Parimate sportlaste valimisel on juba pikka aega juures mõru maitse. Nimelt kipuvad need valimised enne ära lõppema kui ujumise aasta üks 2 tähtsamast rahvusvahelisest tiitlivõistlusest saab alatagi. Istabuli eel sai valimine sisuliselt läbi enne meie võistluse algust. Eelmisel aastal praktiliselt koos lühiraja MM-i võisltusega, sel aastal toimus Eestile üliedukas EM u poole parimate valimise pealt.
17.12.11
Evelyn Sepp: veel natuke aasta parimate sportlaste valimisest
Parimate sportlaste valimisel on juba pikka aega juures mõru maitse. Nimelt kipuvad need valimised enne ära lõppema kui ujumise aasta üks 2 tähtsamast rahvusvahelisest tiitlivõistlusest saab alatagi. Istabuli eel sai valimine sisuliselt läbi enne meie võistluse algust. Eelmisel aastal praktiliselt koos lühiraja MM-i võisltusega, sel aastal toimus Eestile üliedukas EM u poole parimate valimise pealt.
8.12.11
Evelyn Sepp:pisut ujumise rekorditeajalugu
8. detsember
M 50 m vabalt
ER 21,54 (14.12.2008, Miko Mälberg)
EJR 22,18 (16.12.2010, Pjotr Degtjarjov)
Pjotr Degtjarjov (10.07.1993)
PB 22,18 (16.12.2010 Dubai) SB 22,77 (23.10.2011 Berlin)
Fred Karu (08.03.1993)
PB 22,77 (12.12.2010 Kastrup) SB 23,68 (03.03.2011 Tallinn)
N 50 m rinnuli
ER 29,82 (10.12.2009, Jane Trepp)
Karen Vapper (09.05.1992)
PB 32,83 (11.11.2011 Tallinn) SB 32,83 (11.11.2011 Tallinn)
N 100 m selili
ER 1.01,13 (10.12.2009, Kätlin Sepp)
Kätlin Sepp (08.08.1992)
PB 1.01,13 (10.12.2009 Istanbul) SB 1.01,19 (03.03.2011 Tallinn)
M 200 m selili
ER 1.56,36 (19.12.2010, Andres Olvik)
Andres Olvik (16.04.1986)
PB 1.56,36 (19.12.2010 Dubai) SB 1.58,74 (30.10.2011 Espoo)
M 100 m rinnuli
ER 57,58 (10.12.2009, Martti Aljand)
Martti Aljand (22.11.1987)
PB 57,58 (10.12.2009 Istanbul) SB -
Filipp Provorkov (15.04.1988)
PB 1.00,23 (15.12.2010 Dubai) SB 1.02,14 (12.11.2011 Tallinn)
M 4x50 m kombineeritult –
Eesti meeskond ER 1.37,28 (11.12.2008 – Olvik, Aljand, Mälberg, Sidorkin)
9. detsember
M 50 m selili
ER 24,53 (10.12.2009, Andres Olvik)
Andres Olvik (16.04.1986)
PB 24,53 (10.12.2009 Istanbul) SB 25,63 (12.11.2011 Tallinn)
N 50 m liblikat
ER 25,44 (11.12.2009, Triin Aljand)
Triin Aljand (08.07.1985)
PB 25,44 (11.12,2009 Istanbul) SB 25,81 (20.11.2011 Zagreb)
Annika Saarnak (19.09.1988)
PB 26,14 (11.12.2009 Istanbul) SB -
M 100 m vabalt
ER 47,99 (12.12.2008, Vladimir Sidorkin) EJR 49,52 (18.12.2010, Pjotr Degtjarjov)
Pjotr Degtjarjov (10.07.1993)
PB 49,52 (18.12.2010 Dubai) SB 50,28 (04.03.2011 Tallinn)
Fred Karu (08.03.1993)
PB 51,13 (11.12.2010 Kastrup) SB 51,78 (11.11.2011 Tallinn)
10. detsember
N 50 m selili
ER 28,20 (10.12.2005, Triin Aljand)
Kätlin Sepp (08.08.1992)
PB 28,52 (26.11.2009 Tallinn) SB 29,12 (04.03.2011 Tallinn)
M 50 m rinnuli
ER 26,88 (12.12.2009, Martti Aljand)Filipp Provorkov (15.04.1988)
PB 27,26 (18.12.2010 Dubai) SB 28,21 (11.11.2011 Tallinn)
Pjotr Degtjarjov (10.07.1993)
PB 29,06 (04.03.2011 Tallinn) SB 29,06 (04.03.2011 Tallinn)
M 100 m selili
ER 52,40 (12.12.2009, Andres Olvik)
Andres Olvik (16.04.1986)
PB 52,40 (12.12.2009 Istanbul) SB 53,56 (29.10.2011 Espoo)
N 100 m rinnuli
ER 1.07,73 (12.12.2009, Jane Trepp)
Karen Vapper (09.05.1992)
PB 1.11,19 (12.11.2011 Tallinn) SB 1.11,19 (12.11.2011 Tallinn)
M 100 m kompleksi
ER 53,52 (12.12.2009, Martin Liivamägi)
EJR 55,95 (13.12.2008, Sten Indrikson)
Martti Aljand (22.11.1987)
PB 53,70 (12.12.2009 Istanbul) SB -
Pjotr Degtjarjov (10.07.1993)
PB 56,27 (27.11.2010 Eindhoven) SB 57,03 (03.03.2011 Tallinn)
N 100 m liblikat
ER 58,13 (13.12.2008, Triin Aljand)
Triin Aljand (08.07.1985)
PB 58,13 (13.12.2008 Rijeka) SB 58,69 (25.11.2011 Viin)
Annika Saarnak (19.09.1988)
PB 58,70 (18.12.2010 Dubai) SB -
11. detsember
N 50 m vabalt
ER 23,92 (13.12.2009, Triin Aljand)
Triin Aljand (08.07.1985)
PB 23,92 (13.12.2009 Istanbul) SB 24,70 (27.11.2011 Viin)
M 200 m rinnuli
ER 2.07,32 (13.12.2009, Martti Aljand)
Martti Aljand (22.11.1987)
PB 2.07,32 (13.12.2009 Istanbul) SB -
M 200 m vabalt
ER 1.45,43 (07.02.2009, Vladimir Sidorkin)
EJR 1.50,64 (04.03.2011, Lauri Käi)
Andres Olvik (16.04.1986)
PB 1.48,98 (26.11.2009 Tallinn) SB 1.54,04 (04.03.2011 Tallinn)
Pjotr Degtjarjov (10.07.1993)
PB 1.52,15 (12.11.2011 Tallinn) SB 1.52,15 (12.11.2011 Tallinn)
N 200 m selili
ER 2.11,73 (26.11.2009, Kätlin Sepp)
Kätlin Sepp (08.08.1992)
PB 2.11,73 (26.11.2009 Tallinn) SB 2.12,50 (04.03.2011 Tallinn)
7.12.11
Evelyn Sepp: ETV2 ja ujumise EM alustavad!
Neljapäevast pühapäevani toimuvad Poolas Szczecinis Euroopa lühiraja Meistrivõistlused ujumises ja sedapuhku astub võistlustulle 9 parimat Eesti ujujat.
Tore uudis spordisõpradele on aga see, et taas kannab ETV2 otse üle õhtused võistlusosad ja selle eest suured tänud Eesti Ujumisliidu toetajatele ning heale koostööe nii Eesti Rahvusringhäälingu kui Euroopa Ringhäälingute Liiduga.
Meie ujujate ajakava on järgmine:
8. detsember
50 m vabalt – Pjotr Degtjarjov, Fred Karu
50 m rinnuli – Karen Vapper
100 m selili – Kätlin Sepp
200 m selili – Andres Olvik
100 m rinnuli – Martti Aljand, Filipp Provorkov
4x50 m kombineeritult – Eesti meeskond
9. detsember
50 m selili – Andres Olvik
50 m liblikat – Triin Aljand, Annika Saarnak
100 m vabalt – Pjotr Degtjarjov, Fred Karu
0. detsember 11. detsember |
N 8. detsember kell 17:55 ETV2
Esimesel päeval on otseülekandena kavas M 50 m vaba ja N 50 m rinnuliujumise poolfinaalid; M 400 m vaba ja M 200 m selili finaalujumised. Lisaks peetakse N 100 m selili ja M 100 m liblikujumise poolfinaalid; N 200 m kompleksujumise finaal ning M 100 m rinnuliujumise poolfinaal. Esimese ülekande lõpetavad N 200 m liblik- ja M 200 m kompleksujumise finaalid.
N 8. detsember kell 20:00 ETV2
Esimese päeva teises ülekandes näete N 100 m vabalt ujumise poolfinaali, M 50 m vabalt ja N 50 m rinnuli finaalujumist. Võistluspäeva lõpetab M 4x50 m finaal kompleksujumises.
R 9. detsember kell 18:15 ETV2
Teise päeva otseülekannet alustame N 50 m liblikujumise poolfinaaliga, kus Eestil on ka oma lootus - Triin Aljand. Lisaks on kavas M 400 m kompleksujumise, N 200 m rinnuli, M 100 m rinnuli ja N 100 m vabaujumise finaalid. Päeva esimese ülekande lõpetavad M 100 m vabaujumise poolfinaal, N 100 m selili- ja M 100 m liblikujumise finaalid.
R 9. detsember kell 20:00 ETV2
Kavas on N 100 m kompleksujumise poolfinaal, N 50 m liblik- ja M 50 m selili- ning N 4x50 m vabaujumise finaalid.
L 10. detsember kell 17:55 ETV2
Kolmandal võistluspäeval näeme N 50 m selili- ja M 50 m rinnuliujumise poolfinaale, N 400 m vabaujumise finaali, M 100 m kompleksujumise, N 100 m rinnuliujumise ning M 100 m seliliujumise poolfinaale ja N 100 m kompleksujumise finaali.
L 10. detsember kell 20:00 ETV2
Kavas on M 200 m liblikujumise finaal, N 100 m liblikujumise poolfinaal, M 100 m vabaujumise-, N 50 m selili-, M 50 m rinnuli- ja N 4x50 m kompleksujumise finaal.
P 11. detsember kell 17:55 ETV2
Viimasel võistluspäeval on kavas N 50 m vabaujumise ja M 50 m liblikujumise poolfinaalid; N 400 m kompleksujumise, M 200 m rinnuliujumise, N 200 m vabaujumise, M 100 m kompleksujumise, N 100 m liblikujumise, M 200 m vabaujumise, N 100 m rinnuliujumise, M 200 m ning N 200 m seliliujumise finaalid.
13.10.11
Vabaduse Laulust - vabalt
Kahtlustan küll, et ka nemad on selles loos pisut lolliks tehtud, aga seda peavad nad ise seletama.
Vähemalt Tõnis Mägile olen ma omapoolsed selgitused teele saatnud, ja küllap saab need kätte ka Ivo Linna isiklikult.
Nüüd siis ka minu isiklik arvamus suurkontserdi kohta, mis algselt avaldatud FB konto kinnisele ringile:
Vabaduse Laulust - vabalt!
Ütlen kohe, et mina kuulun nende inimeste hulka, kellele see üritus meeldis, kes selle kontseptsiooni toetas ja kes on tänini segaduses sellest, mida Toomas Lepp ja Co mul tunda käsivad.
Küll noogutan mõne lavastusliku möödapaneku peale, aga kellel neid ei juhtu. Seega kogu ürituse mastaapi ja ettevalmistusaja lühidust arvestades, on need üsna tähtsusetud üksikasjad.
Jah, tõesti oli nõrkus see, et ei olnud ühtegi nn Vene bändi. Tean isegi mitut põnevat venekeelset muusikakollektiivi Eestist, kelle kaasamine oleks olnud väga positiivne.
Jah, tõesti, tele- ja õhtujuhtide valik oleks võinud olla ka rahvuslikult mitmekesisem ja kooskõlas kaasaegse, noore Eestiga, mida kontsertprogramm kanda üritas.
Jah, muusikaline programm oli kohati liiga nishipärane, aga see on puhas maitse küsimus. Ja aus olles - midagi leidis sealt igaüks. Nii on alati, nii et see valik ei ole samuti nõrkus, vaid lihtsalt üks valik võimalikest.
Jah, ühislaulmise osa oleks võinud olla ehk suurem, või ka kasvõi nendesamade noorte esinejate poolt coverdatud lugude vormis, mis iganes.
Jah, kohati oli heli ebaühtlane. lava suhtes u 7.30 ja 4.30 pealt enam hästi ei kuulnud.
Samuti olin sapine teleklippide valikiu teemal. Kontseptuaalselt. Olen siiani veendunud, et avaliku raha eest kujundatav kuvand eestimaalastest peab kandma nii rahvuslikult, sooliselt kui vanuseliselt tasakaalustatud sõnumit. Ei ole nii, et ainult näitlejatel peaks olema midagi ja põhjust Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul öelda.
See riik on ehitatud ka kõigi teise higi, vere ja pisaratega ja võinuks ka valikus kajastuda. Meil on õpetajaid, sõjavaelasi, ettevõtjaid, piloote, põllumehi, keda iganes. Natuke tuleks lihtsalt rohkem vaeva näha, et huvitavad ja sõnaosavad inimesed üles leida.
Samuti ei meeldinud mulle telelõiked, sest intervjuud sellisel viisil ei kandnud sedavõrd kui oleks võinud. Samuti vajavad meid toetanud riikide toonased sammud, kontekst ja taustad tänastele noortele pikemalt lahtiseletamist elik tõlkimist. Need ei ole nii iseenesest mõistetavd seoesed ja kontekstid.
Aga tõesti - need on ikkagi pisiasjad.
Mis on põhimõtteline - see, et sellest päevast ei saanud taaskord kunstlik äng 20 aasta tagustest sündmsutest, kus nagu kohustuslike jõuludega - igaüks peab meenutama kui kange tegelane ta oli, ja kui meelepärane Jumalale. No aitab, aitab juba, leian ma.
Kammerlikke, pidulikke, väärikaid üritusi oli sel päeval mitmeid, kuid miks mitte midagi ka neile, kes sellest ajast loevad vaid raamatust. Midag vabadusesti, mida ainut ei mäletata, nagu Vabadussammas mäletstab vabadust, vaid midagi, mida luuakse iga päev ja kõigi meie poolt.
Minumeelest need väärtused üksteist ka ei välistanud ja ei peaks ka kellelgi seega pahameelt esile kutsuma. Lõpuks tuleb ju lavastajal nii ehk naa valida ja kõigile meeldida ei ole mõtet. See on tavaliselt halva maitse ja selgrootuse tunnuseks!
Ja nüüd vanameistrite pahameel juurde. Ja Tarmo Vahteri ja Toomas Lepa kirjutiste juurde. MIks Mägi ja Linna ei osalenud, on küllap kõik kuulnud. Neil olid kontserdid sel päeval juba mujal plnaeeritud. Lepin sellega.
Küll poleks mina leppinud sellega, kui nad taas 20-aasta taguste isamaaliste lauludega lavale oleks astunud nagu ainuvõimalikud esinejad. Nad ju ei usu enam sellesse, mida nad laulavad, ma ei usu, et nad usuvad, et see on see Eesti, mis neil siis südame põksuma pani. Seega olnuks selle tunde rekarnatsioon lihtsalt silmakirjalik ja ebasiiras, muud ei midagi.
Ja see, millest kirjutab Eesti Ekspress, et bluff ja mis veel. Niipalju kui mina sellest midagi tean ja kaasa suutsin elada, siis esitati kontseptsioon, mis palju ei muutunud. Viimase hetkeni muutusid esinejad, mis on sellise ajagraafiku ja -surve puhul üpris tavaline. Musiccase ei oleks kuidagi saanud esitada lepingu sõlmimise eelduseks lepinguid artistidega. Selle eeldamine on ikka täislollus, ma ütlen.
Ja kahju, et selle nüansi ümber on kogu paks ventilaatorisse lastud. Ebaõiglane, rumal, pahatahtlik ja mis me sellest siis kõik nüüd võitsime - üks Eesti muusikaturul tegutsev rahvusvahelise mastaabiga ettevõtja on lihtsalt korralikult täis tehtud.
Palju õnne, kaasmaalased. Üks meie hulgast sai jälle kõrini pasa sisse tagasi veetud. Muidu hakkabki äkki Eesti muusikamaastikul liiga hästi minema!
Ja lõpetuseks - minule lauluväljakul meeldis. Oli selline kaasaegne tunne, iseolemise vabadus tulla ja minna ja mitte kannatada kui ei meeldi.
Loodan, et see ei jäänud viimaseks!
14.8.11
Evelyn Sepp: euromündid kaovad käibelt
Münte on aga õige mitu: 1-,2-, 5-,10-, 20-, 50-sendine ning 1 ja 2 eurone münt.
Lugu polekski mu tähelepanu eriliselt köitnud, kuniks jutt jäänuks 5 ja 10-sendiste juurde. Aga paraku oli lugu sõnasõnaliselt järgmine:
"Valitsus otsustas jätkata senist majanduspoliitikat, mis võimaldab 1.septembrist euromüntidega arveldamsiest loobuda.
Mulle tundub müntide kaotamine õige otsus," arvas rahandusminister Jürgen Ligi. "Sest mida ühe mündi eest ikka saab? Ausalt öeldes - peaaegu mitte midagi. Ja kui senist hinnatõusu jätkata, siis varsti enam üldse mitte midagi. Ostujõuetut münti pole mõtet käibes hoida, see on liigseks koormaks nii tarbijale kui äriettevõttele. Mündite kadumine upub inflatsiooni sisse ilusasti ära. Mündid on inimestele väga tülikad, eriti eakamatele. Noored maksavad põhiliselt kaardiga," rääkis Ligi.
"On loogiline, et meil euromündid käibelt kaovad, " kinnitas ka Eesti Panga juht Andres Lipstok. "Muu Euroopaga võrreldes on meie üldine hinnatase tunduvalt kõrgem. Seepärast polegi vaja hindu väiksemas ühikus kui 5 eurot väljendada. Järgmine hinnatase oleks 10 eurot ja nii aina edasi. Ma ei usu, et Eesti Pank müntide käibelt kõrvaldamise eriti viivitaks," ütles Lipstok. Euromünte saab kõigis Eesti pankades paberrahaks vahetada kuni 1.jaanuarini 2012."
Vot siis seline lugu. Euro hind krooni on ca 15,6 Eesti krooni. Väiksem hinnaühik tulevikus saab olema artikli kohaselt siis ca 80 krooni.
Nii ma polnud esmalt kindel, et silmad loevad seda, mida nad loevad. Imestasin ka selle üle, et möödas on 2 päeva ja ei Eesti Pangal, ega ka Õhtulehel pole midagi kosta olnud, et asi eksituses või milleski sellises oleks. Järelikult on uue majanduse doktriin kivisse raiutud. Eesti Nokia on hinnad, mis algavad 5 EUROST ehk ca 80 Eesti kroonist. Hurra!
:) Tore Kräpp. Päris hea nali, kui see ikka nali ongi ...
17.4.11
Evelyn Sepp:prügist, sööbikutest ja Eesti inimestest
Kohati oodati laupäevast Keskerakonna volikogu põnevusega. Pragmaatilisemad vaatlejad ja osalejad ei oodanud sest aga suurt midagi. Kui üldse, siis pigem retoorika seisukohalt huvitavat etteastet, ei rohkemat.
Ei midagi, mis analüüsiks seda, miks inimesed sisemiselt enam ei usu - olgu siis vaikides või häälekamalt nurisedes, miks meie potentsiaalne valija, keda peaks sotsiaalse profiili järgi olema oi-oi kui palju rohkem, meid ei usu, mida me ise muudame, et mõjuda värskelt, koostöövalmilt väljaspoole ja ka sisemiselt kõiki oma liikmeid kaasavalt. Vastused sellele ei saa kindlasti vaid retoorilise plõksimisega piirduda.
10.4.11
Evelyn Sepp: koolikatsetest ja natuke muust
Tunnistan, et asjades, mis vajavad ja väärivad ratsionaalset korraldamist, emotsioonitamine mulle ei istu. Ja veel vähem see, kui igaüks võtab vaid oma isikliku mätta otsast nõuda, et asjad oleks just ja ainult temale meelepärasel viisil tehtud eirates juba ette, et teistel on samad eeldused, aga endi vajadustest lähtuvalt ...2011.aasta sügisel 1.klassi minevatele lastele elukohajärgse kooli leidmisega tundub mulle samamoodi olevat. Kaugemalt alustades meenutan, mis juhtus kunagi lasteaia hoonetega? Oli palju aastakäike, kus lasteaias käivate laste arv langes tohutult. Oli üsna loogiline, et majad jäid tühjaks ja teisalt, et neid ei olnud sellisel kujul mõtet säilitada. Kas kõigi selliste väljarentimised ja müügid õigustatud olid, on iseasi, aga vaevalt me tosin või enamgi aastat tühje maju suutnuksime kütta ja valvata jms. Seega mõneti paratamatu asjade käik. Koolimajadega kipub kohati sarnane olukord olema. Mõned on tühjavõitu ja mõnes tõsine ülerahvastatus. Üsna paratamatu on ka see, et inimesed ühe linna sees või ka sellega piirnevates valdades oma elukohavalikuid muudavad. Kord on ühes piirkonnas rohkem lapsi ja noori, siis jälle teises. Linna südames on ühed, äärelinnas või linna lähedal omad plusid-miinused. Seegi näib paratamatusena. Koolimaju ei saa aga lammutada, nihutada ega ehitaada nagu viineriputkasid saab ühe tänava või pargiveerest teise liigutada. Esiteks pole selleks sobivaid kohti, krunte just kerge leida, linnal praktiliselt nn munitsipaalmaad polegi, sest riigil on peamiselt poliitilist huvi silmas pidades ikka kasulik see silmaga nähtav vaba maa reformimata riigimaana enda käes hoida. rahast rääkimata. Kurb, aga tõsi. Ei mäleta täpselt viimase aja uute koolide ehitusmaksumusi, aga ütleme, et need on nii 50 - 100 miljoni krooni kanti. Päris suur raha seega.
Nii pole ka realistlik eeldada, et selliste linnasiseste rahvastikunihete tulemusena on võimalik koolivõrku kiiresti kohandada. Kuskil mõni kooimaja lihtsalt maha tõmmata ja 10-15 minuti kaugusele mõni uus ehitada.
Mis veel? Seda, et olemasolevate koolide karbid pole kummist - loogiline- ja vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud reeglitele, on ettenähtud nii ruumi kui muud terviskaitseenõuded iga lapse kohta.Ja nüüd siis Tallinna olukorra juurde. Linnas on enam kui 60 üldhariduskooli ja koolikohti omakorda enam kui sügisel kooliminejaid. Samuti on hulk erinäolisi, või hea õppetaseme või nn kallakuga koole-klasse. On aastaid püsiv hullus käia end proovimas ja katsetel mõnedes kindlates koolides, on hiljuti muudetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning suuresti paberil ettenähtud haridusreformid. Ilmselgelt praktilisi probleeme eiravad ja nendele lahendusi mitte ette nägevad. Kõigest sellest kokku tekkiv vajadus ja seadusest tulenev kohustus ka Tallinna seisukohalt mõned küsimused uuesti reguleerida ja nii pandi kokku määrus, milles kirjas millal ja kuidas lapsed ja koolid omavahel kokku viia ...:) Eesti Päevaleht kirjeldab üsna adekvaatselt olukorda poppide koolide kohtade pärast võitlemisel, kuid ühes ma pole nendega küll nõus - uus määrus lihtsalt süvendas vanemate hullust, mitte aga ei tekitanud seda.
Ka 5 last nn "eliitkooli" kohale on 5 korda rohkem või võimalik ja seega pole suurt vahet, kas seal on nüüd 5 või 10-kordne vahe soovide ja võimaluste vahel.:)Tean muidugi, et on dogmaatikuid, kes keelaksid igasugused katsed. Aga olgem realistid. Mida need koolid siis tegema hakkaksid, millest näiteks EPL-s juttu. Loosima!? Kuidas see aitaks hoida nende koolide õppetaset ja mida meile annaks see, kui dogmaatiliselt nivelleerida tippe selles asemele, et aidata teisi järele. Olgem ikka mõistlikud, väga erinevatel põhjustel ei oleks see tark ega vastutustundlik, aus ega ka õiglane seal juba õppivate laste, sinna pürgivate laste ja nende vaenamte suhtes. Tallinnas on palju erinevaid lapsevanemaid, soovid-vajadused on väga erinevad, võimalused aga samuti. On põhjendatud olukordi, kus tahetakse kohta töökoha järgi, on soove laste huvialade järgi koolikohta saada, on õdede-vendade probleem jne. Nii et parim on ikkagi püüda nende kõigiga arvestada või vähemalt valdava enamusega neist ja mitte piirdudad sagelise formaalse ja petumaigulise sissekirjutusega ... Nii koduläheduse, õdede-vendade õppimisega, turvalise kooliteega, mis on kõik olulised märksõnad uue otsustuskorra juures arvetada püütaksegi. Aga veelkord - majad pole kummist ja päris kõiki õnnelikuks ikkagi ei tee. Ja ka koolikatsete mõju laste psühhikale sõltub ikkagi vanemate endi hoiakutest ja psühhikast eelkõige ja peamiselt, mitte asjast endast.
Katsete keelustamine seega ei lahenda paljude koolide jaoks ühtegi probleemi, vaid tekitaks neid pigem juurde. See oli ka põhjus, miks pärast kõmisevat kõnet uue PGS menetlemisel sellest teemast vaikimis mööda mindi. Poliitiline retoorika oli üks, tajutud lahendamatud probleemid aga tegelikkus.
On koole, mille lähedal ei olegi nagu suurt eluruume, aga mingi uberiku aadressile on "sisse kirjutatud" kümned või sajad lapsed. Formaalset ju kõik õige ja seaduse alusel tuleks nad "kodulähedasse" kooli igasuguste küsimusteta vastu võtta ja mott . Asi ise aga neruväärne. Seega on reegel vale, ega toimi, ega reguleeri seda, mida ta justkui peaks.
Samas, kas aga kena Nõmme või Pääsküla vaikne kodukoht peaks välistama võimaluse saada õppima GAG-i või Prantsuse Lütseumisse vmt.? Arvan, et mitte. Ja nii ongi vajadused ja soovid jällegi väga erinevad, ja selliseks nad ka jäävad! Nii et lahendada tuleb ikkagi reaalseid olukordi, mida on väga palju.Midagi veel koolikatsete kaitseks. Minu enda koolitee algas samuti sellises klassis, kuhu sai katsetega - Westholmi Gümnaasiumst. Toonasest 22.Keskkoolist. Tahtsin kindlasti muusika eriklassi minna. Katsetel pidin ette laulma ja siis juba muusikaõpetajaga vestlema ja mäletamist mööda mõningaid rütmiharjutusi jmt. tegema. Sain põhikatsetega sisse, õpiraskusi hiljem ei olnud. 1.septembril selgus aga, et see klass ei olnud täis komplekteerunud ja nii said nn tavaklassi lapsevanemad oma võsukesed avalduse alusel sinna ümber nihutada. Tulemuseks oli see, et need hiljem lisandunud lapsed olid ja jäidki väga suurtesse erialaainete õpiraskustesse, sest kui sul ikka eeldusi ei ole, siis ei ole. Ela seal kooli kõrval või kus tahes! Tallinnas tuleb seega analoogseid probleeme küllaga ette ja lihtsaid lahendusi, mis iga mätta märjaks teevad, ei ole. Nii on paljudes populaarsetes koolides katsed end igati õigustanud. Ja olgem ausad - katsetel ja katsetel on ikka vahe ka. Esiteks ei ole neid katseid katseid igas koolis ja kui kool võtab kooli pürgijaga vaevaks vestelda, et selgitada välja tema individuaalsed õpivajadused, kooliküpsus jms. siis ei ole see samuti midagi sellist, mida koolile ette heita või õpilase psühhikat räsivaks liigitada. Lõppude lõpuks seisab kõigi nende vastu võetud laste ees 1.septembril üks õpetaja, kes peab selleks valmis olema. Kes peab end ees ootavaks ette valmistama ja teadma, milline on laste arengutase. Nii et loogiline seegi. Loomulikult seda ma ei usu, et kõik 100% õnnelikud saavad olema, aga arvesatades neid määruses fikseeritud prioriteete - kodulähedus, õdede-vendade käimine samas koolis ja turvalist kooliteed ning otsutamismehhanisme, on seda kindlasti valdav enamus.
Suurem valikuvabadus linna sees on ikka parem, kui mingi range määramine. PGS-st tulenevalt on defineeritud ka nn koduläheduses - selleks on 60 minutiline koolitee. Nii et arvestades seaduses fikseeritut.
Paberiga inimeste liikumisuundi või elukohta ei muuda, peamiselt kesklinnakoolide head, aastakümnetega saavutatud taset ei nivelleeri ega ka mõne vähempopi kooli probleeme hetkega lahenda. See võtab aega aastaid või isegi aastakümneid 1.klassi vastuvõtt toimub aga igal kevadel ...Nii et äkki on virinat ja Haridusameti ründamist sedapuhku rohkem kui põhjust!? Aga eks lähemad nädalat näita, milliseks kujunes selle uue korra rakenduspraktika ja mida tulevikku silmas pidades selles muuta.