtuks või millised võiksid olla arengud?

Muidugi on oluline, et arvutataks nn hääle kaal, mitte vaid häälte arv, mille alusel üldnimekiri ümber reastuks.

Ringkonnas reastatakse häälte arvu järgi ka täna kandidaadid nimekirjas ümber enne, kui ringkonnas kokku kogutud mandaadid välja jaotatakse. Seal on kandidaadid selles mõttes võrdsetes oludes ja nii on see igati põhjendatud.

Ringkondade vahel ei näita häälte arv iseenesest veel midagi, sest ringkonnad on erineva suurusega. Seepärast tulekski arvutada välja osakaal ja selle alusel siis ümber reastada.

Küsimus edasi, et kas nii tekiks mõnel piirkonnal eeliseid. Kaudselt küll - suures piirkonnas ilmselt, sest seal on võimalik, et korraliku häältesaagiga kandidaate on lihtsalt rohkem.

Ilmselt tuleks kaaluda ka seda ,et nimekirja siseselt ei läheks ringkonnast edasi rohkem kui see nimekiri mandaate kogus olgu nad siis ülriigiliselt kui edukad tahes. Vähemalt on see pikema analüüsi küsimus.

Nüüd see d'Hnndti indeks. Tänaseks välja kujunenud poliitilise maastiku juures ei ole Eestil enam tõesti eriti vajalik ka kopsaka d'Hondti astendaja meetod. Stabiilsust on piisavalt ja kui valimiskünnist langetama ei hakata, mida ette näha pole ja pole ka erilist vajadust, siis on kaotanud see premeerimine ka oma eesmärgi - suurema stabiilsuse loomise vajaduse.

Nii et lühidalt kokku võttes oleks suurem mõju avatud üldnimekirja juures see, et isisuliselt kaotaks mõtte igasugune parteisisene sudimine ja tagatoadisain. Poleks vaja kokku klopsida mingeid "kaardimaju" ega punuda erilisi parteisiseseid intriige. Ka kandidaatide endi jaoks on põhimõtted selged - esialgne reastumine nime järgi näiteks tähestikulises järjekorras ning las räägivad kandidaadi eest tema teod, tuntus ja tegevus, mitte suhted ja sidemed.

Kaudselt on miinuseks see, et nii väheneb võimalus poliitikasse tuua uusi või õigemini noori kandidaate. Aga samas - on selge, et nendel on oma sihtgrupp ja siis tuleb neil ja nendega aidata reaaslet selle sihtgrupi võitmiseks tööd teha.

Ei aita mõne rumalavõitu pressiteate parteikontorist välja saatmisest vmt. Tööd tuleb reaalselt teha põllu - oletatava noore kandidaadi sihtrühmaga. Poliittehnoloogiliselt ja ressurssidega on erakonnal võimalik sellised kandidaadid reaalselt tuntuks ja usutavaks aidata teha, kuid see eeldab tõesti sisu ja sihipärast tööd. Asi ei muutu seega võimatuks, aga aeganõudvamaks ja raskemaks. Seda küll.

Ja üks asi siiski veel - alati on erakondade jaoks küsimus, ja täiesti tõsine küsimus, et palju hääli ei tähenda veel Riigikogus näiteks erilist seadusandjale vajalikku kompetentsi. Nii see küllap ongi ja kui erakonnal kaob üldse võimalus prognoosida, kes on need reaalsed inimesed, kes tulevases fraktsiooni tööle hakkavad, mis professioonide kandjad nad on, siis on tõenäoline, et efektiivsust kaotab ka seadusandlik kogu kui selline tervikuna.

Selles mõttes on mündil ka teine pool nagu alati. Ja tõenüoliselt on pisut eksklik ka arvamus, et Riigikogusse pääsevad inimesed, kes saavad vähe hääli. Sellised on koosseisust vaid umbes viiendik. Seega peaks ju 80 saadikuga saama teha igati ausaid ja komptentseid otsuseid. Ja kui need ei ole olnud valijatele rahuldustpakkuvad, tuleb põhjust ikkagi muust otsida, mitte valimisssüsteemi nõrkustest ....:)

ps. ärgem nähkem ka liialt vaeva võrdlsutega näiteks Euroopa Parlamendi valimiste süsteemi õvrdlemisel ja eeskujuks toomisel Riigikogu kontekstis. Süsteemid on sedavõrd erinevad oma olemuselt, ehkki mõlema puhul räägitakse justkui ühest - avatud nimekirjadele üleminekust.:)

Evelyn Sepp: WL on tulnud, et jääda!

Wikileaksist on saanud arvestatav metsasanitar. Ja kui nende paljastuste käigus kellelegi kaasa tunda, siis mitte diplomaatidele ega poliitikutele, vaid inimestele, kes on sunnitud avalikult, must-valgelt silmitsi seisma selle silmakirjalikkuse ja häbitusega, millega neid valitsetakse.

Mõni aeg tagasi arutas Riigikogu Põhiseaduskomisjon riigisaladusega seonduvat, ja kaalus pikka aega avaliku teabe seaduse muutmist. Muuhulgas seda, mida ja kui kergesti-kontrollimatult võib suvaline täitevvõimu asutus salajaseks tunnistada.

Muuhulgas puudutas see ka sarnaseid diplomaatilisi memosid, mida vahendas reedene Postimees. Ühelt poolt oli Välisminsiteeriumi ja mõne teisegi asutuse mure põhjendatud memodes traditsiooniliselt sisalduvate hinnangutega teiste riikide poliitikute kohta kes tänagi veel kõrges ametis - nende seotuse, võimekuse, sõltumatuse jms osas, kuid teisalt poetus komisjonis ka kommentaare, et paljud memod on nii kirjavigu täis ja mannetud, et heidaks sel põhjusel halba varju Eesti väliskorpuse enda tasemele. Ja eks mõni memosid treinud ametnik ole ju ika ise omakorda kõrget karjäärilendu teinud ...:)

Mina neid lugenud ei ole, aga see võib tõele vastata küll. Nii siis suutiski valitsus igatahes kokku susserdada regulatsiooni, et igasugused asjad on Eestis väga kontrollimatult "salastatud" ja läbipaistvusest ja aruandlusest võib ikka kõrgema võimu kandja - rahvas - und näha.

See on teine põhjus, miks see Wikileaksi asi hakkab mulle üha enam meeldima. See puhastab õhku, distsiplineerib ja täidab tühimiku, mis mujal maailmas ammu on kinnit topitud ja Eestis samuti viimastel aastatel tihedalt kitti vahele saanud ...

Ja täna puhkenud skandaal president Ilvese kaeblemisest ja sapistest hinnangutest Eesti poliitikute ja presidendipalga kohta, pole ju midagi uut. Vahe on ainult selles, kus ja miks kurtmas käiakse.

Selles mõttes on tülgastav nii see, kui Eesti poliitkud käivad Venemaa saatkonnas oma rasket elu kurtmas, kuid samavõrd seegi, kui mõni teine unustab end USA saatkonda nututundi. Häbiväärne ning isesesva ja sõltumatu riigi juhile on see igatahes vääritu.

Mõistagi küsin ma endalt praktilsiel moek, kas selline on inimene, keda mu käsi valiks toetama tema teiseks ametiajaks? Kas ma tahan presidendiks mõne riigi "mõjuagenti"? Vastus on Ei. Ei.

Iseasi muidugi, millised on teised valikud, aga siiski. Mida kaugemale selised protsessid arenevad, seda enam vajab Eesti poliitilist põlvkonda, kelle käed pole seotud. Ei Rootis, ei Ameerika, ei Venemaa võimukoridore suunavate jõududega.

Nii ei peakski President rõhku panema "USA diplomaatidelt varastatud" memode kommenteerimisele, olen nõus, vaid ainult iseenda käitumisele moraalsete hinnagute andmisele. Käia USA saatkonnas Eesti üle kaebamas on mage küll!

Ja mis puudutab nende ja tuhandete teiste memode "varastamist", siis kahtlen, kas see sõna on ikka asjakohane. Sellised materjalid lekitatakse ikka suhteliselt siseringist, mitte ei varastata neid. Ju siis keegi, kellel oli neile ligipääs, leidis, et elu väärib enam elamist, kui riigiametniku pikk kuid lahja leib lubaks ...

Ja nimetada Eesti kõrgeima palgaga ametimehe - Vabariigi Presidendi - elu vaesuseks, on ikka häbematus küll. Ainuüksi tema abikaasa maksuvaba toetamine läheb Eesti maksumaksjale maksma vanas vääringus pisut enam kui 25 000 krooni kuus ..., presidendi palk ise on aga 7-kordne Eesti keskmine palk, edapidi aga 5200 eurot. Lisaks esindukulud.

Tõsi on see, et see pole võrreldav teiste riikidega, aga milise teise näitaja poolest me õigupoolest oleme võreldavad teiste riikidega ...

Ja mind küll huvitaks, kas mõne teise riigi puhul sellise kaebamise paljastumise järel jätkaks see inimene on ametis, tikuks teisekski ametiajaks kõrgesse ametisse, või võtaks selgitada ja loobuks selle riigi esindamisest, mida ta esindada ju tegelikult omal sõnul ei tahagi ...

Wikileaksist veel küüniliselt - see on kiireim tee ülemaailmse kuulsuseni. Nii et nutke või naerge ...:)

Evelyn Sepp: KE valimisnimekirjast

Valimised toovad küll alati üksjagu üllatusi ja elevust ja mida kõike veel, kuid olen enda kohta suhteliselt veidreas olukorras.

Kõige selle tulemusena olen mõnevõrra vältinud ka kommentaare, sest tõesti - mida ma öelda oskan.

Paigutumine KE valimisnimekirja lõppu tuli minu jaoks üllatusena. Kommenteerisin seda nii ka esmaspäeva hommikul ERR-i portaalile. Ütlesin, et olen sõnatu. Olengi.

Peale pea poolteist päeva kestnud telefonikõnede ja emailide vältimist palusin lõpuks KE peasekretäril seda teemat ise kommenteerida. Mina ju nimekirju ei koosta, nende tegemise juures ei olnud, minuga neist ei räägitud jne. Nii et peale oma üllatuse ja hämmingu, mida ma hommikul ka väljendasin, ma korrata ei oskakski ...

KE peasekretäri pealelõunasest kommentaarist on saanud avalikkus ka teada, et Keskerakonnas ei näita koht valimisnimekirjas ei suhtumist poliitikusse ega tema töösse...

Võib-olla tõesti. Mina olen siiski seni olnud arvamusel, et Riigikogu valimisnimekirja avalikustamise päev on nagu palgapäev, kus Riigikogus tehtud töö eest hinnanguid antakse. Ja selline hinnag oli tõesti ootamatu!

Ültesin ka seda ERR-le selgituseks, et olen üks enim tegevuses olnud Riigikogu ja ka Keskerakonna fraktsiooni liige ning oskan kommenteerida tõesti vaid enda tegevust, mitte aga muid otsuseid.

Muide - tegevust Riigikogus seirab ka nö sisestatistika, mida Riigikogu puhul koostatakse ning kaudsemalt ka trükimeedia monitooring, mille just hiljuti avalikustas ETA Monitooring. Viimane näitab tsiteeritavust trükimeedias, mis on samuti märk iga poliitiku tegevusest, aktiivsusest ja haardest.

Lisaks muidugi seesama blogi, mille vahendusel olen ma oma seisukohti ja tegevust valgustanud juba pikka aega ning mida on mõne aasta jooksul jälginud kaugelt üle 100 000 inimese.

Mõistagi ei ole mul soovi spekuleerida ka nende lugematute mõttekäikudega, millega nii sõbrad-tuttavad kui ka poliitikaajakirjanikud ning -vaatlejad mängivad või heal meelel mängiks. Teemat jätkuks kahtlemata kauemaks.

Fakt on see, et olen Riiigkogus seisnud nende asjade eest, mis on erakonna toetajatele olnud olulised ja millesse ma ka ise usun. Olgu see mõni oluline maksuküsimus, võrdsuspõhimõtted, riigi toimimise ja demokraatia küsimused, rahvussuhted vmt.

Fakt on ka see, et valimisnimekirja 123 koht ja 2.ringkonna 8 positsioon ei ole sugugi lootusetu, et jätkata tööd ka enda jaoks 4.Riigikogu koosseisus.

Nii et siit moraal - nii ujumises kui
poliitikas ei tohi keerulises olukorras rabelema hakata!

Evelyn Sepp: säh sulle heategevust!

EPL kajastas vägagi asjakohast teemat täna, mis puudutab MTÜ-de rahastamist ja nende põhitegevuse maksutamist. Olen ka ise taoliste probleemidega mitmel puhul kokku puutunud, peamiselt noorteühenduste ja spordiorganisatsioonidega seoses. Et aga asi ei jääks lihtsalt õhku ja saaks kohase kommentaari, läks täna arupärimine teele ka rahandusminstrile.

Heategevus ei ole tõesti vaid silmaganähtavalt
väetite aitamine, vaid palju enam. See on kitt kodanikuühiskonna arengule
ja koostööle ning seega oluline sideaine terve ühiskonna toimimisele.

Teemale pühendas EPL ka terve juhtkirja.

Nendele küsimustele ootan ma vastust ehk järgmisel või halvemal juhul ülejärgmisel nädalal.





7. jaanuari Eesti Päevalehe artikkel pealkirjaga „Karm maksuamet keerab MTÜ-de rahakraane kinni“ juhib avalikkuse tähelepanu juba pikemat aega muret tekitanud probleemile, mis puudutab mittetulunduslikke ühinguid ning nende tegevust, sealhulgas heategevust.

Heategevus on olemuselt oluliseim kodanikuühiskonna tunnus, mille väljundid ja ka sisendid näitavad ühiskonna koostoimimise võimet ja teadlikkust. Seadusandja on selle soodustamiseks sätestanud üsna üheselt mehhanismi tulumaksuseadusesse, mille alusel liigitada MTÜ-sid nn maksusoodustuse saajate gruppi kui ka seda, kuidas ja mille eest nende põhitegevust maksustatakse.

Artiklist ilmneb kummaline, et mitte öelda asjakohatu tõlgendus, mis pärineb MTA-st ja mis minu hinnangul ei vasta seaduseandja tahtele ega seaduse mõttele.

Siit ka minu küsimused:

1. Kas Te olete teadlik MTÜ-de maksustamisprobleemist, millele EPL-s tähelepanu juhitakse? Mida te olete nende lahendamiseks ette võtnud?
2. Selgitage palun MTA käitumist kitsendavate tõlgenduste väljatöötamise ja rakendamise osas ning seda, kuidas need toetavad seadusandja tahet soodustada kodanikuühiskonna arengut ja aktiivsust?
3. Kas MTA tõlgendus on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi seisukohaga ja omab selle heakiitu?
4. Kas Rahandusministeeriumist on antud MTA-le suuniseid maksusoodustuste saajate ringi kitsendamiseks?
5. Milliseid MTÜ-de tegevust kitsendavaid ja kodanikuühiskonna arengut pidurdavaid maksumuudatusi Te veel kavandate?
6. Kas ja kuidas on MTÜ-de maksustamise hetkeolukord või kavandatavad muudatused kooskõlas Eesti Kodanikuühiskonna Arengukavas seatud eesmärkidega? Kas ja millal on nende mõju analüüsitud? Palun tutvustage selle analüüsi tulemusi.

Evelyn Sepp: tujurikkumisest nii ja naa

2011.aasta on alanud. Juhei!

Hea, et parajalt pikkade pühade aegu on ilm siin Eestis kehvapoolne ega soodusta ka ujumist. Pühad kipuvad siin traditsiooniliselt pidused olema - nagu ikka, ja arvestades keskmise tümaka alkolembese eestimaalase standardit, sobiks just need tegevused - ujumine ja joomine - suviste pikkade pühade aegu , näiteks, " ideaalselt kokku".

Vähemalt 2010.aasta tõestas seda igati. Paari suvise avaveekogudes ujumiseks kõlbuliku kuuga uppus vist enam kui 100 inimest. Suurem osa neist alkojoobes ... Vigastatutest ei hakka parem rääkimagi ...

Tujurikkuja video ise siin:

http://www.youtube.com/watch?v=8gPRZFZrVp0&feature=player_embedded

Nii et ETV 31.detsembri Tujurikkuja sketshis poleks justkui midagi ette heita, kui:

See ei kasutaks Eesti Ujumisliidu logo (või sellega äravahetamiseni
sarnast)

See ei kasutaks Eesti Meistrivõistlustele viitavat sõnaühendit,
sest ka selle korraldamine on vastavalt spordiseadusele vaid alaliidu
ainupädevus.

See ei seostaks professionaalset sporltikku ujumist
alkoholitarbimisega.

Muud midagi nagu ei olekski. ette heita...

Need, kes sellest aru ei saa, aga naeravadki "nalja" üle ja küllap tormavad esimeste soojade ilmmade saabudes taas õlledega vee äärde ...

Igatahes oleks tore, kui nimetatud saate produktsioonifirma ja ETV leiaks võimaluse EUL-ga teha tõsiseltvõetavat koostööd muu kui tujurikkumise raames, ja loomulikult ka Kultuuri- ja Haridusministeerium, Siseministeeriumist ja Päästeametist rääkimata. Tegelikult on ka palju teisi, kes sooviks ja tahaks kaasa lüüa. Tean ka neid!

Meie oleme valmis, Olime ka möödnud aastal, kuid kes uppumissurmade epideemia ja ujumisoskuse parandamise vajalikkust väärtustavate probleemide vastu huvi üles ei näidanud, olid paraku eelpoolnimetatud ministeeriumid. Ka Päästeametil oli avalike kampaaniatele kulutada enam kui 10-15 korda vähem kui seda vaja läinuks, et üldse mingit tähelepanu nivood probleemile saavutada ...

Ka 2011.a. riigieelarves ei ole uppumissurmade vähendamiseks ja Eesti inimeste ujumisoskuse edendamiseks enam tähelepanu pööratud. Ehk siis sisuliselt on Eesti riigil sellest ükskõik. Ja nii pole põhjust loota, et mõni MTÜ või keegi teinegi suudaks oma tubliduse juures ilma riigipoolse rahalise toeta mingit oluilist läbimurret saavutada.

Nii et kokkuvõttes on tähelepanu probleemile kui sellisele, vägagi õiges kohas. Eesti Ujumise seostamine jõmmide ja põmmpeadega, kes purjus peaga ujuma ronivad või seda tolereerivad, aga asjakohane ei ole.


Pühapäeval jõudis minuni ka ETV meelelahutustoimetuse juhataja vastus. Lisan selle muutmata kujul:

Lugupeetud Evelyn Sepp ja Eesti Ujumisliit

Vabandame, et Tujurikkuja sketsh teid riivas.Kuigi "Eesti Ujumisliidu" asemel on antud logole kirjutatud "Eesti Uppumisliit", on see tõesti liiga sarnane Ujumisliidu logoga.

Kuna suvistel uppumissurmadel ning Eesti Ujumisliidul puudub täielikult omavaheline seos,udustame selle väikese logo ära, et vältida edaspidiseid arusaamatusi.

Ühtlasi juhin teie tähelepanu sellele, et sketshis ei ole tegemist Eesti meistrivõistlustega ujumises, vaid spordialaga "Eesti ujumine", mis ongi mõeldud terava metafoorse sotsiaalkommentaarina.

Parimate uusaastasoovidega Eesti ujujatele ja ametnikele,
Mart Normet
ETV meelelahutussaadete toimetuse juhataja